liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik).
moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. - SEMANTIKA Semantika on osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Ta tegeleb tähendusega ja koosneb seemidest- elementaartähendus ning lekseemidest, millest saab moodustada proportsioone. Morrise arvates on semantika pragmaatika ja süntaktika kõrval üks semiootika dimensioonidest. Semantika võib olla nõrk või tugev. Nõrk ehk signifikatiivne semantika on keel reeglite ja semantikaga, kus tähendus on kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalses ehk tugevas semantikas on oluline osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. - PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega
Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ka tegelaste nimed jätkab selles vallas Gogoli traditsiooni. Nimed on teatud semantikaga, mis on kooskõlas tegelase iseloomuga. Meespeategelane Makar Aleksejevits Devuskin (Makar kreeka keeles võõras; Devuskin - neiu, rõhutatakse meespeategelase süütust). 14.02.07 1) Autobiograafiline foon isiklikest elamustest lähtudes, prototüüpide probleem. Sügavalt isiklikult läbitunnetatud teos. Üheski tema teoses ei ole sellist tegelast, keda võiks samastada autoriga
Uusen). Mis on kirjutamine ja kirjutamisoskus? Kirjutamine tähendab sõnumi ja/või tähenduse edastamist lugejale (kirjalikus vormis). Lugeja peab kirjutatud tekstist aru saama. Kirjutamine on tekstiloome, mis sisaldab erinevaid komponente. Üldiselt tuleb vahet teha ühelt poolt kompositsioonil (hõlmab sisu ja selle ülesehitust) ning teiselt poolt käekirjal ja ortograafial. Kirjavahemärgistus on mõlema osa, sest see on seotud nii süntaksi (grammatika) kui ka semantikaga (tähendusega). Kirjutades on vaja korraga tegelda ja opereerida paljude asjadega: häälikuanalüüsi, õigekirja jne, sest kirjutamisoskus tähendab kõigi kirjutamiskomponentide valdamist. 5. Väikelapsed ja arvutid (P. Luik). Kui vanalt on õige lubada last arvuti juurde? Et arvutid jõuavada üha enam lasteaedadesse ja kodudesse, puutuvad lapsed nende masinatega kokku juba enne kooli. Enamik uurijaid ei soovita alla 3aastastel lastel arvutit kasutada. C. Cordes ja E
Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele semantikaga (ükskõik kas lauses on kirjas Mari või Anne). Chomsky jaoks on keel väljaspool tähendust. See jätkab Bloomfieldi ja Harrise liini strukturalismis kuni 1965. aastani, mil tekib revolutsioon. Chomsky saab ise ka aru et süntaktika on üks suur lihtsustus ja tegelikult on semantika (st see, mida lause tähendab), oluline. Nt lause 'Mari luges minema' on küll korrektne, aga mitte nii hea eestikeelne lause kui 'Anne jooksis minema'. SEMANTIKA
Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele semantikaga (ükskõik kas lauses on kirjas Mari või Anne). Chomsky jaoks on keel väljaspool tähendust. See jätkab Bloomfieldi ja Harrise liini strukturalismis kuni 1965. aastani, mil tekib revolutsioon. Chomsky saab ise ka aru et süntaktika on üks suur lihtsustus ja tegelikult on semantika (st see, mida lause tähendab), oluline. Nt lause 'Mari luges minema' on küll korrektne, aga mitte nii hea eestikeelne lause kui 'Anne jooksis minema'. SEMANTIKA
keelejadad oleks õigesti teostatud. 5. SEMANTIKA Tegeleb tähendusega. On üks osa süntaktikast, kuid eksisteerib ka eraldi. Semantika koosneb: Seemidest- elementaartähendused: Neid on mõnikümmend kuni mõnisada. Lekseemidest ehk semeemidest: neist saab moodustada proportsioone. NT. «Nähtamatu jumal lõi nähtava maailma» Semantika võib olla nõrk või tugev. Signifikatiivne e. nõrk semantika on keel om reeglite ja semantikaga. Läbi ajaloo on püütud luua keelt, mille grammatika välistaks mõttetuse ja vale. Paraku ei ole sellist süsteemi luua õnnestunud. Iga vähegi mitte-triviaalne süsteem loob paradokse. PARADOKS väide, mis on õige ainult siis, kui ta on vale, ja vale ainult siis, kui ta on õige ning ainult sellepärast õige, et ta on vale ja ainult sellepärast vale, et ta on õige. Matemaatik Kantori paradoks: Kõikide hulkade hulk peab sisaldama iseennast, kuid ei saa sisaldada iseennast
Ühe siirde energia väheneb 65% (50% Arvutusmudel defineerib nende moodulite Protsesside arv mis sobib väga hästi andmevoo võimustarbe käitumise ning Staatiline; semantikaga vähenemine 43% kiiruse tõusu juures) omavahelise suhtlemise Dünaamiline (Dünaamiliselt muutuv Arvutusmudelid esitavad: riistvaraplatvorm?) Kuidas iga moodul (protsess või Käitumuslik hierarhia: Kahni protsessivõrgud
). Sisemise ringi keskel kujutatakse kultuse objekti jumalust, või sümbolit, mida rituaalis ülekantud tähenduses kasutatakse. Mandala kirjeldatud põhivariandil on hulk modifikatsioone, mille iseärasused määrab kas keskel asuv sümbol või kohaliku sümboolika muud eripärad (3.). Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina, ilmaruumi kujutatakse nii, nagu see on iseloomulik universumi modelleerimisele ringi ja ruudu abil (3.). Eriti selgelt väljendub see budismis. Konkreetsema semantikaga antropomorfsed objektid asuvad tavaliselt ainult seespool keskmist ringi. Mandala kosmoloogilise tõlgenduse järgi tähistab välimine ring kogu universumi kõiksust, visandab universumi ruumilised piirid ning modelleerib ka tema ajalist struktuuri. Välimisel ringil kujustatakse sageli 12 sümboolset elementi nidaanat, mis väljendavad 12 üksteisega seotud "sõltuvusliku tekkimise" ahela "lüli", mis kutsuvad esile ning tagavad eluvoolu pidevuse.
Nt K on pikka kasvu (sõltub sellest, kui vana K on kas 6- või 26-aastane). Ebaselgus kui kontekstisidusa mitmetähenduslikkuse korral aitab kontekst tähenduses selgust saada, siis ebaselguse korral jääbki tähendus semantiliselt ebamääraseks. Teatud osa interpretatsioonivõimalustest jääb lahtiseks. Nt võrdle kioski aknale pandud silte:Tulen 15 minuti pärast.Tulen varsti.(Viimases näites lähtub ebamäärasus adverbist varsti.) Ebaselge semantikaga on nt relatiivsõnad, millel on igas kontekstis erinevaid tõlgendusvõimalusi, nt sageli, kohe, varsti. Leidub ka osaliselt kattuva ja ähmase üleminekupiirkonnaga sõnu, nt värvusi tähistavad adjektiivid. Kolmanda rühma moodustavad erialaterminoloogias täpselt defineeritud sõnad, millel on igapäevases kõnekeeles ebamäärasemaid kasutusjuhte, nt täisnurkne, ümmargune. Mitmetähenduslikkust
· Generatiivne semantika oluline on rõhutada, et see lähenemine tõusis vastukaaluks generatiivse grammatika lähenemisele semantilised struktuurid tuletatakse semantika süvastruktuuridest. Chomsky tahtis leida süvastruktuurid, mis on olemas kõigil keelt kasutavatel olenditel. Püüab kaht osapoolt sünteesida semantilised struktuurid pole süvastrutktuuride peegeldused vaid omavad ka vastastikmõju. · Kognitiivne semantika seisukoht sarnane generatiivse semantikaga pindstruktuurid määravad ära olulisel määral, kuidas grammatilised struktuurid toimima hakkavad. · Kognitiivne pragmaatika · Keel on formaalsete suhete kirjeldus keelekasutus funktsioonist lähtuvalt. Funktsioonid erinevad kontekstiti ja keele abstraktsest kirjeldusest ei piisa, et keelt seletada. Pöörduti rohkem vormist funktsiooni poole. · Keelt ei vaadatud autonoomse ja suletud sutruktuurina vaadati keelt teatud kasutuskontekstis
Nt millest võimaldab rääkida alale-ütlev käänevorm? Nt vennal on uued saapad (kuuluvus), õhtul lähme kinno (aeg) laul on 4 jalga (kuuluvus või paigutus) Mida siin vaja arvestada? Teada, mida üks või teine grammatline vorm, keeleüksus võimaldab, mitte lihtsalt määrtata et on alaleütlev-kääne, vaid mis vorme saame moodustada praktiliselt. Peab lõimuma semnatikaga!!!. Siis me aitame last. Muidu on see sisuliselt mõttetu, Aga kui me selle ühendame semantikaga, siis ei ole mõttetu. Kui kääname ühte sõna, siis tuleb arutada, mis nende vormidega peale hakata/kus neid kasuatda saab/milleks. Kognitiivne keeleteadus n'itab keelekasutuse sõltuvust kognitiivsest üphiskonna ja üldse inimese arengust, Sõnatähendus sõltub sellets, mis rühmi/katergooriad me modustame, mis vahet on rabakask, sookask jne. Toidutegemine: praadimine, keetmine, küpsetamine. Ehk üldise ja konkreetse vahekord. Eeldab rühmitamiseks vajalike tunnuste
Netiotsinguga jõudsin ühele leheküljele: http://sut.languageskill.co.uk . Uurige seda, võib-olla Tragel seda mõtleski, aga ma ei ole päris kindel. 31. Morfoloogia Morfoloogia e vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest - morfeemidest - lähtudes. Morfeemi fonoloogilise struktuuri ja selle vaheldumise tingimuste väljaselgitamine seob morfoloogiat fonoloogiaga. Teisalt ühendab morfeemide tiheduste ja funktsioonide uurimine morfoloogiat tihedalt ka süntaksi ja semantikaga. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: sõnamuutmiseks ja sõnamoodustuseks. Morfoloogiline loomulikkus - keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt, lihtsamat sisu lihtsamalt. 32. Morfeemianalüüs a) Kaks morfi on omavahel opositsioonis ja seega eri morfeemide allomorfid (variandid/teisendid), kui nad on fonoloogiliselt (või grafeemiliselt) erineva ehitusega ja neil on erinev tähendus talu: talu-s auto: auto-s -s: auto-s -st: auto-st
sisu ja vormi. väidab, et formalistid pöörasid sisu ja vormi suhte tagurpidi, aga ei muutnud tegelikult midagi (ehkki sisu muutus väliseks, vorm sisemiseks struktuuriks). Väidab, et katsed ületada sisu ja vormi vastuolu ei ole andnud rahuldavat tulemust, ikka mõistetakse kirjandusteost nagu karpi, mida lugeja avab( ja pole vahet, mida ta sealjuures seesmiseks või välimiseks nimetab) 3) De Man räägib Saussure`i semioloogiast ja Peirce`i semiootikast, semiootika ei piirdu semantikaga (lingv. tähenduses), vaid uurib märke kui tähistajaid. Tema eelis on see, et ta ei küsi, mida tähistajad tähistavad, vaid kuidas nad tähistavad. Arutleb Saussure`i ja Jakobsoni üle. Kirj. teos on teade, mis on suunatud iseendale, teine lähtepunkt on märgi konventsionaalsus. Kirj. teost nii vaadeldes võime referentsiprobleemi kõrvale jätta. Võitlus referentsi autoriteediga. Semioloogia lõhub müüdi märgi ja referendi semantilisest vastavusest.
• Termin pragmaatika Morriselt (1938) semiootikast: kolm märkide uurimise valdkonda 1) süntaks (märkide omavahelised suhted), 2) semantika (märkide ja objektide suhted) nt Anna teed märk 3) pragmaatika (märkide ja interpreteerija suhted) kes tõlgendab märki • Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga. • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga. • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti – lausungi (mitte lause) tähendusest , – esitusest (performance) mitte struktuurist (competence) , – õnnestumisest mitte tõesusest.
Ajapikku selgus, et usaldusväärne verifitseerimine pole üldjuhul võimalik ei loodusteadustes ega sageli ka mitte matemaatikas (Gödeli resultaadid mittetäielikkusest), ning loogiline positivism kaotas oma aktuaalse (aga mitte ajaloolise) tähenduse. Loogiliste positivistide kolm põhihuvi olid loogika, keel ja taju. Russell alustas loogikaga, jätkas tajuprobleemidega ja lõpetas semantikauurijana; Carnap alustas tajust, jätkas semantikaga ja lõpetas loogikuna. Kesksel kohal neist kolmest probleemiringist seisis keel ja keelefilosoofia. Protsessi sajandivahetuse logitsistlikust optimismist neljakümnendate aastate n.ö. küpsema suhtumiseni illustreerib hästi Ludwig Wittgensteini vaadete areng. Wittgensteini vaated ja looming jaotuvad selgelt kaheks erinevaks perioodiks, kus põhiküsimused jäävad samaks, kuid neile lähenemise teed, metoodika ja lootused muutuvad kardinaalselt.
1935 "Neemed Vihmade lahte" 1965 "Dzunglilaulud" ("Dzunglilinnud") 1974 "Udu Toonela jõelt" 1974 "Piiridele pyydes" 1983 "Aerutades hurtsikumeistriga" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" - tema abikaasa neiupõlve nimi oli Eha Tuulemaa 1989 seikluslik romaan "Rapanui vabastamine ehk Kajak jumalate kalmistul" Masing saab retseptsiooni küll, aga ta saab kuidagi poolikult seda. 13. oktoober 2010 Sihilik teisitiolemine: + kasutab y-t ü asemel: Masingu y on erilise semantikaga, sõltub, mis on alternatiivsuse kese. Algab Aaviku keeleuuendusest, Masing on öelnud, et kunagisest Aaviku vaimust ei jäänud järele mitte midagi peale y. Lauri Sommer, kes on põhjalikult uurinud Masingu loomingut, kasutab samamoodi y-d. + esseistlik looming on samuti oluline: esseistlik ja loominguline pool on omavahel seoses. Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda
annaabi.ee 
