Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Selgroogsete paljunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viljastumine, kehasisene, sugurakke, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, emaslooma, munarakud, isaslooma, elusolendid, seemnerakud, selgroogsed, selgroogsetesugulisel paljunemisel luuakse geneetilise materjali kombineerimisel tekib kaks rakku munarakk ja seemnerakk viljastatud munarakk hakakb jagunema seda nimetatakse meioosiks vaja kahjustunud kude võib parandeda . Mitoosi ja meioosi faasid, mis neis toimub, mis on sarnast, mis erinevat. Oska arvutada kromosoomide hulka rakus erinevates faasides. Nt Interfaasi lõpuks on hallhundi sugurakkude eellastes (neis, millest seemne- ja munarakud tekivad) 156 kromosoomi, milline on hallhundi haploidne kromosoomide arv? FAASID:MITOOS-profaas:tuum suureneb ,rakud liiguvad vastasuunudas moodustuvad kääniniidid (jaotavad kromosoome tütarrakkudes),metafaas(kääviniidid kinnituvadkromosoomide tsentromeeridele) ,anafaas(kääviniidid lühenevad,kromosoomid jõujavad vastaspoolustele), ja telofaas(kääviniidid kaovad,selle lõpuks on kaks identset tütarrakku) vaata üle kl 42
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
· Suguliselt ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isasja emasorganism. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemaorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. · Uus organism ühendab endas mõlema vanemaorganismi geneetilist omadusi, sest ükspool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. · Mehe seemnerakud on spermid. · Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogonees ( seemne raku arengut spermatogoonist küpse spermini) võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. · Naise munarakud valmivad munasarjades. · Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks.
Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse munarakk emaorganismi sees. Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud on väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumise tõenäosus on suur. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on suur.
Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. Polüembrüoonia kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 24. Võrrelge inimese ovogeneesi spermatogeneesiga. Sugurakkude ehk gameetide tuumad. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Mehe seemnerakud ehk spermid. Spermatogenees- seemneraku arengut spermatogoonist( spermide esmased eellased) küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.Igast spermatogoonist tekib 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees- munaraku areng ovogoonist (munaraku eellased). Naise munarakud valmivad munasarjades. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas
1.Ontogenees? Isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 2,Partenogenees? Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim seda neitsi sigimiseks ehk partenogeneesiks 3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia?
GENERATIIVNE PALJUNEMINE suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil EOSELINE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel KEHAVÄLINE PALJUNEMINE viljastumine toimub väljaspool emasorganismi KEHASISENE VILJASTUMINE sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva
ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni. - Hormoon stimuleerib emaka limaskesta paksenemist ning emaka verevarustust, valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul.
Stabiilne sisekeskkond - homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv happesus, püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. 5. Paljunemisvõime - suguliselt või mittesuguliselt. • Alamad organismid mittesuguliselt (pooldumine, eostega, vegetatiivselt kehaosade abil). • Suguline paljunemine hulkraksetel organismidel isas- ja emassugurakkude abil. Toimub viljastumine ja sügoodist areneb uus organism. Sugurakkudega antakse järglastele kaasa geneetiline informatsioon. 6. Arenemine ja kasvamine - kvalitatiivsed muutused organismis. Algab viljastumisest või vanemorganismist eraldumisega mittesugulisel paljunemisel. Kujunevad uued sise- ja välistunnused, toimub kohanemine keskkonnaga. Areng, kas otsene või moondeline, alati lõpeb surmaga. Surm sõltub organismi geneetilisest infost ja keskkonnast. 7
11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on
Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Millised on embrüogeneesi etapid? Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedest? 1)Lõigustumine-tekib moorula e kobarloode 2)Põisloote teke 3)Karikloote teke 4)Organite teke Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad
Teada, et lõpp-peremehes toimub suguline paljunemine ja sealt tulevad välja munad, aga vahe-peremeestes parasiidid ainult arenevad ja mune ei teki. Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral. Parasiit- teise organismi arvel elav organism.
Bioloogia kontrolltöö 1. Suguline paljunemine 2. Mittesuguline paljunemine 3. Vegetatiivne paljunemine 4. Mitoos 5. Rakutsükkel 6. Meioos 7. Haploidne kromosoomistik 8. Diploidne kromosoomistik 9. Spermatogenees 10. Ovogenees 11. Ovulatsioon 12. Ontogenees 13. Partenogenees 14. Kehaväline viljastimine 15. Kehasisene viljastumine 16. Täismoondeline areng 17. Vaegmoondeline areng 18. Agoonia 1. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt, seega ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. 2
3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Ovogenees-munarakkude ehk avatsüütide areng naisel. Spermid on varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud on suuremõõtmelilsed ja kaetud kestaga. Nende areng sõltub vanusest. Sugurakkude arengu võrdlus Spermatogenees Ovogenees Sugurakkude areng mehel Sugurakkude areng naisel Moodustuvad munandite väänilistets seemnetorukestes Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Eellasrakkudeks on spermatogoonid Eellasrakkudeks on ovogoonid
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega
tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort). 10. Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodile? Väiksem tõenäolsus rasestuda, sest spermid ei pääse läbi (bioloogilise puhul Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 11. Milles seisneb rasestumisvastaste hormoonitablettide ohtlikkus? nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu. Ohtlikkus - hilisem rasestumine on problemaatiline, viivad hormoonid tasakaalust välja, tekitavad iiveldust, seedehäireid. Tegu samade hormoonidega, mida keha toodab rasestumise ajal, mis ei lase uuesti rasedaks jääda. Tulemuseks info kehale, et pidevalt ollakse rase (tegelikult ei ole). Rasestumisvastastes vahendites kasutatakse östrogeeni, mis hoiab ära (teiste) munarakkude küpsemise. 12. Iseloomustage kobarloodet
milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks[1]. Viljastumisel toimub enamasti kahe isendi (hrl samast liigist) sugurakkude ehk gameetide liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Kehasisene viljastumine: Imetajad, linnud, roomajad, putukad Sugurakkude arv väike Viljastumise tõenäosus suur Viljastumise keskkonnaks emaslooma keha Kehaväline viljastumine: kalad, kahepaiksed, sugurakkude arv suur, viljastumise tõenäosus väike, viljastumise keskkond vees Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks.
vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena . Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seemnerakud küpsevad kõrge vanuseni. Seemnerakud uuenevad 3-4 kuu tagant. Ovogeneesil tekib ovogoonist 3 arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti ja üks suur ja liikumatu, viljastumisvõimeline munarakk. Naisel lõpeb ovogoonidepaljunemine juba looteeas. Samas algab meioodiline jagunemine ning tütarlapse 1. eluaasta lõpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedi eas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult ühes,
Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
4. Telofaas II ● Toimub tsütokinees: ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku. Spermatogenees ja ovogenees Meioosi käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes 2x vähem kromosoome (haploidne). Kahe haploidse suguraku (mees ja naine) ühinemisel geneetiline materjal taaskord kahekordistub (muutub diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed).
Vaarikas, sirel, lepp Vegetatiivne paljunemine 6. Taime osadega mugulatega Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid
o Joonis lk: 109 (üleval) 7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas Sugurakkude tekkimine algab murdeeas ja Algab murdeeas ja lõpeb 50 eluaastates toimub kogu elu Seemneraku eellased uuenevad kogu elu Munaraku eellased tekivad ainult looteeas 8. Iseloomusta naise munaraku tekkimist! Naise munarakud valmivad munasarjas. Nende eellasteks on ovogioonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kui rakud on meioosi esimese jagunemise profaasis, siis munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt! Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine
ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus) Suguline Mittesuguline vanemorganism vajab kahte või erisoolisi sugurakke vajab ühte pärilik muutlikus ... suur väike või puudub üldse evolutsiooniliselt ... noorim paljunemisviis vanim paljunemisviis järglaste hulk ... väike suur lühikese ajaga pärilikud omadused vanematega ühesugused vanematest erinevad 3. Rakutsükkel (osad, jagunemine)
puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad omavael ühinema ning paljunemisel saab organism edasi anda vaid pooled oma geenidest. On säilinud evol. Sest suurem geneetiline erinevus organismide vahel võimaldab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti pakub paremat vastupidamist haigustele. Kehaväline Kehasisene viljastumin(kalad) viljastumin(imetaj ad) Sugurakkude arv suur väike keskkond vesi Emaslooma keha Viljastumise väike suur tõenäosus Haiguste väike Suur(puutuvad kokku ülekandmise ja vahetavad
elu-aastani Viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk ontogenees Viljastumine võib toimuda nii kehasiseselt kui kehaväliselt Inimesel toimub munaraku viljastamine kehasiseselt Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid: Kehaväline esineb kaladel, kahepaik-setel ja mõnedel selgroo-tutel Sugurakke peab olema palju, sest nende omava-heline kohtumine on juhuslik, nad võivad keskkonna ebasoodsate tingimuste tõttu hävida või nad süüakse teiste orga-nismide poolt ära Viljastumisviisid: Kehasisene Esineb lülijalgsetel, roomajatel, lindudel ja imetajatel Kuna sugurakud on välistingimuste eest kaitstud ning nende omavaheline kokku-saamine on tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees
Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigudel, vihmaussidel ja kaanidel. 6. Portegenees: Erandkorras võib organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda esineb putukaliikidel näiteks: Mesilastel ja lehetäidel 7. Portenogenees:
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane
Partenogenees. Sugulise sigimise puudused ja eelised. Suguline sigimine- uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel partenogenees- emastel organismidel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda
Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA
iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse
kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse
Ptk. 20 Suletud vereringe on siis, kui veri liigub vaid mööda veresooni. Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast. Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)
annaabi.ee 
