3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohketel kogunemistel, neurootik on tihti mures oma tervise pärast ja meelekindel inimene jääb haruharva kohtumistele hiljaks. Isiksuse sõnavara keeles • Isiksuse kirjeldamiseks keeles on olemas tuhandeid sõnu. Paljud
stressirohkuse. See põhjustab lapse aju arengus muutusi, mis hiljem avalduvad hüperaktiivsuse ja impulsiivse käitumisena. Kuid samuti mõjutab lapse närvisüsteemi arengut ema rasedusaegne toitumine. Näiteks foolhape on terve ja hästi toimiva kesknärvisüsteemi arenguks hädavajalik ja seda just raseduse esimesel kuul. Mitmed uurimused on välja toonud seose ema rasedusaegse suitsetamise ja lapse hüperaktiivsuse vahel. Tulles tagasi mind intrigeeriva isiksuse seadumuste teema juurde, võib siin välja tuua seose iseloomu ja keskkonna vahel: neurootilised ja pessimistlikud inimesed kipuvad rohkem stressi küüsis vaevlema kui emotsionaalselt stabiilsed, sotsiaalsed ja meelekindlad, kes ilmselt pööravad suuremat tähelepanu oma psühhohügieenile ja seetõttu on nende lastel ka väiksem risk saada keskondlikest teguritest põhjustatud tervisehäireid. Suurema osa käitumisest õpime tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka
teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid). 1970ndad -> tänapäevani isiksus-situatsioon debatist seadumuste teooriateni. Freud: huvi teadvustamatuse vastu psühhoanalüüs. Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in hingeelust teadvustamata; motiveeritus vastuoluliselt käituma; stabiilsed is.omadused kujunevad lapsepõlves (suur roll kogemustel); vaimset ettekujutused endast, teistest ja suhetest mõjutavad suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist.
6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides. *SEADUMUSTE OMADUSED - pole vahetult jälgitavad - püsivus - avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi)
teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid). 1970ndad -> tänapäevani isiksus-situatsioon debatist seadumuste teooriateni. Freud: huvi teadvustamatuse vastu psühhoanalüüs. Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in hingeelust teadvustamata; motiveeritus vastuoluliselt käituma; stabiilsed is.omadused kujunevad lapsepõlves (suur roll kogemustel); vaimset ettekujutused endast, teistest ja suhetest mõjutavad suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist.
Peamine funktsioon aidata juhtida läbi võimalike teooriate rägastiku, nende najals saab sõnastada spetsiifilisemaid hüpoteese, mida kergem kontrollida. • Isiksusepsühholoogia uus dogma: välismõjud ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi. • Dogma kasuks – -‐ isiksuse seadumuste stabiilsus – väga stabiilsed, korrelatsioon kahe testimise vahel 0.80; täiskasvanu seadumused muutuvad elu jooksul, omadused muutvad vähe -‐ isiksuse struktuuri universaalsus – korrelatsioonimuster eri seaduste vahel on kõigis maailma paigus ühesugune
AVATUS SOTSIAALSUS MINAKONTSEPTSIOON MEELEKINDLUS Minaskeemid Isiklikud müüdid 200 SEADUMUS on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda Seadumuste peamised omadused 1. Seadumuste arv on piiratud Neurootilisus Ekstravertsus Avatus kogemusele Sotsiaalsus Meelekindlus 2. Seadumustel hierarhiline ehitus 3. Pärilikkuse märkimisväärne osa Pärilikkuse osa BIG-FIVE´is · Neurootilisus 40-50% · Ekstravertsus 50-55%
Vastasmõju isiksuseomadused vormuvad kahe suure jõu LOODUS ja KESKKOND vastastikusel toimel Isiksusepsühholoogia viimane sõna: Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi. Seletustasandid isiksuse uurimisel Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) ... Seadumuste peamised omadused Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus. Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse kasvatuse mõju on nullilähedane. Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise kui nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja kultuurides
(mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid. See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinntada vastuse paikapidavust või paikapidamatust
muust lähtuvat suhtlemist elus. (Nikom.eetika, 2007: 94-95) Häbitundest ei peaks rääkima kui mingist loomutäiusest, sest see näib pigem tundena kui seadumusena -- igal juhul määratletakse seda kui mingit hirmu halva kuulsuse ees. See avaldub samal viisil, kui hirm häda--ohu ees. Häbenevad inimesed punastavad, surmahirmus aga muutuvad kaameks. Mõlemad tunduvad olevat nagu kehalised nähtused, seetõttu näivad kuuluvat pigem tunnete kui seadumuste hulka. Tundena võttes ei sobi see kokku mitte iga elueaga, vaid ainult noorusega. Me arvame, et sellises eas peabki häbenema, kuna tunnete järgi elades eksitakse palju, häbitunne aga - 11 - Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat hoiab neid tagasi. Kiidame küll noori häbelikkuse eest, vanematest inimestest ei saa aga
NB! Viimase aja uuringud annavad veel ühe huvitava tähelepaneku - mitte keskkond ei kujunda inimest, vaid inimene valib endale keskkonna ,mis tema seadumustega kõige paremini sobib. Ja kui see ei sobi, siis ta kas üritab seda muuta sobivamaks või lahkub Inimese enda subjektiivsed hinnangud oma isiksuse kohta, langevada piisavalt hästi kokku sellega, mida teised temast arvavad. Kuigi tutvuse aeg ja võimalus näha inimest erinevates olukordades, parandab seadumuste hindamise täpsust, saab põhilisi isiksuse omadusi hinnata piisava täpsusega juba 5 minutilise kohtumise järel. Suur hulk tänapäeva teadlasi usub, isiksuse omadused on päris avalik asi, mida inimene ja teda tundvad teised inimesed saavad piisava täpsusega hinnata st. seal sees on ka ebatäpsusi, kuid inimese hinnangud on siiski piisavalt adekvaatsed. (Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD: Isiksuse erinevuste seletamiseks on loodud palju teooriad.
Empaatia tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni ja sageli soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada. Kaheks suureks näopõhiselt tajutavate tunnuste rühmaks on EMOTSIONAALSED NÄOVÄLJENDUSED JA NÄO ANTROPOLOOGILISED MORFOLOOGILISED TUNNUSED. 1. Isiksuse tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata. 2. Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi. 3. Vaatamata raskustele isiksuse tegelike seadumuste tajumisel nende näo põhjal valitseb hindajate poolt antud hinnangute vahel tähelepanuväärselt suur sarnasus. 4. Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugines. 5. Ülemäärase üldistamise efekt. 6. Kaldutakse eelistama isikuid, kes on näotüüblikt nende või nende vanemate näoga sarnased. FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2
eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures164, seadumus aga vastanduvale ei vastandu, näiteks ei tehta terveks saamiseks sellele vastupidist, vaid ainult seda, mis on tervislik. Me ütleme ju, et kõndida on tervislik, juhul kui inimene kõnnib siis, kui ta on terve. Sageli tuntakse ära vastupidine seadumus vastandi kaudu, seadumused aga ka sageli nende kandjate kaudu:
• Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.com Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • NEO PI - R • NEO Personality Inventory Revised • Suur Viisik (Big Five) • McRae ja Costa 1996 Isiksuse jooned • Isiksuse põhiomadused (McCrae & Costa, 1996) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused) teatud kindlal viisil mõelda , tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonnaga kohastumise viisides . Seadumuste omadused • Pole vahetult jälgitavad • Püsivus • Avaldumine pole piiratud • Avaldumine sobivas olukorras NEO PI - R Suur Viisik (Big Five) McRae ja Costa 1996 • Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. • Ekstravertsus- Talle meeldib kogeda rahvarohkeid olukordi, rõõmsameelne
• meelekindlus – seadumus planeerida oma tegevust, kontrollida oma soove ja impulsse, enesedistsipliin ja sihikindlus oma kavatsusi ellu viies. Seadumused on üldiselt ajas püsivad, kuid vanuse kasvades on täheldatud sotsiaalsuse ja meelekindluse tendentsi kasvu ning neurootilisuse, avatuse ja ekstravertsuse tendentsi vähenemist. Kuigi uuringud on näidanud, et sea- dumused on vaimsetest võimetest sõltumatud, s.t isiksuse seadumuste ja vaimsete võimete seos on väga väike või puudub üldse, on siiski mõnin- gaid uurimistulemusi, mis viitavad eripäradele seoses vaimse võimekusega. Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele tehtud isiksuseküsimustiku analüüsi tulemuste põhjal (viie aasta tulemu- sed, kokku 2129 tudengikandidaati) J. Allik ja A. Realo leidnud statisti- liselt olulise korrelatsiooni vaimse võimekuse ja meelekindluse vahel, mis
03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad o Sotsiaalne õppimine (Bandura, Rotter, Michel, Seligman) o Kognitiivne stiil (witkin (varda ja raami test), Gardiner, Klein) o · Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (rogers, Maslow, Kelly) · Neuroteaduslik moodne lähenemine (ajukuvamisel leitud käitumuslike seadumuste ja ajuprotsesside seaosed) · Psühhobioloogilised geneetilised teooriad (Plomin, Bouchard, Zuckerman) William H. Sheldon (1898-1977): Isiksus väljendub tema kehatüübis (somatotüübis):3 tüüpi: · Endomorf pirnja kehaga, laiad puusad, õlad, ümar pea, tugev rasvkude kehal, kätel ja jalgadel, eest-taha lai keha Iseloom: ekstravertne, tundeline · Mesomorf: kiiljas keha, kandiline pea, laiaõlgne, lihaseline, litsad puusad, eest-taha
väärtust arvestades. Nt lotoga võitmisel madal ootus aga kõrge väärtus. Albert Bandura arvab, et inimese käitumist määravad sisemised (kognitiivsed) ja välimised (sotsiaalsed) tegurid. Lisaks veel vastastikune determinism, enesetõhuses (uskumus endasse, motivatsioon) ja mudelõppimine (sotsiaalne õppimine). 5. Evolutsiooniline lähenemine isiksusele 6. Viie faktori teooria (Suur Viisik): baastendentsid, kohanemused, seadumused 7. Viie faktori teooria: seadumuste hierarhilisus 8. Viie faktori teooria: isiksuseomaduste stabiilsus/muutlikkus ajas 9. Enesehinnang On hinnang inimese enda väärtuste kohta 10. Isiksusepsühholoogia: isiksusehäired 26 Loovus ja innovatsioon 1. Innovatsiooni mõiste Innovatsioon protsess, mille tulemusena uus võimalus arendatakse ideeks ja rakendatakse
annaabi.ee 
