nad tagavad äris olemise/püsi mise (näiteks: püsivad o m a m i s k u l u d - p õ h i v a r a a m o r t i s a t s i o o n i k u l u , m a a m a k s , k i n d l u s t u s m a k s e d , p i k a a j a l i s e l a e n u intressikulud, tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema. Lisaks püsivad suvakulud reklaamikulud, koolituskulud, uurimis- jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise jafinantseerimisega. (Turundus toodangu müügi ja lähetamisega seotud kulud näiteks: müüjate palgad, reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne
* tootmisfirmas - põhimaterjal, põhitööliste palk, osa tootmise lisakuludest * teenindusfirmades - peamiselt püsivkulud Püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht, jäävad konstantseks üksnes kogusummas, kuid summa ühiku kohta arvutatuna on muutuv suurus. Püsikulu ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega ehk tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. 7 Mis on segakulud? Segakulud – (semivariable cost) on kulu, mis muutub tegevusmahu muutudes, kuid erinevalt muutuvkulust pole segakulu muutumine proportsionaalne tegevusmahu muutumisele. Koosneb püsiv- kui muutuvkomponendist (nt. telefonikulu puhul püsiv kuutasu, muutuv kõnede maht). 8 Millised on olulised ja millised ebaolulised kulud? Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
Püsikulu suurus on konstantne kindlas ajaperioodis. • Kogukulud käituvad lineaarselt. • Kulude käitumist vaadeldakse ühe kulukäituri suhtes. • Püsi- ja muutuvatest kuludest saab rääkida olulisuse vahemiku piires. Olulisuse vahemik (relevant range) • on kulukäituri mahu piirkond, mille piires kehtib spetsiifiline (lineaarne) seos kulude hulga ja mahu vahel. • Püsivad kulud on konstantsed ainult olulisuse vahemiku piires. Segakulud • Mõlemad: nii muutuv kui ka püsiv komponent • Näide: – Kommunaalkulud, mis sisaldavad kuu püsitasu pluss tasu tegelikult kasutatud teenuse eest 19 Mixed Costs 20 Muutuvad kulud: kokkuvõte Kulud Kulud kokku Kulu Cost per kohta ühiku Unit Change Muutus in Ei muutu
o Tootmisliku infrastruktuuriga seotud kulud o Juhtimis- ja müügikulud - Kapitalikulu Inrastruktuuriga seotud kulud (infrastruktuurikulu) - Ekspluatatsioonikulu o Hoolduskulud o Liikluskorralduse kulu - Kapitalikulu o Remondikulud (NB! Ei pruugi võrduda kulumiga finantsarvestuses) 2) püsiv-, muutuv- ja segakulud- Muutuvkulu on näiteks kütus, püsivkulu on palk, üür, kindlustus,sideteenused. Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. 3) sõidukist, marsruudist ja veomahust sõltuvad kulud (st otsekulud), püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus.
jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale.
tasuvusanalüüsis - näide: Alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kulude suuruses. Marginaal- ehk piirkulud ja keskmised- ehk ressurssikulud – näide: täiendav kulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ühe rongi lisandumisest raudteele vs raudtee hoolduskulud rongi kohta aruandeperioodil. Lühiajalised: muutuvkulud, Keskajalised: palgakulud: pikaajalised: kogukulu. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) – Muutuvkulud ehk välditavad kulud- konstruktsioonilised muutuvkulud: näide: vedurikütuste ja määrdeainete kulud. Diskretsionaalsed muutuvkulud- näide: ERV-l kui integreeritud ettevõttel on seni puudunud. Püsivkulud: Püsivad ehk siduvad omamiskulud: näide: teenistuslepingutes sätestatud kulud. Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud.
Muutuvad kulud 520 000 krooni JT= 700 000- 520 000= 180 000 (EI SAA LEIDA!) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26% MK- NK= JT- PK [= EBIT] > PK= JT + NK MK PK= 180 000 + 700 000 520 000= 360 000 Vastus: A= 26%; B= 360 000.- 14. Kuidas käituvad segakulud? Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 15. Mida nimetatakse kulude käitumiseks? Kulude äitumine on kulude reageerimine kulu anduri muutustele. 16. Leia puuduvad summad: Müügikäive C JTmäär= JT/NK* 100% Muutuvkulu D JT= NK- MK JTmäär 30% JT= PK + EBIT > 50 000 + 90 000= 140 000 PK 90 000 krooni NK - 100%
Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne)
d) madal tegevusvõimenduse tase e) ei ükski 19. (2p)Järgnevas vastab tõele? a) Toote kulu = esmakulud + konverteerimiskulud b) Esmakulud alati võrduvad konverteerimiskuludega c) Konverteerimiskulud = otsene töö + tootmise lisakulud d) Kulum arvestab otsekulusid e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21. ( 2 p)Järgnevast ei arvestata tootmiskulude aruandes: a) kasutatud otsesed materjalid b) lõpetamata toodangu algjääk c) tootmise lisakulud d) valmistoodangu algjääk e) kõik ülaltoodud lülitatakse tootmiskulude aruandesse 22
Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu:
· Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad
Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus (kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga
2) kulude käitumine Kulude liigitus sõltub sellest, milleks andmeid vajatakse. Seepärast tuleks lähtuda põhimõttest ,,Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks". KULUDE LIIGITAMINE KÄITUMUSLIKUST ASPEKTIST LÄHTUVALT (ALUSEKS SEOS TEGEVUSMAHUGA):1)muutuvkulud(muutuvad koos tegevuse muutusega).2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga.seotud mitme tooteliigiga,mistõttu nende kirjendamisel omahinda tuleb rakendada kaudseid meetodeid). KULUDE LIIGITAMINE KONTROLLITAVUSE ASPEKTIST LÄHTUVALT(LIIGITAMINE JUHI
Samas on nad püsivad ühiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu (tükipalk), põhimaterjalid, transpordikulu jne. Püsikulud ei sõltu otseselt müügikogusest, aga samas on nad muutuvad ühiku peale. Loomulikult on püsikulud püsivad vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene müügikäibest. Näiteks on püsikuludeks amortisatsioon, rent, juhtkonna palk jne. Kulud, millel on nii muutuv kui ka püsiv osa, on segakulud (nt palgad, elekter, telefon). Tuleb tähele panna, et muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta väljendatuna jäävad nad konstantseks (vt joonised 4.3 ja 4.4). 31. Mille järgi otsustatakse turismiteenuste sesoonne pakkumine? Sesoonsusest tulenev volatiilsus. Seda seostakse aastaga, kus mingil perioodil aastas on kõrghooaeg (high season, busy season) ja mingil ajal madalhooaeg (off-season, quiet season).
Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, · transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu. KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES: · Minimaalne võimalik hind (hinnapõrand) · Soovituslik pika-ajaline keskmine hind KONKURENTS 1. ERINEVAD TURUTÜÜBID (turgude majandusteoreetiline käsitlus) · täiuslik konkurents · monopolistlik konkurents · oligopolistlik konkurents
Leida jooksva aasta kulud: Muutuvkulud Esmaskulud Tootmis- kulud Püsikulud Täiendkulud Müügikulud Segakulud Alternatiivkulud Pöörduma- tud kulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Kontrolling ja juhtimisarvestus
muutumisega. Samas on nad pusivad uhiku peale. Nendeks on teenuse pakkumise otsene tööjõukulu , põhimaterjalid, transpordikulu jne. Pusikulud ei sõltu otseselt muugikogusest, aga samas on nad muutuvad uhiku peale. Loomulikult on pusikulud pusivad vaid teatud ajaperioodis ning nad võivad muutuda mingi muu asja tõttu, mis ei tulene muugikaibest. Naiteks on pusikuludeks amortisatsioon, rent, juhtkonna palk jne. Kulud, millel on nii muutuv kui ka pusiv osa, on segakulud (nt palgad, elekter, telefon). Number 1: Number 2: Kulu ühiku kohta kulu kogus Kogus, tk Kogu muutuvkulu Number 3: Ühiku muutuvkulu Number 4: kulu kulu
loobumiskulu Piirkulu ja täiendkulu 3. Kulud kontrolliks Kontrollitavad ja mittekontrollitavad Otsustamise ja kontrolliga seotud kuluarvestuse mõisted: 1. MUUTUVKULUD on kulud, mis kasvavad või kahanevad olulises vahemikus koos toodangu mahu muutumisega proportsionaalselt. 2. PÜSIKULUD on kulud, mis jäävad toodangu mahu muutumisel konstantseks, neid tuleb kanda ka siis, kui toodang kõnealusel perioodil on null. 3. SEGAKULUD on kulud, mis sisaldavad nii püsivat kui muutuvat komponenti. 4. ASTMELISED KULUD on kulud, mis püsivad teatud tegevustasemete juures, kuid teatud kriitilistes punktides kasvavad konstandi võrra. 5. OTSESEID KULUSID saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjekti või -sektoriga. 6. KAUDNE KULU on kulu, mis tuleb vaadeldava objekti või tegevussektori peale arvestuslikult jagada. 7. OLULISED JA EBAOLULISED KULUD – Otsuste langetamisel on ebaolulised kõik
-+ muutuvkulud 1 kr ühikule Paindlik eelarve põhineb: standardkuludel- tooteühikutele kehtestatakse standardid sisendite hindade ja hulga kohta, mis on selle ühiku valmistamiseks tarvis. Muutuvkulude maht sõltub tegevustasemetest, suurenevad muutuvad kulud proportsionaalselt tegevusmahuga, segakulud, on määratletud konkreetse valemi abil, püsiva iseloomuga kulud kajastuvad paindlikes eelarvetes fikseeritud suurustena, sest sõltumata sellest, kas tegevus toimub või mitte , neid kulusid tuleb üksusel arvestada Kontroll: Perioodi lõpul võrreldakse tegelikke kulusid standarditega ja leitakse erinevused e hälbed Eelarveperioodi möödumisel võrreldakse üksuste tegelikke kulusid mahule vastava eelarvega e nende kuludega, mis oleksid pidanud esinema tegeliku tegevustaseme korral
annaabi.ee 
