Kordan, graafik olgu ühe vastusetähe suurune, küll ma kuju ära näen. 54. Surm on: A. Ainult evolutsiooniline kohastumus? B. Ainult statistiline paratamatus? C. Nii see kui teine? D. Ei kumbki? E. Kahetsusväärne nähtus millega tuleks võidelda? 55. Millised on need kaks seadust, mis mõlemad kirjeldavad populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost (üks seadus taandub teatud tingimustel teiseks)? A. Gause seadus ja -3/2 astme seadus B. Shelfordi reegel ja konstantsuse saagi seadus C. Shelfordi reegel ja Gause seadus D. Shelfordi reegel ja -3/2 astme seadus E. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme seadus F. Konstantse saagi seadus ja Gause seadus 56. Kas tugevasti agregeeritud ruumilise jaotusega liikide puhul: A. Isendid koonduvad tihedatesse kogumikesse (parved, karjad, jne)? B. On populatsiooni keskmise liikme biomass suur? C. On populatsiooni keskmise tiheduse muutumine ajas väga kiire? D
Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem ehk n.ö. tünni seadus Piirav tegur selline tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. E. Shelfordi tolerantsusereegel: Pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb tolerantsuse (taluvuse ) piirile Kasutatud kirjandus http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Populatsioonioekoloogia.zip/ http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%25 http://szmn.sbras.ru/Gallery/reptilia/obykn_gadyuka.jpg http://1.bp.blogspot.com/_8GWVdT2g5kU/SxHJbuV7trI/AAAAAAAAAFw/Ivm6Ut4RCz http://www.terviseamet
*stenoterm-kitsas temp taluvus jne Garrfiline väljendus Tolerantsuskõver taluvuskõver. Keskkonna tingimuste suhtes arenevad organismi evulutsioonis välja kohastumused Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus Organismi elutegevus piinab kõige rohkem see tegur, mis hoolimatta teistele tegurite optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid Biotsönoos Ökotoop Ökosüsteem iseregulatsioon tasakaal Ökoloogiline niss- liigi roll koosluses (suhtumuslik positsioon), mis kujuneb välja suhetes
Ökoloogiline niss - (Hutchinson 1948) piirkond n-möötmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kôik n telge omavahel risti). Fundamentaalne niss - tähistab osa hüperruumist, kus liik pôhimôtteliselt vôib elada, e. autökoloogiline. Realiseerunud niss - see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) - organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel - (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kôige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962).
(okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. 14. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
kohaselt. Tegu on Gaussi kõveraga, mis seob org heaolu ja vabalt valitud keskkonnafaktoriga. Sellise pildi üles joonistamisel oleme sunnitud vaatama ühte faktorit korraga, kuigi tegelikkuses asuvad organismid mitmete faktorite mõjuväljas. Fundamentaalne niss tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseerunud niss see piirkond, kus liik tegelikult elab, e. sünökoloogiline. 4. Liebrigi ja Shelfordi ökoloogia seadused. 1) Liebrigi seadus (1940) organismide kasvu ja paljunemist segab faktor, mis on miinimumile kôige lähemal (NB! korraga limiteerib üks faktor). 2) Shelfordi reegel (1952) organismide kasvu ja paljunemist limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugem (seega, ka faktori liigne küllus loeb; nt. fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962).
· Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt. · punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat · Seadused: Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama · Liebigi e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim · Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes · Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega · Aljohhini reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist
püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Liebigi seadus seadus, mille kohaselt taime kasvu piirab eekõige see toitumiseks vajalik element, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim Mitscherlichi seadus seaduspärasus, mille kohtaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Shelfordi seadus seaduaspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud ja maksimum, st. Tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada Walteri seadus kui liigi areaalis kliima mingis kindlas suunas muutub, asustab liik sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid kliima muutuse korvavad
osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nissi ruumis Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss) Sünökoloogiline niss: tegelikud tingimused, milles indiviid elab, ehk realiseerunud niss (tegelik) 4. Liebigi ja Shelfordi reegel (konspekt); Liebigi seadus (1940): organismide paljunemist ja kasvu limiteerub see ökoloogiline faktor, mille väärtus on miinimumile kõige lähemal. Shelfordi reegel: limiteerib see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. 5. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi (ka Bot. III), hapnik (konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk
Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). SADEMED : piiramatu reserv. Tõenäoline on aga, et inimene muudab tulevikus nende iseloomu ja langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26.Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile 27. Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Liebig vaatas iga elementi eraldi ega arvestanud faktorite koosmõju Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes
Aeg tundides · 69. [1 p.] Kõrvaloleval joonisel on samuti populatsiooni arvukuse kasvukõver. Mida saab joonise alusel öelda populatsiooni kohta? 69. n aeg 69. Teatud aja jooksul saavutab populatsioon teatud arvukuse, millest kaugemale ei saa tingimuste tõttu areneda. Piiri saavutamine · 70. [1 p.] Mida kirjeldab ,,Tolerantsuse seadus"? · 70. *Shelfordi ehk tolerantsuse reegel kirjeldab isendite leviku piire mingi ühe teguri suhtes. Igal liigil on keskkonnatingimuste suhtes tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi isendid elada. · 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja paljunemist · 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja selle koostis, päikesevalguse hulk IX Inimpopulatsioon e. rahvastik · 72. [1 p.] Mille poolest erineb
Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Shelfordi seadus-seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituut mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonna suhtes oma miinimum ja maksimum.s.t.tolerantsuse piirid, millest väljaspoole ei saa selle liigi organismid elada. Mitschelichi reegel ehk kasvutegurite reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega.
liigi isendite elutegevuse mõju teistele ökosüsteemi osadele. Liigi kadumisel ökosüsteemist hõivatakse tema ökonišš teiste liikide poolt. Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine. Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju
1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik Erinevate keskkonnategurite mõju pärandkoosluste elustikule ja arengule Fundamentaalne niss-liigispetsiifiline ökoloogiliste amplituudide kogum erinevate keskkonnatingimuste suhtes Realiseerunud niss- keskkonnatingimuste ulatus, kus liigi isendid ka tegelikult elavad(fundamentaalse nisi alaosa ning on temast väiksem interaktsioonide tõttu teiste organismidega) Liebigi seadus (Shelfordi variandis) kõige enam piirab organismi kasvu see keskkonnategur, mis rahuldab kasvuvajadusi kõige vähem, s.t. on optimumist kõige kaugemal (Organismi kasv on kõige enam limiteeritud selle faktori poolt, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile) Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) kui kliima on taimeliigi levila ulatuses erinev, siis eelistab liik sellist kasvukohta,
naabermaades Punane raamat on eluslooduse kaitseks koostatud raamat Commoneri seadus – kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige premini, mitte midagi ei anta niisama Liebigi e miinimumi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element, mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrrekdes väikseim Shelfordi reegel- seaduspärasus, mille khaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Aljohhini reegel – seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline kosseis oleneb mesoreljeefsist
Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Ja nyyd ss vastused 27) Liebigi miinimumseadus seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik
naabermaades. Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Liebigi tünnilauareegel e miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Commoneri seadus kõik on kõigiga seotud, kõik peab kuhugi kaduma, loodus teab ise kõige paremini, mitte midagi ei anta niisama Shelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes Mitscherlichi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimesaagi suurenemine defitsiidse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdne teguri maksimumi ja antud väärtuse vahega Aljohhini reegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist Bergmani reegel seaduspärasus, mille kohaselt püsisoojaste loomade
saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh
· gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias · Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem; · Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist; Taluvus ja optimaalala · Taluvusala ehk ökoamplituud - keskkonnatingimuse toimeväli (keskkonnaparameetrite piirkond), mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. · Optimaalala antud liigi isendeile kõige sobivam osa taluvusalast. Sobivust võib mõõta näiteks
kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks e. ökoloogiliseks tolerantsiks. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal (kasvukohas) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem, st mis on ökoloogilise amplituudi miinimumile kõige lähemal, nt. kliimategur, mis antud regioonis on suurima negatiivse mõjuga. Miinimumreegli laiendamisel on saadud üldisem tolerantsuse e. Shelfordi reegel, mille kohaselt mõjub pidurdavalt see tegur, mis eemaldub optimumist ning läheneb tolerantsse (taluvuse) e. ökoloogilise amplituudi piirile, st on kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh
• Aluselise lahuse pH on üle 7 • Loodusliku sademevee normaalne pH on 4,6 - 5,6 • Happevihmade pH on üle 5,6 • Mulla pH 3 – 9 • Mõjutab organisme otseselt ja kaudselt (juurekahjustused, siseveekogude loomasiku kahjustumine, toitainete ja mürkide lahustuvus) • Liigilise mitmekesisuse vähenemine • Liigilise koosseisu muutumine 115. Tolerantsus, taluvus, ökoloogiline amplituud. Ökonišš Liebigi miinimumiseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Liebigi miinimumseadus sätestab, et organismi elutegevust piirab liigi jaoks kõige rohkem miinimumis olev tegur, hoolimata teiste tegurite soodsusest liigile. Seda seaduspära tunneme igapäevaelus nn keti kõige nõrgema lüli reeglina – keti tugevuse määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad
annaabi.ee 
