Kodukeemia Elza Lutt 10.a Cif wc puhastusvahend 5-15% anioonsed pindaktiivsed ained- kasutatakse seepides,puhastusvahendites. >5% mitteioonsed pindaktiivsed ained Seep- kasutatakse dusigeelides. Lõhnaained- kasutatakse huulepalsamites,sampoonides,kreemides. Limonene-kasutatakse kehakreemides,liigesevalu kreemides. Butüülfenüülmetüülproplonaal- kasutatakse kehaõlides,kreemides. Heksüültsinnamal- kasutatakse spordi soojendusõlides. Bensisotiatsolinoon Vanish pesupulber 15-30% tseoliidid 5-15% anioonsed pindaktiivsed ained- kasutatakse
Aitab väsimuse korral ja leevendab külmetushaigusi, palavikku, samuti gaase ja kõhukinnisust. Nahahoolduses toimib puhastavalt, toniseerivalt ja kudesid uuendavalt, sobib eriti rasuse naha korral. Aroomiteraapias mõjub päikseliselt ja meeleolu tõstvalt. Sidrun Sidruniõlil on tugev, rikkalik, värske ja hapukas lõhn, mis leiab kasutust ravimitööstuses maitse- ja lõhnaainena, samuti lõhnaainena seepides, pesuainetes, kosmeetikas, tualettvees ja parfüümides. Omadustelt on sidruniõli tsitruselisena sarnane apelsiniõlile: antibiootiline, antiseptiline, rahustav, seedimist soodustav, palaviku-alandav, toniseeriv. Sobib eriti akne, rabedate küünte, bronhiidi, külmetuse, külmavillide, haavade, depressiooni, palaviku, kurnatuse, putuka hammustuste, rasuse naha, veenilaiendite raviks. Sidruniõli on tugevalt
küpsistes ning paksendajana liköörides. Glütserool on suhkruasendaja, sisaldab umbes 27 kkcal teelusika kohta (võrdlusena, suhkrul umbes 20 kkcal teelusika kohta). Tähis toidulisandina on E442. Niisutina mokatubakas. Ravimi- ja hügieenitööstus Enamasti pehmuse ja möördevõime parandamiseks. Võib leida allergiaravimites, köhasiirupites, eliksiirides, hambapastas, suuvees, nahahooldustoodetes, raseerimisvahus, seepides. Glütserooliseepe kasutavad inimesed tundlik, kergesti ärrituv nahk, aitab vältida naha kuivust niisutavate omaduste tõttu. Juurviljaglütserooli leidub ja e-sigarettide vedelikes. Antifriis Glütserool segab veekristallide moodustamist. Teater ja kino Teatris kasutatakse glütserooli pisarate võltsimiseks, suitsumasina vedelikes. Kinotööstuses ka vee aurustumise aeglustamiseks. Formula E Formula E elektrisõiduki aku generaatorites on glütserooli (bio-diisli toodangu
Mineraalõlid- on põhiliselt odavas kosmeetikas, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Muskuseühendid leiduvad sampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas mürgitavad veeelustikku. Stearalkonium chloride- Omavad positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuste palsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat. Triklosaan- Leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, riietes. Antiseptikumid võivad liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket. AITÄH !
Õli tootmine: 100kg palmiviljast õnnestub keskmiselt saada 22 kg palmiõli ja vaid 1,6 kg palmituumaõli. Õlipalmide istandused: Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga, nagu praegu, siis on 15 a. pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud. Palmiõli kasutatakse: ● huulepulkades ● kreemides ● seepides ● paljudes toiduainetes( nt. šokolaad) ● šampoonides ● puhastusvahendites ● hambapastas ● autokütuses (biodiisli lähteainena levinud) Suuremat osa ülemaailmselt kasutatavast palmiõlist kasutatakse toiduainetööstuses ja biokütuse valmistamiseks. Greenpeaci andmetel kulutab üks rahvusvaheliselt tegutsev toidukontsern aastas umbes 330000 tonni palmiõli maiustustetootmiseks. Võrdlus: Pilt on üsna erinev ka rasvhapete liigitust vaadates: Palmiõli
Tundlikule nahale Tualettseebid Tualettseep on pesemisvahend, kus leidub vees lahustuvaid rasvhappeid. Pesemisel tekkiv seebivaht eemaldab naha pinnalt saastained, tolmu, irdunud naha sarvrakud. Müügil on : Kompaktsed seebid vedelseebid seebi koostis: säilitusained zeleerivad ained värvained seebikivi õlid sünteetilised rasvhapped salomass loomsed rasvad glütseriin speramtseet lanoliin boorhape ekstraktid antibakteriaalsed ained pehmendavad ained sünteetilised ained Seepides sisalduva leelise ja rasva vahekorra järgi jaotatakse: Leeliselised seebid Neutraalsed seebid Rasvarikkad seebid ehk spetsiaalseebid Parfüümseebid Deo-seebid Antibakteriaalsed seebid Rasvavabad seebid Dekoratiivkosmeetika Jumestusvahendid Peitepulgad ja värvid Vedelad jumestuskreemid Kreempuudrid Silmameigi aluskreemid Puudrid Tolmpuuder Kivi- ehk kompaktpuuder
a Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a) Suurim tüvemaht hiidsekvoia ja mammutipuu (1400m3), kasvab Ameerikas Sequoia rahvuspargis. Vanus u 3800 a, ümbermõõt 31,3 m, läbimõõt 11,1 m, korba paksus 61 cm. Pikim käbi 65 cm suhkrumännil USA lääneosas. Aeglasekasvulisim puu- harilik elupuu Kanadas, 10 cm, 155 a. Okaspuude omadused ja kasutamine · Ehitus, mööblitööstus, paberitööstus, haljastus, tõrv, õli seepides, (kadaka)viht, merevaik, muusikariistad jne. Okaspuud on vaigused, palgid on seega ehituseks vastupidavamad kui lehtpuud. · Keskkond- suure osa hapnikuvarude tagajad, okaspuud aitavad vältida pinnase ja mulla erosiooni · Elupaik- loomadele, lindudele. Seemned ja võrsed toiduks, kevaditi õietolm kaladele toiduks. · Taimedele- elukeskkond. · Okaspuud on osalised ka mulla tekkes ja veereziimi reguleerimisel.
klaasikunstnike poolt. Iga alus on unikaalne ja eriline, kahte päris ühesugust alust valikust ei leia. Seebialused on disainitud nii, et üleliigne vesi voolab aluse pealt ära ning libisemise takistamiseks on aluse alla kinnitatud väikesed silikoonpadjad. Erinevused teiste seepidega JOIK seebid on valmistatud külluslikest nahka niisutavatest ja hooldavatest õlidest ning rasvadest. Iga JOIK seep sisaldab vähemalt 20% eestimaist rapsiõli. Lisaks sellele on JOIK seepides kasutatud kakaovõid, kookosrasva, palmirasva, oliivõli, magusmandliõli, kastoorõli, päevalilleõli. Ja nagu eelnevalt mainitud on JOIK seebid võimalikult suures osas looduslikud, vaid seepe lõhnastavad ained ei ole looduslikud.
Mineraalõlid kosmeetikas (paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, steariin) Õlid, mille molekulid ummisavad poore ja ei lase nahal hingata. Tekitab nahal kiletaolise kihi, mis omakorda soodustab akne. Kasutatakse väga paljudes tootedes, kuna selle hind on odav. Muskuseühendid leidub enamasti puhastus toodetes - sampoonides, seepides ja ka kreemides. Kui ühendid pääsevad õhku või vette, siis mürgitava need vee-elustiku. 6 Parabeenid kasutatakse säilituseainena, nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja võib soodustada vähki. PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine) kasutatakse värvainena, tekitav vähki. Leiduv juuksevärvides( tumedates) ja mustas hennas ( millega tehakse ajutisi tattoo'si).
2.1.1. Kookoshape Kosmeetikas kasutatakse rohkem taimseid kui loomseid rasvu kuna nende rääsumisproduktid ei ole nii ebameeldiva lõhnaga kui loomsete rasvade omad (Timotheus, 1999). Kookoshape on rasvhape, mis on saadud kookosõli segamisest glütseriini ja ravhapetega. Kookoshape on musta värvi vedelik, mille pH on 3-4. Sellel on ebameeldiv happeline lõhn. Kookoshappe sulamistemperatuur on 24 oC (168 exports, 2012). Selle molekulvalem on C10H26N2O8S (Joonis 1) Seda kasutatakse seepides lisa rasvana, mis aitab leelisel lõplikult ära reageerida. Samuti on õlid väga vitamiinirikkad ning seetõttu kosmeetikas huvipakkuvad ning samuti seebis (Timotheus, 1999). Kookoshappel ei ole leitud märkimisväärseid naha või silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013). Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem 2.1.2. Naatriumpalmitaat
kui taimsetes (üldiselt alla 5% rasvast). Erandid taimsete rasvade seas on on kookose ja shea rasvad, kus steariinhappe sisaldus on 28-45%. Steariinhapet valmistatakse töödeldes rasvu ja õlisid veega, kõrge rõhuga ja temperatuuriga üle 200C. Kaubanduslik stariinhape on tihtipeale segu steariin- ja palmitiinhappest, kuigi ka puhast steariinhapet on saadaval. Teda kasutatakse pindaktiivse ja pehmendava toime tõttu pesuainetes, seepides ja kosmeetikas (sampoonid ja raseerimistooted). Steariinhapet kasutatakse koos riitsinusõliga pesupehmendajate valmistamiseks. Rasvhapped on ka klassikalised komponendid küünalde tootmises. Lisaks kasutatakse steariinhapet koos suhkru või maisisiirupiga kommide ,,tugevdajatema". Heksamiin (Hexamine - grillisüütajas ehk siis süütetablettides) On E-aine: E 239 heksametüleentertamiin ehk heksamiin ehk urotropiin ehk meteenamiin.
Ainult elustaimedest - elava süsiniku allikast - pärit õlil on taastavad omadused. Miks siis kasutatakse nii paljudes toodetes mineraalõli? Vastus on üks: hind. Lisaks sellele, et mineraalõli on värvitu ja lõhnatu, seisneb selle peamine eelis selles, et vähesed taimeõlid suudavad sellega hinnas konkureerida. Enamus kosmeetikuid ei soovita osta mineraalõlisid sisaldavaid kosmeetikatooteid. NB! 100% tava beebiõlidest on mineraalõlid. Muskuseühendid leiduvad sampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas mürgitavad veeelustikku. Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) parabeene kasutatakse säilitusainena. On avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud). Jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on "parabeen". Põhjustavad allergiat, naha ärritust,
silmaärritustega. TRIETHANOLAMINE (TEA)- Trietanoolamiin. Kasutatakse puhastusvahendina. Võib tekitada ülitundlikkust. Pikem kokkupuude on väga ärritav ja mürgine. Seda soovitatakse kasutada väikeses koguses ning sellistes toodetes, mis maha loputatakse, nagu nt. sampoonid. Sellegipoolest on leitud seda ka näiteks keha- ja käteemulsioonides. Kui TEA kombineerub nitraatidega, moodustuvad vähki tekitavad nitrosamiinid. TEA-d on leitud: vannipulbrites, raseerimiskreemides, seepides ja sampoonides. MINERAL OIL, PETROLATUM, PARAFFIN, PARAFFINUM LIQUIDUM, PETROLEUM JELLY- Mineraalõli, petrolaatum, parafin, vaseliin. Mineraalõlid, petrolaatum jt on kõrvalproduktid, mis saadakse petrooleumist bensiini valmistamisel. Mineraalõlid on enamuste beebitoodete võtmekomponendiks. Enamasti beebiõlid koosnevadki vaid mineraalõlist ja sünteetilisest lõhnaainest! Mineraalõlide suurimaks kahjuks nahale on
Triklosaani kohta on tehtud uuring 2002. aastal USA´s, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas triklosaan on organismile ohtlik. Uuringu tulemused kirjeldasid, et triklosaan ei ole toksiline sellistes kogustes, mis teda on vaja, et toimida bakteri- ja fungitsiidina. (2) Siiski jätkuvad USA´s uuringud triklosaani toksilisuse kohta, (probleemiks peetakse ka võimalikku bakteriresistentsuse kujunemist). Triklosaani kasutamine tahetakse ära keelata seepides ja hooldusvahendites, just lastele mõeldud toodetes, samuti toiduainetega kokkupuutuvates toodetes.(3) Mitmed ained, mida leidub kodukeemia koostises, põhjustavad nahale või ka slima sattudes söövitust, tekitavad ville, punetust. Üks selliseid kemikaale on ammooniumhüdroksiid. Hingamisteedesse sattumisel põhjustab temast eralduv ammoniaak ärritust, keemilist põletust, kipitust, köha, aurud kahjustavad limaskesti. Pikaajaline või korduv ammooniumhüdroksiidi toime
TRIETHANOLAMINE (TEA)- Trietanoolamiin. Kasutatakse puhastusvahendina. Võib tekitada ülitundlikkust. Pikem kokkupuude on väga ärritav ja mürgine. CIR soovitab seda kasutada väikeses koguses ning sellistes toodetes, mis maha loputatakse, nagu nt sampoonid. Sellegipoolest on leitud seda ka näiteks keha- ja käteemulsioonides. Kui TEA kombineerub nitraatidega, moodustuvad vähki tekitavad nitrosamiinid. TEA-d on leitud: vannipulbrites, raseerimiskreemides, seepides ja sampoonides. TRICLOSAN- Triklosaan Kasutatakse antibakteriaalse ainena deodorantides, hambapastades, vedelseepides. See on bioakumuleeruv aine, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Vähkkasvaja oht. 9 Ohutumad alternatiivid Kuna keemiat kasutatakse enamikes tavakaupluses müüdavates toodetes, siis soovitan
meditsiinis selle tervislike omaduste tõttu. Vana-Kreekas kasutati tüümiani just aroomi pärast, näiteks põletati seda viirukina pühades templites. (www.tarbija24.ee) Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides, kosmeetikas, parfüümides ja hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab
Isopropüülalkohol aurustub kiiresti ja lahustab kokkupuutel õli ja rasva. Isopropüülalkohol on kergestisüttiv ja kontsentreeritud annustel võib olla inimestele mürgine, mõjub halvasti kesknärvisüsteemile, kardiovaskulaarsüsteemile, maksale ja neerudele.[7] Monoetanoolamiin on mürgine, kergestisüttiv, söövitav vedel aine, mis tuletatud ammoniaagist. Seda kasutataksa detergentides, seepides, ravimites ja ka kosmeetikas. Butüül glükool on enim toodetud glükool eeter. Butüül glükoolil on magus lõhn, sellest tuleneb ka klaasipuhastite magus lõhn. Kodukeemia tootjad kasutavad butüül glükooli ka värvides, peitsides, lakkides, tindis ja puhastusvahendites. Üledoos on inimestele surmav. Kui ainet on piisavas koguses vereringes, põhjustab see punaste vereliblede hävimise.[7] 9 6. HAMBAPASTAD
tõttu. Vana-Kreekas kasutati tüümiani just aroomi pärast, näiteks põletati seda viirukina pühades templites. (www.tarbija24.ee) Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides, kosmeetikas, parfüümides ja hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja- Ameerikas. (www.tarbija24.ee) Rooma leegionäridel oli kombeks enne lahingusse minekut võtta tüümianivanni, mis arvati lisavat vaprust ja jõudu ning pidi aitama võidu koju tuua. Vanad roomlased pühendasid taime armastuse- ja ilujumalannale Aphroditele ning arvasid, et ürt annab julgust ja jõudu
Lisades teele lusikatäie mett, saab hea külmetusega võitlemise rohu, mis avab kerge vaevaga hingamisteed. Lapseootel naistel ei soovitata tüümianiteed juua! Tüümian sümboliseerib vaprust Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides, kosmeetikas, parfüümides ja hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on põliselt tuntud Aasia ja Lõuna-Euroopa aladel, kuid seda kasvatatakse laialt ka Põhja-Ameerikas. Aed-liivateega ahjukartulid 1 kg kooritud kartuleid, peotäis värskeid või külmutatud liivateeoksi, rasvainet kartulite küpsetamiseks ja maitse järgi soola. Ahjupann määrida rasvainega, panna liivateeoksad alla, peale laduda kartulid, maitsestada soolaga ja määrida üle rasvainega.
tagapool ei peeta seda enamikele nahkadele problemaatiliseks. Need inimesed, kellel on rasune nahk peaksid alkoholiga võimalikult vähe kokku puutuma, sest pärast selle kuivatavat mõju tuleb tavaliselt õlisus tagasi ja üldjuhul on see hullem, kui enne. (Begoun, Kosmeetika Politsei teaduslik arvamus alkoholist kosmeetikas) 1.3.3 Naatriumühend Naatriumühend on anorgaaniline aine, mida kasutatakse leevendusseadmena kosmeetikas. Tänapäeval leidub seda nii seepides, hambapastas kui ka meigitoodetes. Naatriumühendeid on lubatud lisada tootele vaid etteantud koguste alusel ja hinnatakse, kui keskmise ohtlikkusega koostisaine. (Wohrle, 2013) Kuigi, naatriumühendeid on seostatud vähiga, leidis CDC, et need juhtumid olid pigem põhjustatud kudede hävimistest ja armide tekkest, kui ainest endast. Naatriumühend on, aga 10 tuntud ärritajana, mis võib esineda silmadel, nahal ja limaskestal
1. Kuidas seletada küünlatahi ja marlisideme toimet ? 2. Kuival ajal tekib maapinnale kõva koorik. Kas tuleb seda säilitada või pinnast kobestada, et takistada alumiste kihtide kuivamist ? Pesemisvahendid ehk pesemisained on ainesegud, mille vesilahustega kõrvaldatakse esemetelt, materjalidelt ja elusolendeilt mustust. Eristatakse seepe ja sünteetilisipesemisaineid. Pesemisainete koostisosad on pindaktiivsed ained. Need vähendavad pindpinevust ( seepides on nendeks näiteks rasvhappesoolad, sünteetilistes pesemisainetes näiteks sulfonoolid) Sünteetilised pesemisained sisaldavadka pleegiteid ja pindaktiivsete ainete toimet suurendavaid aineid. Sünteetiliste pesemisainetega saab hästi pesta ka karedas vees. Bioaktiivsed pesemisained sisaldavad aineid( ensüüme ) ,mis lagundavad valguplekke. Pesemisaineid toodetakse pulbritena, pastadena ja vedelikena. Vedelaid soodavabu pesemisaineid ,mida kasutatakse peamiselt pea pesemiseks
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Metüülkloroisothiazolinoon on laialt kasutatav säilitusaine, mis võib tekitada allergilisi reaktsioone. Kosmeetikatoodetes toimib see aine antibakteriaalse ja seentevastase säilitusainena. Tihti kasutatakse kombineerituna veepõhistes naha- ja juuksehooldusvahendites: šampoonides ja seepides. Leidub peamiselt mahapestavates toodetes, sest on nahka ärritava toimega. [1] Quaternium-15 ehk hexamethylenetetramine chloroallyl chloride on kosmeetikatööstuses aktiivselt kasutatav aine. Kõrvaltoimetena võib põhjustada kontakt dermatiiti ja allergilisi reaktsioone. Sisaldus tootes võib regulatsioonide järgi olla kuni 0,2%.[15] DMDM hüdantoiin ehk Dmdm hydantoin on mikroobidevastane formaldehüüdi
toatemperatuuril tahke; Lauriinhape C11H23COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Oleiinhape (oktadetseenhape) C17H33COOH (küllastumata C9-C10) toatemperatuuril vedel. Üldreeglina võib seebina kasutada kõiki karboksüülhapete C10 C20 soolasid. Alla C10 tekkiv seep on liiga vees lahustuv ja üle C20 liiga vähe lahustuv, et saavutada head pesemisefekti. Seebil peab olema mõõdukas lahustumisvõime.Enamlevinudkatioon seepides on Na+ , kuigi ka K+ja NH4+ on levinud.Seebi koostises olevad karboksüülhapped on suhteliselt nõrgad happed . Nad tekivad seebi lahustamisel happelises vesilahuses ja on vees lahustumatud. Seega on seebid lahustuvad ainult aluselistes lahustes ja toimivad seal suhteliselt efektiivselt. Seepide suureks puuduseks on see, et nad sadenevad veest välja vee karedust põjustavate kahevalentsete katioonide toimel (Ca2+; Mg2+), moodustades vesilahuse pinnal hõljuva valkjashalli sademe. Seda
soojendab, on infrapunane lainepikkus. Sel puudub ultraviolettkiirgusele omane päevitust tekitav toime. Talvel saame infrapunast edukalt kasutatada külmetushaiguste ja liiges-, lihasvalude leevendamiseks. Soojusteraapia oli hinnatud ravimeetod juba iidsetest aegadest. Aroomiteraapia Mis on eeterlikud õlid? Eeterlikud õlid on naturaalsed, kontsentreeritud taimeekstraktid, mis on veeauruga destilleeritud või pressitud värsketest taimedest. Näiteks GoodKaarma seepides on samuti hulgaliselt kõrge kvaliteediga (100% puhtaid) eeterlikke õlisid. Eeterlikud õlid mõjutavad emotsioone ja mõtteid lõhnataju kaudu, vallandades biokeemilise reaktsiooni limbilises süsteemis see on aju regioon, mis on ühenduses emotsioonide, mälu formatsiooni ja motivatsiooniga. Õlide mõju inimese meeleolule ja mõtetele võib olla vaevumärgatav või tugev, see oleneb paljudest asjaoludest - nagu dieet, inimese tundlikus, tema ümbrus jne. Lõhn
, Klebsiella spp., Citrobacter spp. Lisaks enetrobakteritele võivad sooleinfektsioone tekitada veel: • Pseudomonas spp. - kuulub aeroobsete mittefermenteerivate bakterite hulka. Tegemist on nosokomiaalse ja/või oportunistliku patogeeniga (leidub sooles). Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp
annaabi.ee 
