on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma Reaalservituudi jagamatus (§ 182) Reaalservituut on jagamatu – st seda ei saa osaliselt kellelegi loovutada ning sama servituuti mõne teise kinnisasja kasuks seada Nii valitseva kui teeniva kinnisasja jagamisel jääb servituut kehtima kõigi jagamisel tekkinud osade suhtes Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes. Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu
teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tõusma kasu kinnisasjale, mitte konkreetsele isikule. Reaalservituudi seadmiseks vajalik AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab
muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik servituutidega seotud tehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituute võib seda, kui nad vastavad reaalservituudi mõistele ja sisule. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku mitte kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 16 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 256-259 lk. 17 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 130- 132 lk. 11 KOKKUVÕTE
Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut Servituudiõigus lõppeb: Valitseva või teeniva maatüki hävimisega Õigustatud isiku surma või capitis deminutio-õigusvõime piiramise puhul Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus(valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki) Loobumisega Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul Servituudiõiguse kaitseks on vastav asjaõiguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatüki igakordse omaniku vastu, samuti võõra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi õigust. Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent. See sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100
mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1-172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi
või teise isiku looma Servituudiõigus omandatakse macipatio, in iure cessio, deductio(omanik jätab võõrandamisel endale servituudiõiguse), testamendi, usucapio teel, kohtuotsusega. Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet. Samme tähendab millegi teostamist,
kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja. Reaalservituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee või kanalisatsiooni juhtimiseks läbi teise kinnistu. Servituudi võib seada ka teatud tegevusest hoidumiseks. Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib.
. See omandab tähtsuse siis, kui asjaõiguskokkulepe erandjuhul järgneb tagantjärele. Sissekande suhtes võib võtta arvesse ka nõusoleku. Nõusolek muutub seega selles ulatuses kinnitusraamatu sisuks, eriti heauskse omandamise korral. Niisuguse seostamisega saab asendada ainult asjaõiguse lähemat tähistust. Õigus ise peab kinnistusraamatus vähemalt märksõnaliselt olema niimoodi tähistatud, et oleks ära tuntav tema õiguslik iseloom ja liik. Nii näiteks ei saa servituuti, mis on kinnistusraamatusse sisse kantud ainult kui "ehituspiirang", tõlgendada ka mitte tema seostamisega sissekande tegemiseks antud nõusoleku ja kausaaltehinguga kui samaaegset hoone kasutamise piirangut. 5.3. Asjaõiguskokkuleppe ja sissekande õiguslik iseloom On vaieldav, kas asjaõiguskokkulepe ja sissekanne koos moodustavad asjaõigusliku lepingu või kujutab asjaõiguskokkulepe üksi endast asjaõiguslikku lepingut. Eelistada tuleks teist seisukohta.
Kohtu kaudu saab kohustada kaasomanikku kehtivat kasutuskorda järgima. Reeglina teostatakse kasutamist vastavalt mõttelise osa suurusele kaasomandis. Kaasomanik võib teistelt kaasomanikelt nõuda üksnes vajalike kulutuste hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamides. Mõttelist osa võib kasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei võu kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Kui kaasomanik tahab tema poolt kasutatavat asja reaalosa selliselt käsutada, peab ta enne saama teiste kaasomanike nõusoleku või nõudma kaasomandi lõpetamist
kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui isik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-137-10, 3-2-1- 149-10, 3-2-1- 172-10, 3-2-1-51-11) Käsutamine Mõttelist osa võib kaasomanik võõrandada, pärandada või koormata. Mõttelisele osale ei saa seada servituuti ega hoonestusõigust kuna need piiratud asjaõigused eeldavad konkreetse asja olemasolu. Kaasomandi mõttelist osa saab koormata vaid tervikuna. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ei või kaasomanik võõrandada ega asjaõiguslikult koormata ühises asjas konkreetselt määratletud osa. Mõttelise osa käsutuspiirangud: Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi
naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides) valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Isiklikku servituuti võidakse seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalkoormatised
omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. (teeservituut, veevõtuservituut) Servituudi tekkimine ja lõppemine Seaduse mõttest tuleneb, et reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Isiklikud servituudid Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud.
Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut Servituudiõigus lõppeb: Valitseva või teeniva maatüki hävimisega Õigustatud isiku surma või capitis deminutio-õigusvõime piiramise puhul Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus(valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki) Loobumisega Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul Servituudiõiguse kaitseks on vastav asjaõiguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatüki igakordse omaniku vastu, samuti võõra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi õigust. Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent. See sai alguse maa kasutamisest, mis anti rendile riigi või munitsiipiumide poolt 100
adversarium reficere parietem ad onera sua sustinenda. labeo autem hanc servitutem non hominem debere, sed rem, denique licere domino rem derelinquere scribit. Me võime esitada hagi ka seoses sellise servituudiga, mis on seatud raskuse kandmiseks, selleks, et [teeniva kinnisasja omaniku asi] kannaks raskust kui ka selleks, et ta hoiaks [oma] hoone korras nii, et see oleks vähemalt samas olukorras kui servituudi seadmise ajal. Aga Gallus on arvamusel, et servituuti ei saa seada selliselt, et kedagi sunnitakse midagi tegema, vaid ainult nii, et ta ei takistaks mind millegi tegemisel. Kõikide servituutide puhul peab ju asja korras hoidma see, kellele servituut kuulub, mitte teeniva kinnisasja omanikule. Käesolevas asjas on aga peale jäänud Serviuse arvamus, et hageja võib väita, et tal on õigus kostjat sundida hoidma oma [hoone] müüre korras selleks, et nad kannaksid raskust. Labeo aga
tulenava õiguse kõrval. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaals. Teostamisel abistava tähendusega. Reaals. seatakse valitseva kinnisasja igakordse omaniku, mitte aga selle üksiku omaniku kasuks. Saadav kasu peab olema kasuks kõigi või vähemalt enamiku võimalike omanike jaoks. Kasu ei pea olema materiaalne. Kui kasu on seotud ainult ühe konkreetse omanikuga ei saa servituuti seada. Reaals. sisu kujundamisel on asjaosalistel suhteliselt vabad käed. Seadusega on määratud vaid lubatava sisu üldjooned. Detailne sisu määratakse asjaosaliste kokkuleppega, mis on ka aluseks kande tegemisel kinnistusraamatusse. Reaals. on jagamatu. Kui valitsev v teeniv kinnisasi jagatakse, jääb reaals kehtima kõikide osade kasuks või suhtes. Valitseva kinnisasja suhtes pärast selle jagamist ei ole reaals. teostamine lubatud
Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja, karjateeservituut aga annab õiguse läbi teeniva kinnisasja ajada karja ja käia mööda seda kinnisasja läbivat karjateed. Reaalservituutide tekkimise aluseks saab olla valitseva ja teeniva kinnisasja omaniku kokkulepe. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada vaid seaduses sätestatud juhtudel. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte aga kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas-ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui:
annaabi.ee 
