õlitaimede seemnetes on seda rohkem. Lihtlipiide on taimsetes söötades vähe, üle poole aga moodustavad glükolipiidid. Loomsetes söötades jääb toorrasvasisaldus õlikultuuride seemnete ja teiste taimsete söötade vahele. (Oll 1994) 6 2. LIPIIDIDE SEEDE JA ABSORPTSIOON LIHTMAOLISTEL LOOMADEL Söötades sisalduv toorrasv on väga erineva keemilise koostisega, mistõttu ei seedu see ka ühtse skeemi kohaselt (Oll 1994). Rasvhapete seeduvus on mittemäletsejalistel kõrge. Näiteks sigadel ja kodulindudel üle 80% ning eelmäletsejatel (mäletsejaliste vastsündinud järglastel) isegi üle 90%. Noortel sigadel ja lindudel on seeduvus väiksem, eriti tibudel, sest nende organism ei tooda piisavalt sapphapet. Imetajatel toimub enamike rasvhapete ja monoglütseriidide imendumine tühisooles. Kodulindudel aga imenduvad osad rasvhapped veel nii niude- kui 12-sõrmiksooles.
koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik Rohusööda kvaliteeti mõjutab kõige enam heintaimede niiteaeg, kuid ühesuguses vanuses taimiku olulised mõjurid on ka keskkond - temperatuur ja sademed. Temperatuuri tõusuga langeb lehtede ja varte seeduvus, eriti kiiresti areneb taimik kevad- suvisel perioodil ilma järsul soojenemisel. Katsed Sakus on näidanud, et aastate keskmisest erinev kevadine niiskus- ja temperatuurireziim mõjutab taimiku kasvu tugevamini kui agrofoon. Kevadised madalad temperatuurid koos vähese niiskusega aeglustavad taime arengut, pidurdavad kasvu, millega kaasneb kõrgem lehtede/varte suhe. Vegetatsiooni algusest kogunenud efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid >5
temperatuuride summa dekaadis 81 kraadi) ja see kiirendas kõrreliste arengut. Juunikuu I ja II dekaad olid viimase seitsme aastaga võrreldes kõige väiksema efekt. temperatuuride summaga (119 kraadi). Nendes tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem. Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi. Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134 Agronoomia 2010/2011 sisestamisel (Kärt jt, 2002). Katseandmete statistilisel analüüsil kasutati dispersioon-
Pilt 7 päevalilleseemned Päevalilletee Ilutaimena Kosmeetikatööstuses pagaritööstuses Pilt 8 Silotaimena Hilised, kõrgekasvulised sordid Pikem vars leherikkam, annab rohkem haljasmassi Palju toitaineid: lämmastik ja kaaliväetised Kevadel lagunenud sõnnikut (min väetistega rikastatud) Koristada augustis, kui õitseb 30-50% Toitväärtus maisisilost on 2x madalam, halb seeduvus Kasutamine ravimtaimena Päevalille keelõied Lehed (karotiin, valgud, flavonoidid, orgaanilised happed jne) Seemned (rasvõli, valgud, süsivesikud, parkained, karotinoidid jt) Magneesiumiallikas Palavikku alandav toime Pilt 9 Suurimad kasvatajad Venemaa Argentiina Hiina India Türgi Lõuna-Aafrika Küsimusi? 2014 9,17 m Saksamaa
Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele. Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid Kvaliteet rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb. Rohu söödana: kuivaine toorproteiini- ja energiasisaldus ning seeduvus on eriti kõrged. Taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas- kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras Kvaliteet 3,0-3,5 mm laiused, tihedas vanemas murus kitsamad. muruna: Moodustab hea mullapinna katvusega, tallamise kindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne ja enamkordsele 3-4 cm kõrgusele niitmisele. Võsundilised taimed täidavad
maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklisokolaadist. Kohv hoiab jäätisest tekkivat Glc tõusu tagasi. Glükolüüs ja aeroobne oksüdatsioon Skeem, vitamiin B1 tähtsus 6.1.4. Vere glükoosisisalduse (veresuhkru taseme) regulatsioon. Insuliinist sõltumatud rakud on : · aju · erütrotsüüdid · peensoole limaskesta rakud
+8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab
selleri, majoraani, basiiliku ja mädarõika hapendamine. Hapendada võib ka mahla, näiteks kasemahla. Slaavlased armastavad väga hapendada ka seeni. Selleks sobivad paremini mahedamaitselised seened. Eri liiki seeni tasub hapendada eraldi. Tuntud on veel puuviljade ja marjade, näiteks õunte, pirnide, ploomide, karusmarjade ja pihlakate hapendamine. Hapnemisel paranevad paljude toiduainete maitse- ja lõhnaomadused, säilib nende vitamiinisisaldus ning suureneb seeduvus. Hapendatud toidul on rohkem plusse kui miinuseid. Esiteks, hapendatud toiduainete söömisel rikastub seedekulgla mikrofloora inimesele kasulike piimhappebakteritega. Teiseks, tänu bakterite eeltööle soodustab hapendamine erisuguste toiduvalkude hilisemat seedumist. Kolmandaks, mao alahappesuse korral aitavad hapendatud toiduained kujundada seedimiseks vajalikku happelist keskkonda. Neljandaks, hapnemisel rikastavad mikroobid toiduaineid mitmesuguste bioaktiivsete ühenditega (vitamiinid,
Võimalikult hõrgu liha saab siis, kui liha pole peale tapmist jõudnud kontraheeruda (eau.ee). Lihakehade suurus ja keemisine koostis sõltub suuresosas looma toitumusest. Tähis on toorkiu olemasolu. 3.1 Toorkiud Toorkiu osadeks omakorda on NDF ja ADF. NDF on neutraalkiud ja ADF happekiud. Mõlemad näitavad ligniini-, tselluloosi ja hemitselluloosi sisaldust sööda toorkius. ADF-i ja NDF- i ei tohiks sööt palju sisaldada, kuna selle tagajärjel väheneb sööda seeduvus. ADF-i ja NDF-i sisaldust söödas näitab ka rakuseina paksus ja taime arengufaas. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu ka taimse sööda juures taimede arengufaasile. Mida hilisem arengufaas, seda ADF-i ja NDF-i rikkam sööt on. Neutraalkiu ja happekiu sisaldus näitab ka taimevarre puitumisfaasi. Mida rohkem on neutraal- ja happekiudu, sdea paksem on rakusein ning seda puitunum on taim. Lambad eelistavad võimalikult värsket taime, kuid olude sunnil tuleb kõike süüa (Lambakasvatus)
mitmetest asjaoludest. Toore muna seedimisel eritab magu märksa vähem happeid kui keedetud muna seedimisel. Pehmeks keedetud või vahustatud muna viibib maos kuni 2 tundi. Vähese rasvaga praetud, kõvaks keedetud, samuti omletiks tehtud ja rikkalikus rasvas praetud munad viibivad maos tunduvalt kauem -- 3,5 tundi. * Vahustatud munavalge seedub paremini (86,1 %) kui vahustamata munavalge (82,3 %). Keetmise tagajärjel tõuseb munavalge seeduvus. Munarebu ei või liigselt kuumutada, see vähendab tunduvalt ta väärtust. * Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 35 minuti kestel. * Kui ostate värskeid mune otse kanapidajalt, siis ei ole soovitatav neid kohe toiduks tarvitada, sest alles kolmandal päeval pärast munemist on muna eriti maitsev ja koor eraldub kergesti. * Keetmisel ülearu vedelaks jäänud munad on ka mõne päeva pärast värsked ja
3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb. Hea heinategemise aeg on lühike, praktiliselt juuni kolmas dekaad. Varasel kevadel võib see alata ka enne
Mida lühem on koresööda heksli pikkus ja mida pehmem on heksel, seda vähem aega kulutab lehm sööda mäletsemiseks ja seda lühemat aega sööt vatsas viibib. Mäletsemise ajal produtseeritava sülje kogus on seotud otseselt vatsa happesusega ning mida vähem aega kulutab loom mäletsemisele, seda väiksemaks jääb ka produtseeritava sülje kogus. Liiga lühikese koresööda heksli puhul väheneb kiudaine seeduvus vatsas ning suureneb vatsavedeliku happesus. Seega lühendades koresööda heksli pikkust, suureneb küll söömus, kuid sellega ei pruugi kaasneda veel produktiivsuse tõusu. Pigem vastupidi, süsteemsed muutused vatsas võivad põhjustada tõsiseid ainevahetushaigusi. Liiga lühikese heksliga koresööda söötmisel, samuti suurte jõusöödakoguste korral söödaratsioonis suureneb vatsa happesus, mille tagajärjel väheneb söömus ning võib tekkida subkliiniline vatsaatsidoos.
Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50...60. elupäevast juveniilsulgimisega (50...60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48...52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja.
Oht nakatuda kartulilehemädaniku väiksem. Eelidandamiseks kulub 3-4 nädalat, peab toimuma valguse käes, temperatuur 14-16 kraadi, õhuniiskus 85%. Sobiv teha kilekottis, transees, lavakastis. Põhjas sõnnik ja põhk, pealt saab katta, külma kaitseks. Söödajuurvili Talvine mahlakas sööt, sisaldab 75-90% vett. Elusad koed. Soodustavad teiste söötade omastamist. Parandavad isu. Juurviljal väike toorkiusisaldus, hea seeduvus. Söödapeet, poolsuhkrupeet, suhkrupeet, söödakaalikas, naeris, porgand. Kasvatust piirab suur käsitsi töö maht, mis muudab kasvatamise kalliks. Mahukas sööt, mistõttu säilitamine raske. Külm võib kahjustada, vaja hoidlat, riknemisoht. Suhkrupeet- tööstuse tooraine, suhkur. Söödaporgnad- karotiini aine. Soodustavad mullas mikrobioloogilist tegevust. Heaks eelviljaks kultuuridele, kuna väetatakse, umbrohu eemaldamine. Lehmadele 50-60 kg/päevas. Võivad põhjustada
seaduspärasus, vaid individuaalne omadus, mis oleneb mitmetest asjaoludest. Toore muna seedimisel eritab magu märksa vähem happeid kui keedetud muna seedimisel. Pehmeks keedetud või vahustatud muna viibib maos kuni 2 tundi. Vähese rasvaga praetud, kõvaks keedetud, samuti omletiks tehtud ja rikkalikus rasvas praetud munad viibivad maos tunduvalt kauem -- 3,5 tundi. Vahustatud munavalge seedub paremini (86,1 %) kui vahustamata munavalge (82,3 %). Keetmise tagajärjel tõuseb munavalge seeduvus. Munarebu ei või liigselt kuumutada, see vähendab tunduvalt ta väärtust. Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 35 minuti kestel. Kui ostate värskeid mune otse kanapidajalt, siis ei ole soovitatav neid kohe toiduks tarvitada, sest alles kolmandal päeval pärast munemist on muna eriti maitsev ja koor eraldub kergesti. Keetmisel ülearu vedelaks jäänud munad on ka mõne päeva pärast värsked ja maitsvad, kui
200…260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. 9 Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja.
Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200… 260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega. Muskuspardid Päritolu ja levik Muskuspardi (Cairina moschata) kodumaaks on Lõuna- ja Kesk-Ameerika. Muskuspart on suluspesitseja metsalind, osav lendaja.
hoopis sulejahu, kus polegi aminohappeid. 2) Seeduv proteiin. = proteiini söönus-proteiini ekskretsioon (väljastamine sõnnikuga). Väga õige nimetus oleks seeduv toorproteiin. Näiv seeduv proteiin. Tänapäeval isegi seeduv näiv proteiin me teame, et osa seeduvast proteiinist väljutatakse uriiniga. Näiv seeduv proteiin uriini proteiin rooja endogeenne proteiin = tõeline proteiini seeduvus. 3) Proteiini bioloogiline väärtus on arv , mis näitab kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismis. PBV= kehasse ladestunud proteiin / proteiini söömus+roojaproteiin. September-detsember 2008. a. 4) Proteiini bioloogiline väärtus mõnedel söötadel sigadele-veistele: piimal 0,95-0,97 %, kalajahu 0,74-0,89%, 5) Kõik need katsetulemused on saadud baasainevahetuse tulemusel.
Sigade maonõre on happeline, pH on maos 1–2. Maonõret tekib kuni 6 liitrit ööpäevas ja selles on 0,3–0,4% vaba soolhapet. Süsivesikute lõhustumine toimub maos tavaliselt kuni 1,5–2 tundi peale söötmist, kuni küümus imbub soolhappega läbi. Edasine süsivesikute lõhustumine toimub peensooles. Tärklis lõhustub glükoosiks, sahharaasi toimel lõhustub sahharoos samuti lihtsuhkru molekulideks. Tärklise seeduvus sõltub tärklisetera ehitusest. Teravilja ja keedetud kartuli tärkliseterad seeduvad sea peensooles hästi, toore kartuli tärkliseterad jäävad aga peensooles osaliselt seedumata, sest nende pealispind on _amülaasi suhtes resistentne. Kartuli keetmisel (resp. aurutamisel) see resistentsus kaob. Mikrobiaalne seede toimub umbsooles ja käärsoole proksimaalses osas. Mikroobidest domineerivad sea seedekanalis streptokokid ja laktobatsillid
3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb. Hea heinategemise aeg on lühike, praktiliselt juuni kolmas dekaad. Varasel kevadel võib see alata ka enne
Ka suvel on roht ainult nö salatina heina ja jõusööda kõrval. Ohtlik on ristikheinarikas sööt. Eriti kui see on lastud hunnikus kuumaks. Koplite süsteem käib nii, et hobused lastakse peale veiseid karjamaale. Sest nad söövad madalamalt. Hea oleks kui pinnas on lubjarikkas. Okastraati ei tohi olla. Tänapäeval elektrikarjus. Jõusöödaks on põhiliselt kaer, ja natuke ka oder. Kui kaera muljuda siis seeduvus paraneb 6-7%. Kui juba läheb 6 kg kaera kogus siis tuleks jagada see kolme ossa. Nisu ja maisi söödetakse ka ja isegi tõlvikutena. Linaseemned ja linakoogid on head mingite mürgituste korral. Mineraalidest on keedusool. Üldjuhul kivina. Hobusel on seedetalitus ainult 30 m pikk, ehk siis väga lühike. Nt 100 kg kohta on seedekanalite maht ainult 40 l. Sööt Kerge keskmine Raske töö Talvine
sileerimisega, lisades vajadusel kindlustuslisandeid. · Sileerimisprotsess ise toimub sarnaselt rohu- ja maisisiloga. · Halbade ilmastikutingimuste ja ristiku allakülviga teraviljapõldude korral on silo valmistatud ka tervikkoristatud teraviljast nn vilisesilona. · Selle põhiliseks puuduseks on suur toorkiusisaldus, kuna sisaldab teravilja puitunud varsi ja lehti · Näiteks kaerast valmistaud vilisesilo orgaanilise aine seeduvus on sarnane kaerajahu sama näitajaga. · Seega ei saa vilisesilo sööta suures koguses kõrgetoodangulistele lehmadele, kuid see sobib hästi noor- ja nuumloomade söödaks. · Energiarikkad märgkontsentraadid on melass jms, proteiinirikkad vedelad tööstusjäätmed nagu õlleraba, praak, vadak jms · Söödalisandid · Söödalisanditeks on söötadele väikeses koguses lisatavad ained nagu karbamiid ja
annaabi.ee 
