erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head) ja valitseja (halvad) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik monarhia. Demokraatia (parim halb): valitsus vaeste huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4
paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne Aristoteles Üks + hea(ühised huvid) = monarhia Vähesed + hea = aristokraatia Palju + hea = politeia Üks + halb(valitseja huvid) = türannia Vähesed + halb = oligarhia Palju + halb = demokraatia kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdlus ebaõiglane halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim demokraatia on valitsus vaeste huvides Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks
Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise aga on üldmõiste inimestevahelise suhtlemise kohta. Neid eri liike ning Aristoteles jagab neid põhjuse ja seisundi järgi. Vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: kasu pärast, naudingu pärast, täiuslik sõprus
pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2 Aristoteles: head vormid: monarhia (üks valitseja), aristokraatia (vähesed), politeia (paljud); halvad vormid: türannia, oligarhia, demokraatia; parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest); kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee (6
Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks 2 Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia
Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia. Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia. Milline on Arsitotelese arvates parim? : Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest).
• Kuningal peab olema paternalistlik ja personaalne (isalik ja isiklik) suhe alamatega • kuningas peab olema vooruste kehastus ja tagaja. Ta ise peab kindlasti olema eeskujuks. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade • Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm • Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. • Aquino Thomas: Monarhia vastab 'loomulikule printsiibile' . Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. • 17. saj Inglise vabariiklased: kõik “monarhid” on tegelikult türannid • Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik “türannid” on monarhid. 5
fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust. Selle saavutamiseks kaks viisi: 1) filosoofid haarvad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, tekib vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (õiglane) ühistes Halb (kõrvalekalle, huvides ebaõiglane) valitseja 8 huvides üks monarhia türannia
asjade tõelist loomust, mitte nagu tavalised inimesed, kes näevad ainult varje 'koopa seinal' (platoni koopa müüt). Filosoofid suudavad näha nende varjude taha ja näevad asjade tõelist loomust. Filosoofidel oleks kaks teed võimuni filosoofid ise haaravad võimu või hakkab kuningas filosoofiks. Platoni jaoks oli negatiivseks vormiks mitte ainult pööblivõim, vaid ka türannia. Nende vahel oli kausaalne seos, sest türannia kasvas välja demokraatias valitsevast seadusetusest (mass aitas demagoogi võimule, kes hakkas vägivaldsel viisil siis valitsema). Aristoteles valitsusvormidest. Jagatud tulpadesse alustel: Kes valitses ja kelle huvides valitsesid Hea (tõeline, õiglane) Halb vorm (kõrvalekalle, vorm ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest)
Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristotelese valitsusvormid . Monarhia, aristokraatia, politeia on head. Türannia, oligarhia, demokraatia on halvad. Milline on neist parim ? V: sõltub ühiskonnast, rahva loomusest. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia(sageli raske tunnustada, sellest ka revolutsioonid). Eristuvad parimad- aristokraatia (jõukad). Ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu).
Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) · 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristoteles: (järj. üks, vähesed, paljud): monarhia, aristokraatia, politeia hea, ühistes huvides ning vastandina halb, valitseja huvides: türannia, oligarhia, demokraatika. Parim sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane · leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid)
sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt). Selleks kaks teed: filosoofid haaravad võimu/kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu; vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, Halb vorm õiglane) vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia
Analoogiad: Filosoofid omavad tõelist “teadmist”, näevad asjade olemust; teised näevad süda juhib keha vaid varje (koopamüüt) mõistus juhib hinge 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Jumal juhib universumit Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid -> Aquino Thomas türanniast vägivaldne valitsus Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik). Aristotelese valitsusvormid ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust Milline on Aristotelese arvates parim? külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu
noorsooprobleeme; internatsionalismi. 49 Sulane ei tahtnud hobust kolhoosile anda. Vaimulik ja bai otsustasid võita ta enda poolele. Religioosne sulane keeldus sobingus osalemast. Ent hobune jäi haigeks ja suri. Sulane, kes nägi selles jumala karistust, läks mulla juurde. Too tõukas teda. Sulane nägi enda eksimust pühaduse suhtes 50 Õuduste pealtnägija, kes oli sündinud Buhhaara Emiraadis, jutustab seal valitsevast seadusetusest, töörahva raskest olukorrast. Jutustus aitas avada rahva silmi võitluses basmatsidega. Sellist paljastavat laadi olid ka teised autori 20. aastatel väljaantud teosed. 51 Selles käsitletakse mitme põlvkonna elu aastail 1800-1925. Vanaisa, isa ja poeg orjasid bai juures. 1925 kulutati välja maa-veereform. 56-aastane sulane Ergas, kes oli kogu elu bai heaks tööd teinud, omades vaid üht labidat, sai maad.
"Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) tavalised inimesed näevad vaid varje koopaseinal, filosoofid suudavad näha tõelisi asju. · 2 teed: · 1) filosoofid haaravad võimu; · 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristotelese valitsusvormid pooldas filosoofide valitsemist. Nemad on eriliselt kasvatatud, haritud, neid ei saa olla palju. Filosoofid on need, kes näevad riigi tõelisi huve, kuna on võimelised tabama asjade tõelist olemust. Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides
annaabi.ee 
