Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste žanritega: poeem ja sonett.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
shakespeare, henry, cervantes, tragöödia, sonett, tragöödiad, dramaturg, romeo, julia, žanr, hispaania, quijote, poeem, sonetti, daam, komöödiad, aprillil, 1616, richard, näidendite, othello, poeet, kogumikus, kenale, noorele, sõbrale, dark, tõmmu, armastab, arutlemine, ajaga, draamad, avoni, perest, viljelenud, dramaturgia, ajalookroonikadWilliam Shakespeare Referaat 1 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming.............................................................................................6-9 Kasutatud materjalid..........................................................................10 2 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede
Pärnumaa Kutsehariduskeskus William Shakespeare Referaat Mary-Heleen Lillemäe LH-11 Pärnu 27.09.2011 Sisukord Elulugu..............................................................................................3-5 Looming........
SISSEJUHATUS William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis. William oli pere vanim poeg. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Ta abiellus 18-aastaselt endast vanema naisega. 1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. William Shakespeare oli inglise näitekirjanik ja luuletaja. Tema loomingut hinnati juba ta eluajal. Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Tema tähtsaimateks teosteks olid: "Hamlet", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu", ,,Macbeth" jne. Lisaks näidenditele kirjutas ta ka sonette. Seikspiroloogid püüavad välja selgitada, kas William Shakespeare on üldse tema nime all ilmunud teoste autor. ELULUGU
1. Shakespeare`i elu · Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil Stratford uponAvonisWarwickshire`i krahvkonnas. · Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. · William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. · William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. · Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. · Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel. · 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli
· Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse teemal · Naasis 1326 Avignoni, astus vaimulikku · Ajaloolised teosed:
krahvkonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet( "Hamlet") ja tütar Judith( "Juudit.") 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11. augustil 1596. aastal. 1614. aastal toimus ränk tulekahju ja hakkasid levima jutud tema suguvõsa kohta. Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal leidis oma viimse puhkepaiga
Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa.
Teiste luuležanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetižanri suurim meister. SONETT – 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4). Sonetipärg koosneb 15 sonetist RIIMISKEEMI NÄIDE ___________ a (a) ___________ a (a) ___________ c (c) ___________ c (c) ___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d)
need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4). Sonetipärg koosneb 15 sonetist RIIMISKEEMI NÄIDE ___________ a (a) ___________ a (a) ___________ c (c) ___________ c (c) ___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d)
....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin tegema referaati Cervantesest, et tutvuda lähemalt selle kirjaniku elulooga ja loominguga, see ei tähenda, et ma ei hindaks seda, mis räägitakse tunnis, kuid sageli jääb sellest väheks. Tea, et paljud
=Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks =Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal =Euroopa barbaarsed rüütlid puutusid kokku Araabia ja Bütsantsi kõrgema kultuuriga -Võtsid selle üle Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus =Kurtuaasne tähendab peenekombeline =Pärineb Prantsusmaalt -Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid
Kokku on 100 laulu (10x10) ja sealhulgas ka sissejuhatav laul. Põrgu on 9.tasandil Puhastustulel on samuti 9 tasandit. On 9 taevast. Ilmneb vara-uusaegne individuaalsus. Dante austas antiiki, ja oleks samavõrd ka kirjutada teose heksameetrites, aga ei tee seda, vaid leiutab ise uue luulevormi, ja selles peegeldub arv 3 äärmise väljendusrikkusega. Iga uus salm on seotud nii eelmise kui ka järgmise salmiga. Dante ei korda ühtegi rida. Henry Longfellow (ameerika luuletaja) tundis suurt huvi euroopa kirjanduse vastu. 18. märts Petrarca "Canciones" , 366 luuletust. 1.sonett on kahetsus, sest tema armastus on liiga maine. 2 kurbuse allikat, esiteks ta tajub, et tema armastus on liiga maine, ja teiseks, ta kahtleb, kas Laura teda ikka armastab. 3.sonett (Ain Kaalep on tõlkinud) selgelt antiigist võetud inspiratsioon. 7
normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond. · Ühiskondlikud vaputsused: reformatsioon, ameerika avastamine, sealsete mõjusfääride
VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid, petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p'd (viha, laiskus, ahnus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub. Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6.aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura. L oli abielus ühe aadlikuga ja neil oli palju lapsi ja ta suri 1349. P õppis õigusteadust, hobiks vanaaegsed käsikirjad, rändas Euroopas ja avastas neid palju. Temast kujunes humanist. Esimesi teoseid poeem ,,Africa"- ladina keeles. Roomas
sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades
mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3. Prantsuse kangelaslaul “Rolandi laul” „Rolandi laul“ on kirja pandud 11
Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu. Keskmesse tõusis vabalt arenev ja kordumatu isiksus oma õiguste ning loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased (Erasmus), hispaanlased (Cervantes) ja inglased Shakespeare, Thomas More. Renessanssiajal tõrjusid rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline,
Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine
3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud.
annaabi.ee 
