isegi, et nad seda mäletavad ning seega on neid mälestusi raske tegelikkusega seostada. Pikaajalist mälu on ka võimalik treenida, korrates informatsiooni, mida tuleb ka väga korralikult analüüsida ja lahti mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus
kes räägib Web 3.0 puhul semantilisest veebist, sellest, et internet saaks aru, mida talle usaldatud info tähendab, oskaks seda seostada ja konteksti panna. (Web...2009) Internetist mõistet otsides leidis töö kirjutaja järgmise mõiste semantic networki kohta: „Mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid”. (Semantiline...2013) Web 3.0 peetakse juba semantiliseks veebiks, mille aluseks on kaks põhilist tehnoloogiat: ontoloogiad – hierarhilised mõistete süsteemid, mille abil esitatakse teadmisi; agendid – programmid, mis suudavad neid teadmisi kasutada. (Kalda 2009) Semantilist võrku esitatakse graafina, (Semantic...2013) mis on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Graaf (Wikipedia 2013) Agentidele antakse ülesanne koguda andmeid veebist erinevatest allikatest ja vahetada saadud informatsiooni teiste agentidega.
Implistiitne mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult omandanud, või inimene ise ei ole teadlik, kus see informatsioon omandati. ( Tulving 2002 : 47 ) Joonis 2. ( Kiis 2013 ) 6 Puudutasime üldiselt kolme erinevat mälu liigitusalust. Üks neist jagas mälu lühi- ja pikaajaliseks mäluks; teine jagas mälu protseduuriliseks, semantiliseks ja episoodiliseks süsteemiks ja kolmas tegi vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 )
Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tuleb kreeka sõnast mythos,mis tähendab juttu või sõna. Müüt seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailmas ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Need esinevad juttena . Tegelasteks on sageli üleloomulikud- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Ratsionaalse ja teadusliku. Üks vana
Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne- faktide tundmine ja nende tähenduste teadmine. Jaguneb episoodiliseks ja semantiliseks Mittedeklaratiivne-teadvustaata kaugmälu osa, reflektiivsed motoorsed ja tajumuslikud oskused 61. Heuristikad. Represantiivsus. Kui tüüpiline keegi on Tversky ja Kahneman Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum 62. Piaget kolme mäe katse mõte. Poiss ühes laua otsas, nukk teises. Vahel liivahunnikud. Poiss peab ütlema, mid
edasisaatmiseks b) lühiajalisse mällu/töömällu, kus salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info ajalises järgnevuses. Kestus < 30 sek, maht 5-9 infoühikut, unustamine toimub kiiresti seoses pideva uue info lisandumisega c) pikaajaline mälu/püsimälu. Piiramatu mahuga, salvestab igat liiki informatsiooni. Jaguneb protseduuriliseks mäluks (selgeksõpitud tegevused, nt kirjutamine, lugemine, omandatakse harjutamise teel), semantiliseks mäluks (talletab fakte ja teadmisi, nt rohi on roheline, omandatakse nt raamatuid lugedes) ja episoodiliseks mäluks (inimese endaga seostuv info, nt mida eile tegin). Tulving, E. 'Mälu'. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007 Allik, J. & Tulving, E. 'Ajas rändamine ja kronesteesia' Mõtlemine: kogu vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisena. Loomad suudavad lahendada vaid vahetult antud ülesandeid, inimesed
Sõnad jaotatakse mingi tunnuse või omaduse järgi erinevatesse rühmadesse. · KÄÄNE nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni, üldiselt verbi suhtes. Käändeid võib keeles olla 053. Kui on üle 8 käände, väljendab enamik käändeist ruumisuhteid. Käände nimetus peaks näitama käände põhifunktsiooni. Käänded jagunevad grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantiliseks (instr, komit, kohakäänded, sh lokatiivsed käänded). Ebatraditsioonilised käänded: ilmaütlev, predikatiiv, ekvatiiv, translatiiv, vokatiiv. · DEFINIITSUS ehk määratus Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20
• Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia. Mitme jälje teooria (Nadel ja Moscovitch, 1997) – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - autobiograafilisteks mälestusteks – sõltuvad hipokampusest - semantilisteks/faktilisteks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) – sõltuvad muudest ajukoore aladest • Inimese elu jooksul mälestused muutuvad, kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. Nt autobiograafilisi sündmusi meenutatakse ja need salvestatakse uuesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleelselt mitmesse ajupiirkonda. • Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral. Nt pärastajutraumat on mõjutatud ainult
idiomaatiline, semantiliselt läbipaistmatu tähendus ei tulene koostisosade tähendustest, on isoleeritud, läbipaistmatu, nt poissmees, laupäev, nurganaine, patukott.) 3) Sõna kasutatakse uue nimetamisfunktsiooniga. See siirdub ühest semantilisest valdkonnast teise, ilma et üleminek oleks formatiivselt fikseeritud. Toimub ülekanne, kas metafoorne või metonüümiline. Seda motivatsioonitüüpi nimetatakse semantiliseks või ka kujundlikuks. Semantiline motiveeritus ilmneb siis, kui mõne muu denotaadi tähistamiseks kasutatakse juba olemasolevat sõna, nt hiir, viirus, mälu arvutiterminitena. 4) Teatud keelemärgi kasutamisega assotsieerub kindel miljöö, keelemärk toob endaga keelevälisest maailmast kaasa spetsiifilise situatiivse markeeringu. Subjektiivne, nt peeglijärv. 5) Etümoloogiliselt motiveerituks loetakse sõnu, mis keele arengu varasematel etappidel on olnud veel
Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis. Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni omavahelise sobitamise ja seostamisega. Deklaratiivset mälu saab veel jaotada episoodiliseks (seotud sündmuste ja isiklike kogemustega) ning semantiliseks (faktide mälu, teadmiste õppimine). 66. Arusaamine kui mõtlemise oluline tunnus. «Arusaamine» tähendabki uute lausete asetamist juba omaksvõetud mõistete ja väidete võrgustikku. See tegevus käib kindlate reeglite alusel, mõistuslikult, ning see, kes aru saab, ja see, millest aru saadakse, on selgesti eristatavad. Enamik sellest, mida meile õpetatakse koolis, eeldab nimelt arusaamist, ja pidevalt uutest asjadest aru saades
temporaalsagarasse - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest - Üldiseks semantiliseks teadmiseks nt keel – sõltuvad muudest ajukoore aladest Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse uesti faktilisse või üldisesse mällu – seega mälestused on salvestatud paralleeleselt mitmesse ajupiirkonda - Erinevate mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erineval määral. Nt pärast ajutraumat on mõjutatud ainult mõned
Jaanus Adamson (kirjanduskriitik) märkis, et 90ndate ja 00ndate jutud on omavahel erinevad. 90ndate maailm on metafüüsilise põhjaga, tegelased suhestuvad mingisuguse olemuse aluspõhjaga, otsivad olemise ideed/saladust. Tekst on valmis tõlgendada ja sellega laheneks mõistujutu idee, mis viiks tõeni, mõistatuse saladuseni. On mingi iidne tekst, mille nimi on Pistis Sofia, millest arusaamine viiks igavese õnneni. Selline püüdlus on tal paljudes tekstides korduv. Seda võib nim Semantiliseks otsinguks. Maailmast ja tekstist arusaamine lähtub Läbi religioossete ja filosoofiliste tekstide. Üldjuhul see tõeni püüdlemise protsess ebaõnnestub. Jääb leidmata sõna ja tegelikkuse ideaalne vahekord (piibelik idee tööle ei hakka vms). Tegelane saab aru, et maailm tema ümber ja tema ise pole terviklik. Näitab tüüpi „taandatud subjekt“, mis täh indiviidi, kes moodustub (mõttemaailm ja olek) juhuslikest kontaktidest..sellega kaob terviklikkus
st mida ei ole võimalik enam edasi parafraseerida;); kontseptuaalne semantika (põhineb oletusel, et tähendussüsteem ja mõistesüsteem on täpselt sama ning neid ei ole mõtet eristada eri süsteemideks; nii tähendused kui ka mõisted põhinevad kategoriseerimise kahel nurgakivil: sarnasusel ja erinevusel; kuna primitiive ei peeta selles teoorias tabakeele osaks, võib seda kirjeldusviisi nimetada abstraktseks semantiliseks metakeeleks, mis koosneb kontseptuaalsetest kategooriatest nt asi, sündmus, seisund, kont ja kontseptuaalsetest funktsioonidest nt minema, jääma, sihtkoht, Jackendoff); freimisemantika (olukorras kui tervikust lähtuv kirjeldusmeetod, eesmärgiks luua tähenduste kirjeldus, mis näitaks, kuidas inimesed mõistavad tähendusi konkreetses kontekstis, Fillmore); prototüübianalüüs (vastandub komponentanalüüsile, arusaam, et
Mälu maht on 7±2 kamakat (mitte lihtsalt sümbol vaid üks kamakas = nt ,,SOS"). Lühiajalises mälus säilib info nii kaua kui seda korratakse. *) Pikaajaline mälu nii ajaline kui ka ruumiline maht puudub võib säilida kogu elu, kuid ei tähenda, et kohe meelde tuleb. Inimese mälusüsteem töötab samamoodi nagu raamatukogu kogu info on süstematiseeritud. Pikaajalises mälus liigitatakse mälestused episoodiliseks (konkreetsed, vahetult läbi elanud mälestused), semantiliseks (asjad mida oleme omandanud ja õppinud elu jooksul) ja ka protseduuriliseks (tüüp mälust, kus paiknevad ära õpitud kogemused ja protsessid). * Meelde jätmiseks kasutavad inimesed erinevaid koode: sõnaline kood, kujundlik kood, motoorne kood (liigutustel põhinev informatsioon). * Unustamine on mälu vastandprotsess, kus salvestatud informatsioon kustub või inimene lihtsalt ei suuda seda taastada. Unustamine on väga seaduspärane tegevus (algul inimene
- See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest, mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne Mitme jälje teooria - Igasuguse info omandamisel talletatakse mitut sorti mälestusi ja need talletatakse erinevatesse ajupiirkondadesse - Teooria jagab mälestused: autobiograafilisteks, semantilisteks/faktilisteks, üldiseks semantiliseks teadmiseks (nt keel) - Inimese elu jooksul mälestused muutuvad kui neid meenutatakse, hinnatakse ümber ja salvestatakse. …. - Erinevad mälestuste tüübid alluvad ajutraumadele erinevalt. Rekonsolideerimise teooria - Mälestused koosnevad mitmest jäljest (neutraalsest substraadist). Sageli mälestusi meenutatakse korduvalt, mõeldakse nendele ja arutatakse nende üle - Iga kord kui seda kasutatakse siis see ka rekonsolideeritakse: mälestus sisenev uuesti
Eestlased mälu- uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. 1972. aastal avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni mälu uurimise valdkonnas. Artikli sõnumiks oli, et inimese mälu pole üks, vaid jaguneb kahte üksteisest põhimõtteliselt erituvaks mälusüsteemiks – episoodiliseks ja semantiliseks. Episoodiline mälu on süsteem, mis kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. (wikipedia) Tema mälustruktuuride liigid Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja