Viies tase Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus valgel rassil. Esinemissagedus Euroopas on 1:2000, Eestis 1:4500 vastsündinu kohta. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. Seda haigust põdevad inimesed ei haigestu koolerasse ega salmonelloosi.
esineb siiski vaid veerandil haigetest ja püsib mõne nädala. Tingituna sapphapete tõusust veres võib esineda naha sügelust. Paranemisperiood kestab tavaliselt 26 kuud. On juhtumeid, kus B-hepatiit põhjustab ka kroonilist maksapõletikku. Täiskasvanuist võivad jääda krooniliseks viirusekandjaks 5% haigetest, kaks kolmandikku neist võivad haigestuda kroonilisse aktiivsesse hepatiiti. Kuidas levivad teised hepatiidi tüübid? C-hepatiit levib samuti vere ja sekreetide kaudu nagu B-hepatiit. Kõige enam on viirust veres. Eriti on see levinud narkomaanidel ühiste süstalde kasutamisega. Seksuaalsel või teistel viisidel nakatumised on ka võimalikud, kuid võrreldes B- hepatiidiga on need nakatumisriskid väiksemad. D-hepatiidi tekitajaks on deltaviirus, mis kuulub nn satelliitide hulka ja vajab paljunemiseks B-hepatiidi viiruse olemasolu. Levib see vere ja sekreetide kaudu. E- ja F-hepatiidid levivad nagu A-hepatiitki fekaal-oraalsel teel.
leiti geen (fap1), mis soodustab biofilmi moodustumist plastikule. Selle geeni mutant ei suutnud nii hästi seonduda, kuid ta ei suutnud ka agregaate ja mikrokolooniaid moodustada. Tsüstilise fibroosi põhjustatud kopsupõletik Tsüstiline fibroos on autosomaalne retsessiivne haigus, mis põhjustab elektrolüütide sekretsiooni ja absorbtsiooni väärtalitlusi. Selle haiguse puhul esineb organismis kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Alumiste hingamisteede koloniseerimine tsüstilise fibroosi haigetel algab imikueas ja varases lapsepõlves, toimudes peamiselt S. aureus'e ja Haemophilus influenzae poolt
raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma 1 Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja
raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma 12 Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja
Desmiin on skeletilihasrakkude komponent (siin seob kontraktiilsed elemendid Z-kettaga). Gliiafibrillaarne happeline valk iseloomustab põhiliselt astrotsüüte. Periferiin on iseloomulik perifeerse närvisüsteemi neuronitele. Nestiin on kesknärvisüsteemi tüvirakkude tunnusvalk. 21. Golgi kompleksi ehitus ja funktsioonid Golgi aparaat on membraanne organell, kus üksteisele pakendatud tsisternid on ümbritsetud transportvesiikulitega. Golgi aparaat on sekreetide modifitseerimise ja pakkimise põhiline vahejaam. Tsisternide pakett koosneb: 1. cis- või moodustuvast poolusest, kuhu transporditakse endoplasmaatilisest retiikulumist sünteesitud produktid. 2. mediaalsest e keskosast, kus valgud glükolüüsitakse. 3. trans- e küpsevast poolusest, kus formeeruvad sekreedisõmerad või esmased lüsosoomid. 22. Mis on somiidid ja mis neist kujunevad Intraembrüonaalne mesoderm tiheneb keskjoonel, moodustades pikisuunalised mesodermisambad;
Enamik mineraalsooladest resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalaainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad madalama kontsentratsiooni suunas (erandi moodustavad Na iooni Na-K pump). Mineraalainete liikumine kudedes kulgeb seoses veevahetusega. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. Kuna loomne ainevahetus on seotud mineraalainete pideva eemaldamisega organismist sekreetide ja ekskeetidega, vajab organism kulutuste kompenseerimiseks regulaarset varustamist mineraalsooladega. Kui mineraalainete varu ei suudeta toiduga piisavalt täiendada, kompenseeritakse puudujääk ajutiselt kudede mineraalainete mobiliseerimise teel. Mineraalainete vahetusele langeb organismis mitmete keskkonnatingimusi reguleerivate mehhanismide vahendaja osa. 1. happe ja leelise tasakaal säilitatakse organismis mineraalainevahetuse ja regulatoorse funktsiooni kaudu. 2
RHINITIS, RHINOPHARYNGITIS: ülemiste hingasmisteede katarr. Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit. Viiruslik nakkushaigus. Sümptomid tekivad pigem organismi IMS vastureaktsioonist nakkusele kui viiuste kahjustavast mõjust kudedele. Kui välja ei ravi jäävad kõrvalurke väikesed kanalid läbitungimatuks ja haigustekitaja seab end koduselt sisse. Lapsele rohuks hea nolostrum. Nohu tüsistused: baac infusiit, neelupõletik või keskkõrva põletik. Vajalik sekreetide väljutamine mereveega loputamine, kalanhoe mahl. Antibiootikumid ei avalda mingit mõju viirusinfklektsioonidele ja ei avalda mingit toimet viirustle, mis põhjustavad nina neelupõletikku. Zn ja C võtmine kui nohu tahab tulla aitab kiirendada paranemist. Mitte kasutad limaskesta kuivatavaid rohte-muidu krooniline nohu. Laryngitis-kõri põletik. Faryngitis, anginae. Tonsillitis-neelupõletik, kurgumandlite põletik. Kuidas eristada viiruslikku, bakteriaalset ja allergilist nohu
Lindudelt on isoleeritud kõik H-ja N-antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%.
Lindudelt on isoleeritud kõik H-ja N-antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust. Rekombinatsiooni ja immunoselektsiooni tagajärjeks on viiruse bioloogiliste omaduste ja struktuuri muutumine. Väga resistentne keskkonna tingimustele. Haigestumus ulatub 80-100%. Suremus 10-90%. Nakatumine alimentaarne või respiratoorne. Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud – hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%.
toimida hemaglutiniinina. Pentonitel ja kiududel on ka tüübispetsiifilised antigeenid. Kapsiidi sees on DNA ja vähemalt kaks suurt valku, 9 identifitseeritud struktuurse funktsiooniga (kokku üldse 11) polüpeptiidi. Põhjustab lüütilist, püsivat ja latentset infektsiooni inimestel, mõned tüved suudavad teatud loomarakke immortaliseerida (samamoodi p53 ja p105RB). Epidemioloogia. Resistentne inaktivatsioonile kuivamise, detergentide, GI sekreetide (hape, proteaasid, sapp) toimel. Seega levik fekaaloraalselt, elutute objektidega, näpuga, kehvasti klooritud basseinides. Peamiselt levivad respiratoorselt või fekaaloraalselt, loomreservuaare ei paista olevat. Levikule aitavad kaasa lähikontaktid (klass, barakid). Enamik infektsioone asümptomaatilised: aitab levikule kaasa. Riskipopulatsioonid: alla 14-aastased, inimesed tiheda rahvastusega aladel (lasteaiad, barakid, ujumisklubid jms). Viirus levib ülemaailmselt, sesoonsuseta.
seedimisprotsessis, ainevahetuses ja organismi kaitsefunktsioonis. e. Normaalse mikrofloora esindajad toimivad antagonistlikult patogeensete mikroobide suhtes. Eriti olulised on soole- ja tupekepikesed. f. Uriinil on mikroobe uhtev toime, samuti uriini pH toimib keemilise barjäärina. g. Limaskesti katab limakiht, mis takistab mikroorganismide jõudmist epiteelini. h. Immunogloboliin A (IgA) antikeha, mis eritub naha ja limaskestade pinnale erinevate sekreetide koostises (nt sülg, rinnapiim, lima) ja kaitseb limaskesti, reageerides viiruste, bakterite jm antigeenidega. i. Põletik on peamine kohalik organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandeks on piirata ja likvideerida patogeense faktori kahjustavat toimet. Põletikule on omased verevoolu suurenemine, veresoonte seinte läbilaskvuse tõus, makrofaagide ja leukotsüütide siirdumine vigastuskohale ja immunoloogiliste mehhanismide käivitumine
SS - sirprakuline aneemia. 2012. aastal oli kokku ca 207 malaariajuhtumit ja 627 000 malaariassurma. USAs: 90 000 - 100 000 malaariahaiget; 1:500 afroameerika sünnist; 1:36 000 hispaania taustaga sünnist; 1:12 afroameeriklasest on S alleeli kandja. Teiseks näiteks heterosügootide eelistamisest on tsüstiline fibroos , mille puhul esineb organismis sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine, mis omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Tsüstilise fibroosi esinemissagedus Euroopas on 1:2000 vastsündinu kohta (Eests 1:4500). Kahe “haige” alleeli kandjatel esineb tsüstiline fibroos, kuid vaid ühe alleeli kandjad omavad kaitset koolera ja tüüfuse vastu. 19. Millest sõltub uute mutatsioonide fikseerumistõenäosus populatsioonis (nii neutraalsed kui ka
sidekoesse primaarfolliikulitena suguküpsust ootama. Sündides sisaldab kumbki munasari 200 000 kuni 2 miljonit primaarset ootsüüti, suguküpsuseni jõudes on alles umbes 40 000. Täisküpsuse ja ovulatsioonini jõuab umbes 400 munarakku. Viljastumine 200 miljonist seemnepurske käigus naise suguteedesse sattunud seemnerakust jõuab vaid 1% emakakaela ja vaid 200 munarakuni munajuhas. Päralejõudnud seemnerakud läbivad 7 tundi kestva kapatsitatsiooni muutuvad naise suguteede sekreetide mõjul suuteliseks munaraku plasmamembraani läbima. Seemnerakk peab läbima 2 kihti granuulrakkude kihi munaraku ümber ja glükoproteiinide kihi selle ning plasmamembraani vahel. Kui spermarakk on munarakuni jõudnud, läbib munarakk meioosi II etapi, jagunedes suuremaks ja väiksemaks rakuks. Munaraku meioos lõpeb viljastumise käigus, tulemuseks üks funktsionaalne munarakk ja kaks polaarkehakest.
mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud (zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1
23 7.)Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip: Imetajatel on 4 philist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt organiseerunud ja seotud erinevate lisavalkudega. Lähemalt vaatleme skeletilihasrakke, mis vastutavad kikide tahtele alluvate liikumiste eest. Skeleti- e. vöötlihasrakk on hiiglaslik süntsütsiaalne rakk, kuni 50 cm pikk ja 100 mikrom. paks
Mäluhäired. Info ei liigu lühimälust pikaajalisse mällu. Mälu u 10-15 min. uus info segab oluliselt varasemast. Alkoholism põhjustab nt. Inimese toitumine. Seedekanali osad: suuõõs, süljenäärmed, hambad, keel neel söögitorumagu peensool jämesool maks kõhunääresapipõispärak Toitumise protsessid: „Söömine“- toidu omastamine, kvaliteedi hindamine. Sekretsioon- toidu lagundamisega seotud sekreetide eritamine. Seedimine- toidumassi segamine, peenestamine, lagundamine. Imendumine- toitainete imendumine verre. Eritamine- seedumatute jääkide eritamine. 59 Süsivesikute tähtsus- organismi põhiline energiaallikas. Kiudainete tähtsus- annavad toidule massi; suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle
perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad, mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi. Eristatakse 3 lihaskihti: 1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut.
— peristaltikaȱmuutusȱ monoklonaalsedȱantikehad,ȱ — nahavigastusȱ(ntȱveenisiseseȱkateetriȱ immunomodulaatorid)ȱ paigaldamine,ȱinvasiivsedȱprotseȬ — valgelibledeȱvähesusȱ(leukopeenia)ȱ duurid)ȱ — põletikureaktsiooniȱmahasurumineȱ — sekreetideȱpHȬtasemeȱmuutusȱ (supressioon)ȱ — silmaȱripskehaȱtalitluseȱlangusȱ Puudulikȱvaktsineerimineȱ — lootepõieȱenneaegneȱrebenemineȱȱ Patogeenideȱhulgaȱtõusȱkeskkonnasȱ — lootepõieȱpikaajalineȱrebenemineȱ — haiguspuhangudȱ — suitsetamineȱ Väärtoitumusȱ