peamiselt bakterist Bacillus thuringiensis siirdatud toksiini sünteesiva geeniga nn Bt kultuurid). Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Seda põlvkonda iseloomustab muuhulgas tehnoloogia ja intellektuaalomandi kaitsmisele suunatud tegevus. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni juurutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ning paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemnefirmaga. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad veel viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar,nisu, banaan jt), kala geenide ülekandmisel saavutatud suurendatud külmakindlusega kultuurid (maasikas, suhkrupeet, kartul, tomat). Teise põlvkonna GM objektide hulka loetakse
sisestatud geeni abil aktiivset mürki ja tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil. Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja
lehte ühte sigaritaolisse rulli. Sale-pajupoi (Phratora vulgatissima) tumesinised mardikad või nende tõugud närivad lehti. Pahklest (Stenacis triradiatus) Viljade (käbide) ja seemnete kahjurid (Käbide ja seemnete kahjurid ei ole ohtlikud ebakorrapärane viltjas pahk remmelga võrsel. Paju-pahklest (Aculus tetanothrix) puudele endile, kuid seemnesaagi võivad nad mõnikord hävitada peaaegu täielikult. nööpnõelapea kujulised pahad lehel Nendega peab arvestama seemnete varumisel. Eriti palju putukaid elutseb kuuse käbides). Käbimähkur (Cydia strobilella, on kõige levinum kuusekäbide ja -seemnete kahjur valkjaskollane röövik käbirootsus ), Käbileedik (Dioryctria abietella, üsna tavaline kuuse käbikahjur, tekitab pruune näripurutompe käbidel), Käbipihklane
muutuvad raskesti käsitletavateks objektideks. Nt Põhja-Ameerikas on herbitsiiditolerantne raps muutunud umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest varisenud seemnest tärkavad järgmise kultuuri sees uued taimed, mille tõrjumiseks on vajalik kasutada veelgi ohtlikumaid ühendeid. Kanadas kasutatakse Atrazini, mis Euroopas ülima keskkonnaohtlikkuse tõttu keelatud. Päevalille lähisugulastest umbrohud on oma suurema viljakuse ning ohtra seemnesaagi tõttu muutunud ohtlikeks umbrohtudeks mitmes USA osariigis. Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on
· ühiseid haigusi kandvate kultuuride (hernes, lina, kartul) kasvatamise järel pidada vähemalt 1aasta vahet, suhkrupeedi järel 2 aastat. Sobivamad on teraviljad, mis ei kanna samu haigusi · raps ise sobib külvikorda teraviljade vahele, et ta täidaks "sanitari" ülesannet ning on võimeline suurendama järgneva teraviljakultuuri saagikust 15 20 % võrra. Taliraps Brassica napus var.oleifera subvar.biennis Seemnesaagi saamiseks külvatakse talirapsi meil augustis, haljasmassi saamiseks aga kevadel, mai algul, et suvel ja sügisel samadelt taimedelt kaks haljasmassisaaki niita. Annab enam haljasmassi kui suviraps. Sobib maheviljelusse, kuna kahjurite kahjustus pole nii ulatuslik maakirpude ja hiilamardikate intensiivne elutegevus teistel perioodidel. Kartul Solanum tuberosum
Taimed on võimelised aktiivselt ressursse otsima; vältima stressi, kasutades tulevaste tingimuste indikaatoreid; tuvastama naabrite kohalolekut ja isegi naaberjuurte identiteeti. Toidulauda ohustav tolmeldamiskriis Tolmeldajate kasu inimesele: · majanduslikud aspektid 35% maailma taimetoodangust saadakse tänu tolmeldajatele · inimese tervisega seotud aspektid mesi ja meesaadused kui toit ja ravimid. Risttolmlemine tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi; viljade kvaliteedi; sünkroniseerib seemnete valmimise; seemnete parema idanevuse. Tolmeldajate kasu loodusele: · 85-92% kõikidest õistaimedest on putuktolmlevad · putuktolmlemine on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks · enamik taimi vajab samaaegselt erinevaid tolmeldajaid (kuid on ka erandeid) · tolmeldajate mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks.
Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred. Saadud toitainete kulul õitseb taim kiiresti. Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. 10 Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte
tapavad sellega nendel toituvaid liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil. 2.) Teise põlvkonna GM kultuuride väljatöötamiseni jõuti möödunud kümnendi lõpul ning osa neist on tänaseks saanud turustamisküpseks. Varasemast veelgi rohkem on selle põlvkonna puhul püütud arendatud taimi patentide ja intellektuaalomandi seaduste abil kaitsta. Kõige ilmekamaks näiteks on siin terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljundamist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Teise põlvkonna GM kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar), aga ka nematoodikindlad GM kultuurid (nisu, banaan jt), kala
b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: puuliigist, vanusest ja kasukohast
205", ,,Rajah", ,,SW Ares", ,,Vivi") (Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013). Jõgeval on neist aretatud sordid: ,,Jõgeva 433" (diploidne), ,,Jõgeva 205" (diploidne) ja ,,Varte" (tetraploidne) ja ,,Ilte" (tetraploidne) (Tamm, 2007). Tetraploidse punase ristiku sordi aretustöö algas Jõgeva Sordiaretuse Instituudis 1972. aastal (Kotkas, 1990). Aretuse lähtematerjalina kasutati sorte `Jõgeva 433' ja `Jõgeva 205', kuna need on kohaliku kliimaga väga hästi adapteerunud. Aretustöös liiguti seemnesaagi suurendamise, haiguskindluse tõstmise õitsemisaja ühtlustamise suunas. 1989. aastal anti riiklikku sordikatsetusse hiline tetraploidne punase ristiku sort ,,Ilte" ja 1991. aastal varane tetraploidne punase ristiku sort ,,Varte". (Bender, 1996) Eestis kasvatatakse varajast ja hilist punase ristiku sorte. Hilised sordid õitsevad juuni lõpust kuni juuli teise dekaani lõpuni ning valmib alates augusti teisest poolest. Nad on suurema
Ollakse teadlikumad pritsi järelmõjudest. 8. Miks ei ole piisavalt palju tolmeldajaid? Nimeta olulisemaid tolmeldajaid? Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust (sh toiduressursi ja elupaikade kadu), agrokemikaale, kliimamuutust, patogeene, parasiite, kuid suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada erinevate tegurite koosmõju. 9. Mille tagab risttolmlemine põllumajanduses? Tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi, viljade kvaliteedi (maasikas, vaarikas), sünkroniseerib seemnete valmimise (raps) ning seemnete parema idanevuse (päevalill) 10. Nimetage 5 taime mis täielikult sõltuvad loomtolmlemisest? ristik, rüps, tomat, tatar, kurk 11. Nimetage 3 viisi kuidas tõsta tolmeldajate arvukust ja kuidas mõjutavad tolmeldajad meie ökosüsteemi. rajada neile liigirikkaid korjealasid, piirata taimekaitse töid, jälgida tuult ja selle suunda. 12. Mitu % õistaimedest kasutab loomtolmeldamist?
aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus b) Kasvukohatingimustest paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) Ilmastikust väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist *vanusest *kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem
ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastad seemnevaheaastad. Viljakandvus algab vabalt kasvavatel puudel alati varem, kui puistus kasvavatel. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast b) Kasvukohatingimustest c) Ilmastikust d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus- ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii suur, et üldine seemnesaak väheneks väljaraiutavate puude arvelt (parim täius 0,5 - 0,6). Samuti puude väetamise teel. Metsa kunstlik uuenemine 2.4 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Erinevad istutusmaterjali liigid. Metsakultiveerimise võtted: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamiseks ja puude istutamiseks;
Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred. Saadud toitainete kulul õitseb taim kiiresti. Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja. Lehed
Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred. Saadud toitainete kulul õitseb taim kiiresti. Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja
Samuti kuuluvad siia ka kahjurikindlad kultuurid. Resistentsus tagatakse peamiselt mullabakterist Bacillus thuringensis pärit toksiini sünteesiva geeni viimisega taimerakku, sellest tuleneb ka nimi Bt- taimed. Need taimed sünteesivad sisestatud geeni abil mürki ja tapavad nendel toituvaid liblikaste röövikuid kogu kasvuperioodil. 1.4.2 Teine põlvkond Selles põlvkonnas on kõige ilmekamaks näiteks terminaatorgeeni leiutamine, mis muudab põllult koristatud seemnesaagi idanemisvõimetuks, takistab seemnematerjali edasist kasutamist ja paljunemist ning suurendab põllupidaja seotust seemne firmaga. Teise põlvkonna geenmuundatud kultuuride hulka kuuluvad viirusresistentsust kandvad GM kultuurid (riis, papaia, bataat, pipar). Põllumajandustootmisesse on jõudnud ka viirusresistente papaia ja mingil määral ka viirusresistentne kartul, moodustades vaid alla 1% turulolevatest GM taimedest. 1.4.3 Kolmas põlvkond
võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine. Küll on aga korraldatud sellealaseid katseid). 2
c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime
Sellisel koristamisel saadakse peenike ja õrn kiud; · VARAJANE KOLDKÜPSUS - 25-30% kupardes kollakasrohelised seemned, suurem osa seemnetest on omandanud helepruuni tooni. Vars on 2/3 osas lehtedest vaba. Sellisel koristusel saadakse parima kvaliteediga kiud; · KOLDKÜPSUS - 50% seemnetest on helepruunid, lehed on varisenud. Koristatakse seemnesaagiks; · TÄISKÜPSUS - kuprad on pruuni tooniga põllu üldine värvus helepruun. Viimane aeg seemnesaagi koristuseks; · ÜLIKÜPSUS - kuparde värvus on muutunud mustaks ja kuprad on avanenud, varred on pruuni tooniga. Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni Linakoristuse juures kasutatakse kahte tehnoloogilist skeemi Ühe tehnoloogia järgi on tulemuseks leotamata linavars ehk linaõlg
ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et 38 väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt
annaabi.ee 
