14. rasedusnädalaks on sooline diferentseerumine lõppenud ja loote testosteroonitase on võrreldav täiskasvanu mehe omaga 0-1 imikuiga 1-3 maimikuiga 7-12/14 kainiku etapp kriis elu kriis surm 20.03.18 Ave Kõrve-Noorkõiv suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed Munandid- 25-30g, kaetus valkja tihedast sidekoest valkjaskestaga TUNICA ALBUGINEA. Tavaliselt on 3 väänilist seemnetorukest. Seemnetorukeste kogupikkus on umbes 250m Tekivad spermid ja meessuguhormoonid- androgeenid. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv.
alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude jne. ainevahetust: insuliin (beeta-rakkudest); toime: glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse; glükagoon (alfa-rakkudest); toime: glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas jne. Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega. Käbikeha hormoon pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut. Asukoht on kahe ajupoolkera vahel. Naiste suguelundkond
temperatuur, ärevus, hirm · Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni, testosterooni tootmine · Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist · Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit · Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD · Munandi peal paikneb pehmem osa, munandimanus · Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha · Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga LISASUGUNÄÄRMED · Seemnejuha ampull laienenud seemnejuha
Munandikoti suurus on samuti erinev, seda mõjutab eelkõige temperatuur, ärevus ja hirm. Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni testosterooni tootmine. Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, mis on 4 kraadi C madalam kehatemperatuurist. Munandid paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, mille kogu pikkus on 250 m. Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha. Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Ristsiirde tõttu meioosi I profaasis on kõik sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (kehavõõrad rakud), seepärast ei või spermid verega kokku puutuda (veres leiduvad organismi kaitsesüsteemi rakud hävitaksid spermid, hiljem ka vääniliste seemnetorukeste pinnakihi Sugurakkude ainevahetus on alla surutud Spermide sabas(viburis) liikumisenergia saamiseks mitokondrid. DNA on tihedalt kokkupakitud ja peas hüdrolüütilised e lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud suuremõõtmelised ja toitainerikkad (valk ja rebu) ning kaetud kestadega 6. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng
Teist tüüpi rakud jagunevad meioosi teel edasi ning moodustuvad haploidsed seemnerakud spermid. Neid toodavad munandid, milles on sadu väänilisi seemnetorukesi. Spermide moodustumine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Munandites tekib sadu miljoneid sperme ööpäevas, nii et mees jõuab oma elu jooksul toota tohutul hulgal sugurakke. Spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. Küpsemise ajal liiguvad need vähehaaval seemnetorukeste õõnsuse poole. Tugirakud hoolitsevad nende toitainetega varustamise eest ning reguleerivad küpsemist. Lõpuks irduvad spermid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Munandimanustes on spermid 2-3 nädalat. Selle ajajooksul küpsevad nad viljastamisvõimeliseks. 9. Munarakkude eelisrakke nimetatakse ovogoonideks. Naisel lõpeb munarakkude eelisrakkude mitootiline paljunemine juba looteeas. Siis algab meiootiline jagunemine, mis peatub esimese jagunemise profaasis
Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti väändunud ja pikad, paiknevad munandivõrgus moodustades suletud ringi. Suubuvad viimajuhakestesse, mis ühinevad munandimanuse peaosas üheks munandimanuse juhaks. Seemnetorukeste vahel on
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks.
Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset. • Toimub munandites, tema vääniliste seemnetorukeste spermatogeenses epiteelis • Algab looteeas, toimub sprematogoonide paljunemine, seejärel seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabudes. • Häirete puudumisel kestab elu lõpuni • Eelasrakust spermini kestab tsükkel 75-85 päeva. Tekivad pidevalt • Eritingimused o Keha temp. 2-3 kraadi madalam temp. o Eraldatud keha vereringest, sest immuunsüsteemirakud hävitaksid
koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren. spermid -> munandimanused -- spermide valm., reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine viljast
- igas sagarikus 2-3 väänilist seemnetorukest – tubulus seminiferus contortus - laieneb kusepõie tagapinnal ampulla ductus deferentis’eks -> tubulus seminiferus rectus -> avanevad rete testis’esse, mis paikneb - seda jätkab purskejuha – ductus ejaculatorius – läbistab eesnäärme ja mediastinum testis’es avaneb colliculi seminalis’el - vääniliste seemnetorukeste seinas toimub spermiogenees - spermide viimatee tüviseemnerakkude paljunemine, kasvamine, küpsemine, muundumine - 3-kihiline lihaskest – imeb ja surub ejakulatsiooni ajal sperme edasi igast arenevast tüviseemnerakust tekib 4 küpset seemnerakku tugevate peristaltiliste liigutustega
kaasasündinud ja raskem vorm haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise tagamiseks tuleb tema organismi regulaarselt insuliini viia 2. täiskasvanute diabeet areneb elu jooksul tavaliselt pankrease kahjustuses, reeglina kergem vorm raviks piisab tavaliselt suu kaudu võetavatest ravimitest ja dieedist. Sugunäärmed Munand kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene progesteroon, testosteroon), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist. Munasari kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni. VERI JA VEREPÕHISED KOEVEDELIKUD
Küpsemine on meioos, kus kahe järjestikuse jagunemisega saadakse haploidsed tütarrakud – spermatiidid. Nendest transformeeruvad viburiga varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane
Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks. Veri-munandi barjäär on oluline, läbi Sertoli rakkude saavad vaid kindlad ühendid läbi (kaitseb sperme immuunrakkude eest). Rasvlahustuvad molekulid saavad läbida (nt steroidhormoonid). Immuunsüsteem arvab, et diferentseerunud rakud on võõrad. Seemnetorukeste vahel esinevad Leydigi rakud, mis toodavad testosteroonid. Testosteroon stimuleerib spermatogeneesi, isaste tunnuste arengut, toetab skeleti ja lihaste arengut (anaboolne reaktsioon – võimendab skeletilihaste ja luude kasvu. Testosteroon stim. lihaste sünteesi ja inhibeerib proteiinide lagundamist). Mõjutab looma füsioloogilist arengut ja stimuleerib sugutungi. Puberteet. veisel 1 aastaselt, hobusel hiljem, lammas, kits, siga umbes poole aastaselt.
liikuvuse. · Spermid küps/ väljaarenenud isassugurakk. Spermi ehitus: Keskosa on mitokondritega; saba on mikrotorukestest koosnev vibur. Akrosoom on Golgi päritolu. Tuum on tugevamini kokku pakitud kui som.rakkudes. Aksoneemi süntees algab tsentrioolist ja see on kõik 1 rakk. Tuum kaelaosa (tsentriool) keskosa (mitokondrid) saba lõpuosa Leydigi rakud toodavad testosterooni (seemnetorukeste vahel) Sertoli rakud tugirakud; ümbritsevad küpsevaid sperme; toidavad ja suunavad neid (spermatogeneesi); mööda nende külge toimub kogu spermatogeneesi protsess. Väga harunenud kujuga. Ei jagune, tema tuumas on näha tuumake. Moodustavad vahel tiheliiduseid ja jagavad spermatogeense epiteeli basaalseks (spermatogoonid) ja atluminaalseks osaks (spermatotsüüdid ja spermid). Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees
seal längu ja hobusel horisontaalselt. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile
Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis-sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval
Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks. Serooskesta all ja viimasega tihedasti seostunult asetseb paks kiulis- sidekoeline munandi valkjaskest, milles kulgevad looklevalt munandiarteri ja munandiveeni harud. Seemnetorukestes tekivad seemnerakud ehk spermid. Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile
hormoon Valmivad munasarjades, ka platsentas, (tsertsiaalsete folliikulite kasvu ja kultidel munandites. küpsemise stimuleerimine munasarjades ning spermiogeneesi kontroll seemnetorukestes) LH lutiniseeriv hormoon Progestreoon (kontrollib tiinust) ( toimub ovulatsioon, tekib kollakeha, Valmistab emakat ette idulaste kultidel stimuleerib munandi vastuvõtuks, loob loodetele vajalikud seemnetorukeste vahelises sidekoes arenemistingimused. Stimuleeritakse asuvaid intertitsaalrakke ja vabastab kollakehas, platsentas ja neerupealstete neis valmivat testosterooni). koores. LTH luteotroopne hormoon - Isassuguhormoonid androgeenid (prolaktiin) reguleerib piimanäärme (valmivad sugunäärmetes) talitlust (testosteroon, androsteroon jt) 23. Emise östraaltsükkel. Alates puberteedist ( keskmiselt 200-220 päeva vanuselt)
areneb vaid munaraku iformatsiooni baasil, spermi infot ei kasutata. Tekkivad organismid on emased. Näiteks eestis areneb nii hõbekoger. Androgenees Tomub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid spermi info baasil, munarakk lihtsalt arengu keskkonnas. Looduses ei esine. Katsetel saadud loomadel(siidiliblikad) ja esineb ka tuakal ja maisil. Spermatogenees Koht: · Toimub paarilistes munandites. Vääniliste seemnetorukeste spermatogeneeses epiteelis. Algus-lõpp: · Spermatogenees algab looteeas munandialgmete ja ürgasugurakkude eristumisega. Looteeas toimub põhiliselt eelrakkude paljunemine. · Spermatogonees taas algab suguküpsuse algamisega( 12-14 aastased). · Spermatogonees toimub elulõpuni. Kestvus: · (ajaline periood, mis on vajalik ühest eelrakust 4 raku tekkeks Kulg: · 2 jagunemist toimub.joonis( ei teinud, ei viitsinud). Kujunemise etapis
annaabi.ee 
