Rikub maapinda - dolomiit, liiv, kruus Saastab keskkonda - lubjakivi, savi Sageli tulekahjud, saastab õhku - turvas Saastab õhku ja on keskkonna ohtlik - fosforiit 17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist ürgorg - vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org
ebaühtlast kuivamist ja sellest tingituna ka sisepingeid savikehas. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Suurem osa sinisavist kuulub Lontova lademe koosseisu. Mineraloogiliselt koosneb sinisavi peamiselt savimineraalidest illiidist ning segakihilisest illiit-smektiidist. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud.
Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma. Miks oli Haiti maavärin nii ränk? Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski intensiivsus. Üldiselt on maavärinatel erinevad karakteristikud sõltuvalt sellest, kas need leiavad aset maismaal või ookeanipõhjas, nagu ka geoloogilistest tingimustest värinapiirkonnas. Mägises ja kaljuses kandis pole tugevad värinad nii tüüpilised kui ohtrate settekivimitega ja vähem kaljustes piirkondades, kus maapind on värisemisaltim. Haiti on pigem settekivimi-piirkond, mis tähendab, et sealsed geoloogilised tingimused soosivad kõvemini raputavaid värinaid. Negatiivsed hetked peavarjuta jäi vähemalt 300 000 inimest. purunes koguni ligi pool pealinna majadest. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Parlamendi ja presidendihoone laastatud Kokku hukkunuid vähemalt 275 000
· Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. · Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID · SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. · Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena.
nendest koosnev kristalne aluskord lamab maapõues nooremate settekivimite ja setendite all. Eesti ala vanimad säilunud settekivimid on Proterosoikumi lõpust pärinevad Vendi kompleksi liivakivid, aleuroliidid ja savid. Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi 550 - 350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile iseloomuliku punase liivakiviga. Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade kivistised
skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Sinisavi Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti.Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid PõhjaEestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Looduskaitse üksikobjektid : Rändrahn Paljand Ehalakivi Karst Kallase paljand Karriväljad Vilsandil Leiud ja asukohad kaadril
CO2, H2S. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast. Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid. Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes. 2) SETTEKIVIMID SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub ja settib kihtidena.
Too näiteid! Suurem osa naftaleiukohti paikneb tasandikel või kohtades, kus endiste merede kohale kuhjusid mereloomade ja -taimede jäänused, mis hiljem kaeti settekivimite paksude lademetega. Sageli leidub naftat tasandike äärealadel, praeguste merede rannikul, mõnikord ka merepõhja all. Teise naftaleiukohtade ala moodustavad mäestikueelsed sügavad vaondid, mis kunagi varem olid samuti mere all, hiljem aga täitusid settekivimitega. Euroopas on naftat Ida-Euroopa lauskmaal (peamiselt Volga ja Uraali vahel), Karpaadide mäestikueelsetes nõgudes, Karpaadide ja Alpide vahel, samuti Põhjamere rannikul. Maagaas esineb sageli koos naftaga, kuid mõnikord ka omaette leiukohtades. Suured maagaasi varud peituvad Karpaatide eelmäestikes, Põhjamere ääres, mitmetes paikades Ida-Euroopa lauskmaad. 7 Kliima Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes
Sinisavi koosneb valdavalt savimineraalidest, mille imetillukesed kristallid on eristatavad vaid elektronmikroskoobis. Eesti sinisavi on unikaalne oma veeimavuse ja plastsuse poolest -- sama vanad savisetted on mujal maailmas tugevalt tsementeerunud (kivistunud) ning kaotanud savidele iseloomulikud omadused. Ø sinisavi Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid Põhja-Eestis. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei ole kunagi sügavale mattunud, mistõttu on ta pääsenud nii kõrgest rõhust kui ka temperatuurist. Kaardil: Ø SINISAVI
puisniidud nende kõrge liigirikkus. litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena. Eesti Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti mandriala kasvab. platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. karstivormide kohta.
grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loodekagu, kirdeedela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas. Sel ajal Eesti katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud
Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad. 4. Mida tähendab `platvorm' (geoloogilise terminina)? Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes 20 m sügavuseni, ulatub aluskord üksikutes kohtades Hiiumaal. Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loode-kagu, kirde-edela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. Grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubjaja liivakivid.
väikese paksusega. Ida-Euroopa platvormi põhjaosas asetsev Balti kilp on maapinnal avanevate kurrutatud eelkambriumiliste tard- ja moondekivimite suur massiiv. Ta hõlmab valdava osa Fennoskandiast, Koola poolsaare ja Karjala. Loodes, Norra ja Rootsi aladel külgneb Balti kilp vanapaleozoilise kaledoonia kurrutusvööndiga. Idas ja lõunas laskuvad kilbi nõlvad laugjalt sügavamale ja on kaetud vendiumi, kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri settekivimitega. Seega asetseb Põhja-ja Kesk-Eesti Balti kilbi lõunanõlval. Platvormi suuri negatiivseid struktuure nimetatakse sünekliisideks. Põhja- Leedust üle Läti Edela-Eestisse ulatuv aluskorra nõgu kannab Balti sünekliisi nime. Eestist kaugemal, ida pool, paikneb teine, Moskva sünekliis. Nimetatud tektooniliste suurvormide areng mõjutas ja suunas kõiki geoloogilisi protsesse Eesti alal eelkambriumist paleozoikumi keskpaigani.
Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust.
Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud. Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. 61. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma tekib kas vahevöös või maakoore alumiste osade osalisel ülessulamisel. Tungides ülespoole maakoorde, koondub magma tavaliselt suurteks sulanud kivimi kehadeks, mida nimetatakse magmakolleteks. Magma võib tõusta maapinnale läbi vulkaanipursete, mille tulemusena tekivad efusiivsed ehk purskekivimid
Valitsusjuht on peaminister, kelle nimetab president ja kinnitab Rahvuskogu. Rahvusvahelise kvalifikatsiooni kohaselt on Prantsusmaa vaba riik. Usutunnistuselt on u. 50% prantslastest katoliiklased. Keskmine asustustihedus on 112 2 in/km , mägialadel ja mõnes madalikupiirkonnas (nt. Akvitaanias) ning Korsikal on see väiksem. Linnades elab 76% rahvastikust. Lääne-Püreneedes elab u. 180 000 baski. Üle poole Prantsusmaa pindalast moodustavad madalikud (suurim neist settekivimitega kaetud Pariisi nõgu, millel kõrguvad üksikud lubjakivisaared). Suure osa moodustavad ka madalad tasandikud, lavamaad ja vanad mäemassiivid. Keskmassiivis asuvad vulkaanilised alad Volcans d'Auvergne ja Vichy (terviseallikad). Prantsuse Alpides ausb Euroopa kõrgeim tipp Mount Blanc 4807 m. Läänerannikule on omased ulatuslikud looded. Kogu Prantsusmaa kliimat mõjutab Atlandi ookean. Suuremal osal valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima
omadustega muldade teket ning evolutsiooni. Tänapäeval lisandub inimtegevuse mõju Saaremaal väga mutte ei ole. Mullad on väga erinevad. Moreenkate on erineva paksusega ,,Talupojatarkus" ka tasasel maaal pole muld ühetaolise viljakusega Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis tsandikel, suured külapõllud jaotati talude vahel: riba- kuni nöörimaadeks (30-60 m laiad) Kas graniitse aluskorra läheduse tõtu on Soome mullad kehvemad või paremad kui Eestis? Soomes avaneb maapinnal. Eestis on settekivimitega kaetud + mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida. Soomes rohkem kaaliumit. Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine. Kaltsium on oluline ph määraja. Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1
Tekkinud on moreen zx=p/(sin*sin2). Peapinged: 1=p/(+sin) ; 3= p/(-sin). suuruse võib arvutada valemiga : u=B[3+A(1-3)] , kus A ja B on mandrijää poolt toodud materjalist, mis on segatud jää poolt lõhutud kohalike Peapingete suurus sõltub ainult nurgast . Peapingete abil on lihtne leida katsega määratavad pooriveesurve tegurid. Täielikult veeküllastatud pinnase settekivimitega. Vähema levikuga on fluvioglatsiaalsed ehk jääjõelised maksimaalne nihkepinge suurus: max=(1-3)/2=p/*sin. Suurim puhul B=1. Perfektselt elastse materjali puhul A=1/3. Valemi esimene liidetav liivad. Need liivad tekkisid mandrijää sulamisel tekkinud jõgedes settides aga peapinge tekib punktides, kus sin on maksimaalne, see tähendab seal B3 arvestab poorivee survet pinnasele mõjuvast igakülgsest survest ja teine ka liustiku sisestes lõhedes