tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab · Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskused ja teadmised on ühiskonnas olemas Tihti inimeste jaoks tähtsamad kui bioloogilised vajadused Eesmärgid
Marihuaana-hallutatsiooni tekitav aine LSD-hallutsinogeen 10. S.Freud ja tema teooria Inimeses on nii teadlik kui ka mitte teadlik osa.Teadvus jaguneb teadvustatud,eelteadvus ja alateadvuseks.Isiksuse moodustavad miski,mina ja ülimina. 11. A.Maslow vajaduste püramiid. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilised vajadused nagu eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde. Turvalisusele omakorda toetub armastuse ja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu troonib eneseteostuse vajadus, mis Maslow´i teooria kohaselt hakkab inimese puhul tööle alles siis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. 12. Kaitsemehhanismid Repressioon ehk tõrjumine,regressioon ehk tagasimenek,ratsinaliseerimine,vastandamine,projektsioon ehk
kultuurilisest keskkonnast tingitud vajadustest. Nende vajaduste täitmise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises kontekstis. Motiive tekitavad vajadused. Vajadused on organismi toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid-
1. Füsioloogilsed vajadused 2. kaitsusvajadus 3. armastus- ja kuuluvusvajaus 4. tunnustusvajadus 5. eneseteostusvajadus Kognitiivne lähenemine- millised mõtlemisprotsessid mõjutavad käitumist. Intrinsiivne(seesmine) motivatsioon- seotud pikaajaliste eesmärkide saavutamisega Ekstrinsiivne( väline) motivatsioon- seotud väliste tasudega. Tavaelus piirid ähmased, vahel võib väline motivatsioon hakata sisemist kahandama. SEKSUAALVAJADUS väga tugev liikumapanev jõud. Bioloogiline eesmärk: oma geenide/ liigi säilitamine. Suguiha-soov leida partner ja astuda seksuaalvahekorda. Põhjused: füsioloogilsed ja psühholoogilised. Füsioloogilised põhjused · Ajuripats(vaheajus)->suguhormoonide tootmine · Testosteroon (androgeen) Mõlemad mõjutavad suguiha · Östrogeen Ülesanded:1)olulised sootunnuste väljakujunemisel 2) olulised suguihade mõjutamisel. Psühholoogilised põhjused
tunnustusvajadus (ehk enesehinnang) ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimene aste on füsioloogiline vajadus, millest inimene rahuldab ära ~85%. Füsioloogiliste vajaduste rahuldamine aitab organismil ellu jääda. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga. Füsioloogilise vajaduse alla kuuluvad: hapniku-, söömis-, joomis-, magamis- ja seksuaalvajadus. Teisel astmel asub turvatunne, mida on vaja rahuldada vähemalt 70%. Selle tähtsust hakkab inimene tunnetama ärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Vajadus turvatunde järgi ilmneb soovist vältida füüsilist vägivalda, hirmu, tagada organiseeritus ja tasakaal. Kolmandale astmele kuulub armastus- ja kuuluvusvajadus, rahuldamiseks kuulub vähemalt 50%. Inimese üheks põhiliseks motivatsiooniks on kuuluvus. Enamik inimesi armastavad seltsimist
· Oluline ka sisemine ja välimine motivatsioon. 11. Kuidas toimib homöostaas? Milliste vajaduste juures on homöostaasil oluline roll? Kirjeldage negatiivset ja positiivset tagasisidesüsteemi ühe vajaduse näitel! Homoöstaas organismi sisemine tasakaal, organism püüab taastada või säilitada. Homoöstaasi oluline roll: · Vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur · Une, söögi, joogi vajadus · Seksuaalvajadus e vajadus säilitada liiki. Positiivne tagasiside toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, ülejääk talletatakse. Negatiivne tagasiside organism saab energiavajadusest vähem toitu. 12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid?
allapoole (2: 130). 4.1 Inimvajaduse püramiid Püramiidil on 5 erinevat astet. Nii nagu motiive jaotatakse üldjuhul kolmeks, jaotas Maslow vajadused viieks. Need jaotuvad: füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus ehk turvalisusevajadus, armastusevajadus, tunnustusevajadus ja eneseteostusvajadus. Püramiidi esimesene aste on füsoloogilised vajadused. Et järgnevate astmeteni jõuda, tuleb kõigepealt rahuldada esimese astme vajadused. Näiteks: seksuaalvajadus, vee-, toidu- ja unevajadus. Nende rahuldamine on enamjaolt igapäevane ning loomuliku käiguga (2: 130). Igal inimesel on vaja tunda end turvaliselt ning kaitstult. Kui tal taoline kindlustunne puudub, peab ta oma vajaduste rahuldamist alustama püramiidi eelmisest astmest. Kolmandal astmel asetseb Armastus- ja kuuluvusvajadus. Kuuluvs ongi üks inimese põhilisi motivatsioone. Enamik inimesi armastab seltsi; nad vajavad kontakti teistega. Kuuluvus on seotud ka kiindumusega
ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu on paigutatud eneseteostuse vajadus, mis väidetavalt hakkab inimese puhul tööle allessiis, kui kõik eelnevad vajadused on rahuldatud. Rahuldamata vajadused toovad kaasa vaesuse, mis avaldub nii näljas, haigustes, töövõimetuses ja tööpuuduses, sotsiaalses
tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest tingimustest ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. Vajadused: materiaalsed ja mittemateriaalsed (vaimsed) (kaks esimest on esmased ehk primaarsed vajadused) (3 järgmist on teisesed ehk sekundaardsed vajadused) - Füsioloogilised vajadused: janu, nälg, hapnikuvajadus, uni, seksuaalvajadus jms kõik orgnaismi eksiseetrimisega seotud vajadused - Kaitstuse ja turvatunde vajadused: vajadus stabiilsuse, korra, kindlustunde järele - Sotsiaalsed vajadused: vajadused sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega suhtlemiseks, info mõtete jms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada ennast kellegagi, vajadus mõista ja olla mõistetud, armastada ja olla armastatud, sõprusevajadus, koostöövajadus jms.
Intelligentsust mõjutab: o pärilikkus o varane lapsepõlv o kasvukeskkond (elukeskkond) MOTIVATSIOON o Motivatsioon on vajadus või soov , mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab vajadust , hakkab ta otsima võimalusi selle rahuldamiseks. o Vajaduste teemaga on psühholoogias põhjalikult tegelenud humanistliku suuna esindaja ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908-1970) o Füsioloogilised vajadused (uni, toitumine, seksuaalvajadus jne) o Turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse ja kindlustunde järgi (hoolitsus ,majanduslik kindlustatus jne) o Armastuse- ja kuuluvusvajadus (omaksvõtt ,kuuluvustunne, emotsionaalne seotus jne) o Tunnustusvajadus ( tähelepanu, tunnustamise ja esiletõstmisega seonduv) o Eneseteostusvajadus (eesmärkide püstitamine jne) o Maslow arvates on iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6
Joonis 12. Uimastite kahjulikkus.(N) (autor) joonis 13. Uimastite kahjulikkus. (M) (autor) Joonistelt on näha, et meesseeost isikud on rohkem informeeritud uimastavate ainete teemal, mis on kohati üllatav. 8.Kui jah, siis täpsustage mida teate. Selle küsimuse puhul jällegi ei saanud täpseid vastuseid. Toon välja rohkem esinenud vastused: Uimastid võivad tappa Seksuaalvajadus suureneb söögiisu väheneb impotentsus Sündimata lastele võib tekkida ajukahjustus inimene muutub närviliseks, kui ainet ei saa sõltuvus. 9.Kas teile on kunagi tänaval uimasteid pakutud? 40 35 JAH EI 30 25 20 15 10 5 0 14-16 17-20 21-25 26-30 Joonis 14. uimasteid tänaval pakutud. (autor)
huumor VI loeng - Motivatsioon · Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. · Vajadused: o Materiaalsed o Mittemateriaalsed · A. Maslow'i vajaduste hierarhia, vajaduste rahuldamise järjekorras: o Füsioloogilised kõik organnismi eksisteerimisega seotud vajadused näiteks: janu, nälg, hapnik, uni, seksuaalvajadus. (85%) o Turvalisus vajadus stabiilsuse, korra ja kindlustunde järele (II esimest on primaarsed vajadused) (70%) o Sotsiaalsed vajadus sotsiaalseteks kontaktideks, teiste inimestega suhtlemiseks, info, mõtete ms vahetamiseks, vajadus kuuluda kellegi hulka, samastada end kellegagi, olla mõistetud, armastada, koostöövajadus, sõprusevajadus, olla armastatud. (50%)
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Psühholoogia levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. 10.2. Vajaduste liigid Laias laastus võib inimeste vajadusi jagada kaheks: 1) Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused söögivajadus, joogivajadus, hapnikuvajadus, seksuaalvajadus, tunnetusvajadus(uudishimu) 2) Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Vajadusi tekitavate objektide hulka kuuluvad kõikvõimalikud asjad ja nähtused nagu riided, televiisor, aeroobikatrenn, auto, muusika, kõrgharidus, reisimine. Ka põhivajaduste täitmiseks on kultuurilised reeglid. Ainult hingamesel on kultuuriga väga vähe pistmist. 10.3. Eesmärgid ja tegevus Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse
Manipuleerimine niisuguste vajadustega ongi reklaamipsühholoogia üks väljendusi. Kuna arenenud maades on esmased bioloogilised vajadused reeglina kuhjaga rahuldatud, siis praktikas kohtame enamasti apelleerimist suhteliselt kõrgematel hierarhia tasanditel asuvatele vajadustele. Esikohal seisavad eneseteostuse, prestiizi, sotsiaalse positsiooni jms. saavutamise vajadused. Madalamatest vajadustest on olulisena reklaamiapellatsioonides säilinud seksuaalvajadus. Sageli leiab kasutamist suhtlemisvajadus. Positiivse tendentsina märkigem, et suurenenud on esteetilistele vajadustele apelleerimine. Selleks, et vajaduse mõju saaks ilmneda, on tarvis tarbija teatud subjektiivset seisundit, mis tekitab, säilitab ja suunab käitumist teatud eesmärgi saavutamise suunas. Reklaamipsühholoogia seisukohalt pakub huvi just see, et motivatsiooni tulemusena kujuneb soov(iha) omandada reklaamitav toode (tarbida reklaamitavat teenust). (Bachmann
mida selle tegevuse tulemus kaasa tuua võiks. Väline motivatsioon sunnib inimest tegutsema mingi välise hüvituse pärast. 85. Millest tekib motivastioon? Psühholoogia seisukohast tekitavad motivatsiooni vajadused ja soovid. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadusi, hakkab ta otsima viise selle rahuldamiseks 86. Mille järgi võib vajadusi liigitada? Bioloogilised versus kultuurilised ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest (söömine, joomine, seksuaalvajadus, ka uudishimu) ning ühiskonna tekitatud vajadused, nt vajadus riiete, televiisori, töökoha, uue auto, nutitelefoni vms järele. Ühiskond annab märku, kui palju, mida ja kuidas olema peaks. Kultuur teeb ettekirjutusi ka bioloogiliste vajaduste rahuldamise osas: kus, mida ja kuidas süüa ja juua, milline peaks olema seksuaalelu jne. · Füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed: füsioloogilised on vajadused mille rahuldamata jätmise korral võib inimene hukkuda
ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh.)- erinevate arenguvaldkondade iseloomustamine seoses noorukieaga. *termin adolescense- pärineb 15 saj.
arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks.
· Allumisvajadus · Domineerimisvajadus · Enesenäitamisvajadus ·Mõistmisvajadus · Vigastuste vältimise vajadus · Alanduse vältimise vajadus · Hoolitsusvajadus · Korravajadus · Mänguvajadus · Hülgamisvajadus · Meelelisusevajadus · Seksuaalvajadus · Toetumisvajadus · Alandatusevajadus · Saavutusvajadus · Osalusvajadus Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualisatsiooni (eneseteostuse) & potentsiaali realiseerimise vajadused · Esteetilised vajadused: sümmeetria, korra & ilu järele · Tunnetuslikud vajadused: teadmise, mõistmise & uurimise järele · Enesehinnanguvajadused: saavutuste, kompetentsuse, heakskiidu & tunnustuse vajadused
annaabi.ee 
