Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", saksaliku laulu pooldaja, 1865 asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, 1870 pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile Jakobson oli kõige saksaliku vastu, andis välja kolm laulikut, osales Eesti Kirjameeste seltsi asutamises, 1868 ja 1870 pidas kolm isamaakõnet 4
jõukad haritlased, talupojad Saavutused:Võeti üle Tallinna linnvõim Pätsi poolt ja Tõnisson 21)Mida nõuti 1905.a. revolutsiooniga? Poliiitlisi õigusi Maa küsimuse lahendamist Rahvuslikud nõudmised 22)Mis toimus 16.10.1905.aastal Uuel turul? Inimeste tulistamine 23)Mida kujutas endast rahvaasemike koosolek ja mida nõuti? Kujutas endast inimesi kes olid kokku tulnud valdadest, linnadest ja seltsidest ja mõõdukad nõudsid suuremat eesti keele kasutust ja käremeelsed vabat riiki, maksude mitte maksmist, tsaaririigi boikotti ja sõjaväke mitte minekut. 24)Mida kujutas endast mõisate põletamine? Hävitati 150 mõisa üle Eesti ja seda tegid Tallinna töölised.
Seltside orkestrid olid hädavajalikud igasuguste ürituste läbiviimisel : koosolekus, laulupeod jne. Orkestrite pillid ja noodid kuulusid tavaliselt seltside valdustesse ja viimane hoolitses nende korrashoiu või uute muretsemise eest. Mustvees aga lahendati küsimus teisiti: võimaldati küll orkestrile seltsi saalides kokkusaamisi ja proove, kuid tehti leping, et igaüks hoolitseb oma instrumendi korrashoiu eest ise. Organisatsioonidest ja seltsidest kardeti jääda ka liiga sõltuvaks ning see muutis uued koorid alguses umbusklikuks. Seltsid püüdsidki mängukooride tegevust võimalikult oma kontrolli alla võtta. Enamasti nõuti pillimeeste seltsiliikmeteks astumist ja aastamaksu maksmist; väljaspool seltsi üritusi võis käia mangimas ainult eestseisuse teadmisel. Orkestrijuhtide suhtumine seltsidesse oli küllaltki erinev ühed osalesid aktiivselt kõikides
Arvustas väga intensiivselt meie ühiskondlikke olusid. Jakobsoni poliitika toetus eelkõige jõukale talurahvale. 7. Rahvusliku liikumise languse põhjused. Tõsised lahkhelid tekkisid usu pärast Hurda ja Jakobsoni vahel. Hurt läks ,,Sakala" kaastööliste seast ära. Taas tekkisid pinge Jakobsoni ja Jannseni vahel. Tülid kandusid ajakirjandusest edasi rahvuslikesse organisatsioonidesse. Jakobson hakkas Hurda seltse üle võtma ning Hurda pooldajad astusid seltsidest seetõttu välja. Tapeti keiser Alexander II ning Tartus toimunud rida süütamisi aeti rahvusliku liikumise kaela. 1882. Jakobson suri. Tekkisid uued pinged Hurda ja Köleri vahel rahaasjade pärast Aleksandrikoolis, Hurt sai lüüa.
tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". 1911-1944 1911. 22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub "Libahundi" esietendus
kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 1910 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". Pärnu Raekoda Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911
eesti keeles. 1866. aastal vabaneski vallakogukond mõisnike eestkoste alt. Vallavolikogu sai luba valida vallavanem ja selle asetäitja 3 aastaks. Pooled volikogu kohad pidid kuuluma taluperemeestele, pooled sulastele ja ülejäänud maatameeste esindajatele. (M.Grahv 1993) 3.1.3. "Vanemuine", "Estonia" ning esimene laulupidu Rahvusliku liikumise käigus tekkis eestis väga palju erinevaid seltse, millega üritati matkida sakslasi. Üks sellistest seltsidest oli 1865. aastal loodud "Vanemuise" laulu- ja mänguselts Tartus ning "Estonia" Tallinnas. Vanemuine oli eestvedajaks mitmetele laulupidudele ning 1870 aastal alustas ta ka teatrietenduste korraldamist Koidula teatris. 1869. aastal korraldatigi esimene suurüritus, milleks oli eestlaste üldlaulupidu. Selle ürituse(M.Laur jt. 2005) 9 eesmärk, nagu juba eelnevalt sai mainitud, oli tuua kokku eesti rahvas ja tekitada ühtsuse tunnet
Sepp tõi vene kooli ja Moskva Kunstiteatri traditsioonid. Lõpetasid Dramaatilise Ringi tegevuse ja läksid Sepa juurde. 11.oktoober 1920. Millest arenes välja kokkukuuluvustundega mõttekaaslaste kogudus/vennaskond. Stuudio riiklikku toetust ei saanud, Sepp õpetas üksi, kunstnik, halb majandusmees, heitlik ja järjekindluseta. Loodi kõrvale sepa ja õpilastega Draamastuudio Ühing, mis võttis erastuudio üle. Ühing võis toetust saada ja erinevalt teistest seltsidest võis sellesse ühingusse kuuluda ka näitlejad. Õpilaste esindajana kuulus ühingusse koos Nerepiga ka Kalmet (õppeplaani koostamise komisjoni).. Kalmet oli ka stuudiovanem, kes korraldas igapäeva asju, reg tunniskäijad ja korraldada tunnikava. Oma maja polnud, kasutati koolimaju. Improvisatsiooniline õpetamine ja õppimine (hobikorras psühholoogiat, samaealised õpetajad, mõnikord ka stuudiolased ise: Engelberg etlust ja Kalmet kehalist kasvatust.
Paljudel võistlustel kuulusid esikohad just Elva kaitseliitlastele. Korraldati ka ise mitmeid koduseid spordivõistlusi. 1930-date keskel kujunes vajaduseks omada oma maja. Maja osteti 5000 krooni eest Pikale tänavale (praegu säilinud). Korraldati loteriisid ja koguti raha lasketiiru ehitamiseks. Suurt aktiivsust selles piirkonnas näitas üles Üleriigilise Noorsooühingu Elva Osakond. Korraldati pidevalt kõiksuguseid väiksemaid, jõukohasemaid üritusi. Vähemaktiivsetest seltsidest tegutsesid siin : laulu- ja mänguselts „Muusa“(asut. 1922), , Elva Suvituskoha Korraldusselts jne. Seltse ja ühinguid tekkis ja kadus pidevalt. Elvas üritas jalad alla saada veel kino, kuid suleti peagi vaatajate vähesuse tõttu. („Elva Elu“) 1912. aastal hakkasid Elva elanikud nõudma kooli rajamist. Aasta pärast saadi luba kaheksaklassilise ministeeriumikooli avamiseks. Kool alustas tööd 16. novembril 1913 aastal 6
Seda taheti muutma hakata. 1902 rajati akadeemiline Karjala selts, mis hakkas tegelema karjalaste seas kirjanduse ja hõimuüritusi, et äratada nende ühtsust. Samamoodi tahtsid nad äratada ka ingerlasi. Seda juhtis Niilo Kärki, kes uskus üliõpilastesse ja nende võimetesse muuta olukorda. Ta ütles: ,,Mida üliõpilased täna ette võtavad, seda rahvas homme teeb." Ta propageeris Suur-Soome ideed, see oli üks esimestest seltsidest, mis 1944 venelaste poolt ära keelati. Lauri Hakulinen- kirjutanud soome keele struktuurist ja arengust, kes ütles: ,,Veel üks Snellamann, veel üks rahvuslik äratus ja veel üks jäägripataljon nr 27 (koosnes üliõpilastest ja osalesid iseseisvussõjas) ja siis saab Soomest smugri rahvas." Sinna Suur- Soomesse oleks võinud kuuluda ka Eesti. 20. sajandi alguses oli pool haridusest soome keelne. Kõrgemad õppejõud olid alguses siiski rootsikeelsed
Tegevuse eesmärgiks oli tutvustada eesti ajalugu ja rahvuskultuuri, et tagada eesti rahvuse ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. Seltsi põhitegevuseks sai kasvatada vaimsust ning anda teadmisi ajaloost ja rahvuskultuurist teaduslike ja populaarteaduslike loengute, samuti kirjandus- ja kultuurilooliste raamatute ja luulekogude avaldamise kaudu (Vanemuise Selts, 2000). Seltsi asutamine oli väga tähtis, sest nüüd sai Eesti oma lauluseltsi. See oli üks vähestest seltsidest, millel oli olemas põhikiri ja seatud suured eesmärgid. Liikmeteks võisid saada ainult mehed. Seltsi liikmed võisid kaasa tuua naisi ja mehi, kuid ainult maalt tulnud mehi, keda nähti meelsasti külalistena. Naiste osa oli avalikus elus enamasti väga väike ja piiratud. Suuremaid üritusi võisid siis algatada ja ellu viia ainult mehed. Selts oli eestlastele 5 kohaks, kus nad võisid kokku tulla laulu õppima ja kuulama ja ka lõbutsema (Kaarlep 2007:49-50).
90 inimest sai surma ja üle 200 haavata. Kõige rahvarohkemaks sündmuseks Eestis kujunes ohvrite matused Rahumäe kalmistul (40 000 osalejat) Ka Eestis asutati esimesed parteid: 1. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus 2. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905 Kongressile valiti Jaan Tõnissoni initsiatiivil kõikidest valdadest, linnadest ja seltsidest 800 saadikut. Esindatud olid kõik parteilised jõud. Kongressi kokkukutsumise põhjuseks oli see, et polnud selge, kas tsaarivõim jääb püsima, kas tuleks kaasa aidata tsaari kukutamisele või toetama Venemaa liberaalset kodanlust Riigiduuma valimistel. Seda koosolekut peetakse esimeseks Eesti Parlamendiks. Paraku jagunes kongress kaheks: 1. radikaalne tiib, kes pidas silmas tsaarivõimu kukutamist ning mida juhtis Jaan Teemant. Koguneti TÜ aulasse (nn Aulakoosolek) 2
nekton. Põhjaloomastik on zoobentos. Veepinna loomastik on neuston ja pleuston. Neuston (veepinnal tegutsevad loomad) koosneb peamiselt putukatest, nagu liuskurid ja kukrikud. Nekton on kalad. Zooplanktoni moodustavad vesikirbuline, sõudikuline ja keriloom 88. Eesti järvede zooplankton (loomne hõljum) koosneb põhiliselt kolmest rühmast. Need on kaks rühma alamaid vähke, selts vesikirbulised ja klass aerjalgsed, seltsidest sõudikulised ja hormikulised, ning hõimkond keriloomad. Planktoni vähid on palja silmaga vaevu nähtavad (suurusjärk 1-2 mm), keriloomad on mikroskoopilised. 89. Mikrobentos need on ripsloomad ja muud protistid, fütobentos põhjas kasvavad taimed ja vetikad. Makrobentose loomad on palja silmaga hästi nähtavad (putukad, limused, kõrgemad vähid, rõngussid jne.). Meiobentose loomad on pisemad, submikroskoopilised, nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne
Zooplankton on pelagiaali vees hõljuvad väikeloomad. Nekton- suuremad ja aktiivselt ujuvad pelagiaali väikeloomad; näited: pms-lt kalad, aga ka konnad, vesilikud jt. Neuston- veepinnal tegutsevad loomad; näited: pms-lt putukad, nt kukrikud ja liuskurlased. 88. Zooplanktoni põhilised süstemaatilised rühmad Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid Rühmad: selts vesikirbulised (Cladocera) ja klass aerjalgsed [Copepoda, seltsidest sõudikulised (Cyclopoida) ja hormikulised (Calanoida)], ning hõimkond keriloomad (Rotatoria). Vesikirbulised: Tillukesed. Kere enamasti peidus rindmikukilbist tekkinud läbipaistvas, kahest poolmest koosnevas kitiinist kojas. Pea eesotsas nokisnukk (rostrum). Liitsilmad üheks kokku sulanud. Teine paar tundlaid hiiglasuured, nende abil ujutakse lühikeste hüpetega. Eluviis: Toituvad enamasti jalgade abil filtreerides; mõned on röövloomad. Oluline osa magevete planktonist.
2, 4-2 sisuliselt polnud mingit abi. Eestlased toetasid üldiselt vene konstitutsioonilisi demokraate ja rahvusküsimustest hoidsid kokku teiste vähemustega. Rahvus kultuur. Poliitilise tegevuse keeld tõi kaasa suurema tähelepanu rahvus kultuurile. Loodi haridus seltsid mis hakkasid tegelema eestikeelsete erakoolide asutamise ja ülalpidamisega, nt miinahärma. 1906-13a saadi osaliselt luba õppida emakeeles. Moodustati esimene kirjanduslik rühmitus noor eesti. Seltsidest kujunesid välja kutselised teatrid vanemuine estonia ja endla. Asustati eesti rahva muuseum. Majandus. Tln muudeti venesõjalaevastiku pea paasiks. See mõjus hästi tööstuse arengule. Suurimad olid tekstiili ja masina tööstus. Areng toimus venemaa huvidest eesti olusid arvestamata. Sisse veeti nii toorainet kui tööjõudu. Sammas jäi eesti põllumajandus maaks, ülekaalus oli mõisa majandus. Põhiliselt tegeleti piimakarja kasvatamisega. 1916a olid 83% taludest päriseks ostetud
Grupis pidid nad olema aga võrdsed, unustama oma sotsiaalse staatuse. Vabamüürlus oli mõeldud ainult meestele. Jaanipäev on ka massoonide päev. Vm-l hakkasid loozid levima 1730ndatel. Vabamüürlus sai alguse ehitusseltsidest, mis olid levinud juba keskajal Euroopas. Seltsides tekkis salakeel, et varjata saladusi teiste eest. Seltsides olid haritud inimesed, insenerid ja arhitektid, kes tihtipeale kutsusid enda juurde ka teisi haritlasi ja nendest seltsidest saigi alguse vabamüürlus. Seetõttu põhinevad vabamüürluse sümbolid ja keel ehituse sümbolitel. Põhiidee on see, et iga inimene on nagu kivi, mida tuleb vormida telliskiviks, et seda saaks panna koos teistega ühtsesse ritta. See on nagu kujuri töö kiviraidur peab raiuma üleliigsed küljed maha. See on väga valulik protsess (mitte nüüd otseses mõttes). Eneseanalüüs oli väga oluline kõik pidid kirjutama oma vaimsest elust päevikuid
Otsest määramist Lõuna-Eestis ei toiminud, seltsid saatsid oma esindajad Ajutistesse Maanõukogusse, kus valiti enda esindajad. Kõik vene rahvusest ametnikud asendati eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme. Kõik need vastloodud ametiasutused võtsid järk-järgult üle eestikeelse asjaajamise. Eestlaste kätte läksid ka linnavolikogud, mis varem olid olnud baltisaksalaste kontrolli all, nende esindusse valiti seltsidest. Eesti rahvusväeosade loomine. Kui 1915. aastal Vene sõjaväevõimud nõustusid rahvusväeosade loomisega Lätis, siis ka eestlased soovisid seda, aga see ei läinud läbi. Pärast veebruari revolutsiooni rahvusväeosade tõstatamine toimus uuesti - eesti rahvusest sõdurid ja nooremohvitserid tõstatasid selle küsimuse. Juhtivamateks keskusteks Tallinn, kus loodi Tallinna Eesti Büroo
annaabi.ee 
