Osad inimesed on väga kohusetundlikud, samas on inimesi, kelle puhul ei saa kunagi kuigi kindel olla, kas nad jõuvad kohale kokkulepitud ajaks. Millest sellised erinevused tulenevad? Vastasmõju isiksuseomadused vormuvad kahe suure jõu LOODUS ja KESKKOND vastastikusel toimel Isiksusepsühholoogia viimane sõna: Välismõjud (kultuur, kasvatus, sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.) ....ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi. Seletustasandid isiksuse uurimisel Marvin Zuckerman: isiksuseomadused on komplekssed nähtused, millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) ... Seadumuste peamised omadused Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad; väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja sarnased eri maailma paigus. Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes 20% tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on põhjustatud keskkonnast
moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad eeldatakse, et isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline. 4.2. Isiksuseomaduste mõõtmine Mõõdetakse peamiselt a) isksuse vaimseid võimeid ehk intelligentsi b) isksuse karakteri ehk iseloomu seadumusi. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises jne. Vaimsed võimed kujunevad pärilike tegurite (u 50%) ja keskkonnategurite (kasvatus, haridus, aerngukeskkond jne) keerulises koosmõjus. Voolav intelligentsus mõtlemise dünaamika, nt mõtlemiskiirus, ümberlülitumiskergus, töömälus opereerimise ulatus (nendest kõigist sõltub probleemide lahendamise võime ja kiirus); areneb kuni 25.- 30. eluaastani
kodeeritakse keeles sageli ühe sõnaga -‐ Leksikaalse analüüsi etapid: 1) Sõnade valik sõnaraamatust, 2) kuidas kahandada valimi suurust? 3) kuidas jõuda õige taksonoomiani? • Viiefaktoriline mudel – empiirline üldistus selle kohta, kuidas on mugav kirjeldada isiksuse seadumusi -‐ Põhilisi isiksuse omadusi on vaid viis (+/-‐ 2) -‐ Suur viisik: -‐ Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks -‐ Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone -‐ Avatus – seadumus, mis paneb inimese tundma huvi ümbritseva
Zimbardo nn Stanfordi vanglaeksperiment? a. Demontreerib seda, et kui inimesed pandi valngivalvurite rolli siis muutusid nad väga kiiresti sadistlikeks ning vangide rollis olevad inimesed omakorda passiivseteks ja depressiivseteks. Inimese kohanemisvõime on meeletult kiire. Eksperimendiks oli algul määratud kaks nädalat, kuid see katkestati juba 5ndal päeval, kuna see muutus psühholoogiliselt ohtlikuks. 8. Milliseid kolme tõõpi seadumusi omistab Asch katseisikutele oma konformuse uurimustes? a. Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju b. Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju c. Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust d. Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed 9. Mida näitasid Sherifi autokineetilise efekti katsed? a. Normi loomine mida teised järgivad. Teiste inimeste juuresolek paneb meid
• Inimesed, kes oma isiksuse seadumustelt on teistest meelekindlamad ja kohusetundlikumad, peaksid eelduste kohaselt ka vastavalt käituma: sellised inimesed täidavad ülesanded etteantud tähtajaks, nad jõuavad kokkusaamistele õigeks ajaks, nende töölaud ja sahtlid on piinlikus korras. Samuti peavad nad kinni tervislikest eluviisidest, mille tulemusel elavad nad kauem. • Nii võime väita, et isiksus on tõesti oluline: teades inimese isiksuse seadumusi, võime ette ennustada inimese käitumist või tema olulisi valikuid ja elusündmusi. Tervis ja pikaealisus • Isiksuse omadustel on püsiv ja kumulatiivne mõju nii tervisele kui inimeste eluea pikkusele. Näiteks, positiivne emotsionaalsus (ekstravertsus) ja meelekindlus ennustavad pikemat eluiga, vaenulikkus aga viletsamat füüsilist tervist. • Seos isiksuse ja tervise vahel väljendab kolme erinevat protsessi:
regulatsiooni ja järjepidevuseta, adekvaatse maailmapildita) Üksikisik mõjutab teisi inimesi organisatsioonis läbi suhtlemise: isiksuste vahelised erinevused võivad põhjustada nii konflikte või vastupidi - täiendades üksteist ning aidata nii moodustada efektiivseid meeskondi. ISIKSUSE STRUKTUUR Inimestel on suhteliselt püsiv kalduvus (seadumus) sarnastes oludes kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. Viimased uuringud näidanud, et enamus seadumusi on kas mõõduka või väga tugeva pärilikkusega Üksmeeles ollakse, piisab suhteliselt vähestest, 3-5 tunnusest, et ammendavalt ja ülevaatlikult kirjeldada isiksuse kõiki seadumusi. On uurijaid, kes usuvad, et isiksuse struktuuri saab paika panna viie põhidimensiooniga nn ,,suure viisikuga" (L.R.Goldberg, Costa, McCrae) Neurootilisus seadumus kogeda ja üleelada negatiivseid tundeid (hirm,kurbus,süü, viha, murelikkus) ,
tuleb teda jälgida erinevates olukordades. Leksikaalse lähenemise olemus Galton oli esimene, kes tuli sellepeale, et võtta kätte sõnaraamat ja kirjutada sealt välja omadussõnad, mis on keeles inimeste iseloomustamiseks. Ta koostas nimekirja 1000 omadussõnast, mis kirjeldavad inimese iseloomu ja muid psühholoogilisi omadusi. Allport ja Odberti tööd: Kokku said 17954 sõna, mis jagati kategooriatesse: 1. Sõnad, mis tähistavad isiksuse seadumusi 2. Sõnad, mis kirjeldavad hetkeseisundeid või käitumisi. 3. Sõnad, milles sisaldub inimese tegudele 3. Metafoorid. Esimese katse, neid sõnu kahandada tegi isiksuseuurija Cattell. Ta jagas sarnasuse järgi 4500 sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi. Seepärast oli vaja nimekirja veel tihendada, mille tulemusena tekkis 35 sõnade hiidrühma. Hiljem eraldas Cattell nimekirja
kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse
kogemusi, loomingulisus. A. Maslow (1908-1970): vajaduste hierarhia: puudusega seotud, olemuslikud, tippelamus. Hum psüh tänapäeval: vähe tõsiseltvõetav, vähe empiirilisi uurimusi, uurimistehnikad segased, puuduvad täpsed eesmärgid ja meetodid. -> positiivne psühholoogia (keskendub pos ülesehitamisele, uus hum psüh? aga M. Seligman: neil puudus teadus, meil 60 a uurimistradi) Isiksus on indiviidile omane kogum suhteliselt püsivaid seadumusi, mis mõjutavad adapteerumist keskkonnaga ja suhteid teiste inimestega. Isiksuse seadumused ehk baastendentsid on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes kohastumusviisides ümbritseva keskkonnaga. Käitumise ja emotsioonide sagedus ja intensiivsus on põhilised tunnused, mille abil järeldadakse is.seadumuse olemasolu. Uuritakse
teistele inimestele (probleemid tulenevad teistest, mitte minust endast) aktsentueerimine – teiste inimeste hinnangute teotamine mõnedele hindaja seisukohalt olulisematele kriteeriumidele teisi võimalikke kriteeriume tagaplaanile jätte NÄOPÕHILISED TUNNUSED: emotsionaalsed näoväljendused ja näo antropoloogilised morfoloogilised tunnused (näopõhiselt tajutavad kaks peamist tunnust) Näopõhise isikutaju uurimuste kaks seisukohta: 1) Isiku tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata 2) Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi 3) Hindajate poolt antud hinnangute vahel esineb tähelepanuväärselt suur sarnasus 4) Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugineb 5) Ülemäärane üldistamise efekt 6) Inimesed soosivad neid, kes on näotüübilt nende enda (või vanemate) näoga sarnased Füüsilise keskkonna tajumisosad: ruum, aeg, liikumine, värvus, vorm
aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai seda teha ainult surmajärgselt. Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks: temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, malanhoolne), suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus), vaimseid võimeid (suures osas), teatud isiksuseomadusi e seadumusi 12 Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist). 2. Muud psühholoogia koolkonnad 2.1. Eksperimentaalpsühholoogia Eraldusid filosoofiast 19. sajandil Rajajad G.Fechner, W.Wundt ja Helmholz Loodi esimene labor Leipzigis 1879.a. Mida nad väidavad?
mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad zestide ja miimika osa suhtlemisel erinevalt, kuid üksmeel valitseb selles, et zestide ja miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid,seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse
vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu. Reflektsioon aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisseelamise kaudu. Empaatia tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni ja sageli soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada. Kaheks suureks näopõhiselt tajutavate tunnuste rühmaks on EMOTSIONAALSED NÄOVÄLJENDUSED JA NÄO ANTROPOLOOGILISED MORFOLOOGILISED TUNNUSED. 1. Isiksuse tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata. 2. Hindajate vahel on olulisi individuaalseid erinevusi. 3. Vaatamata raskustele isiksuse tegelike seadumuste tajumisel nende näo põhjal valitseb hindajate poolt antud hinnangute vahel tähelepanuväärselt suur sarnasus. 4. Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugines. 5. Ülemäärase üldistamise efekt. 6
Kuna hingenähtusi on kolme liiki: tunded, võimed, seadumused, siis peaks loomutäius kuuluma nende hulka. Tunded: himu, vihkamine, armastus, jne – käib kaasas nauding või kannatus. Võime: himustada, vihata, armastada, jne – mille kaudu tuntakse. Seadumused on need, mille kaudu hindame tunded headeks ja halbadeks – Seadumused ongi loomutäiused (Inimesi ei hinnata sellest tulenevalt mida nad tunnevad, hinnata saab seadumusi) Hindamise puhul peab Aristoteles oluliseks võrdsust - Kõige puhul, mida saab jagada, võib võtta suurema, väiksema või siis võrdse osa. • Võrdne on midagi vahepealset liialduse ja puudulikkuse vahel – ta on mõlemast äärmusest võrdsel kaugusel. „liialdus või puudulikkus rikuvad hästitehtu ära, vahepealsus hoiab aga alles“. • Loomutäius lähtub seega võrdsusest, kuid mitte kõigi tegevuste puhul ei ole loomutäiust.
mõjutavad umbes 550 lihast meie kehas. Kehakeel see on lihaste liigutused ja miimilised väljendused, mis vastavad inimeste tunnetele ja meeleolule. Erinevad uuringud hindavad zestide ja miimika osa suhtlemisel erinevalt, kuid üksmeel valitseb selles, et zestide ja miimika abil antakse edasi vähemalt 50% informatsioonist. Kuna neil on reflektiivne iseloom, peegeldavad nad inimese tundeseisundeid, seadumusi ja hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste
põhimõõtmele 1) ekstravertsus-introvertsus, 2) neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus), 3) psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine). Arvab, et teatud isiksuseomaduste kujunemisel geenidel suur roll. Suure viisiku kontseptsioon. Analüüsides ja üldistades suurt hulka erinevaid isiksuse tunnusjoonte mõõtmisi, on jõutud järeldusele, et enam-vähem kõik tunnusjooned taanduvad viiele põhifaktorile, mis kujutavadki endast isiksuse baas-seadumusi. Nendeks on: avatus, kohusetunne/meelekindlus, ekstravertsus, lähedus/seltsivus, neurootilisus 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad. Teooriate autorid (Bandura, Seligman) rõhutasid sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvatustingimuste olulisust isiksuse kujunemisel. Isiksus kujuneb suhtlemisel ja koostegevuses. Tüüpilised käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Edukogemus loob eduootuse, tsementeerib
Neo pi-r test- Costa, McCrae- ülemaailmselt hetkel mõjukaim test- dimensionaalne lähenemine isiksusele. Viis mõõdet. Ekstraverstsu, introverstsus, emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalsus, avatus kogemusele, vaimu distsipliin (vastutustunne, kohusetunne). Igal ühel ka allskaala. Testis on enesekohased väited. BIG-5 isiksusekontseptsioon? Sotsiaalsus: *usaldamine *sõbralikkus *osavõtlikkus Meelekindlus: *asjalikkus *korralikkus *sihikindlus Täiendavaid isiksuse seadumusi ja omadusi: Agressivsus (a. Teooriad: instinkti- (Lorenz- kes võidab, see saab partneri, see tagab oma pesakonnale head tingimused, teised tõrjutakse välja, Freud), frustratsiooni-, sotsiaalse õppimise (agressiivseks õpitakse), anonüümsus (anonüümselt on parem ja kergem viia halbu tegusid korda) ja deindividuatsioon (nii on kergem, kui teed teisest inimesest mingi jätise staatuse, et ta pole enam inimene), ülerahvastatus (kui isiklikku territooriumi rünnatakse), tiheliolek.)
-hindamisel. MMPI: Minnesota Multifaasiline Isiksuseküsimustik Töötati välja 1930ndate lõpus: Hermann Rorschach Tindipleki test e Rorschachi test. Temaatiline apertseptsioonitest (TAT) Henry A Murray Vähemamõtteline, kui tindiplkekitest, aga siiski pilt, mis on mitmemõtteline ja vaadatakse, kuidas uuritav seletab ja aru saab pildist. Rosenzwieg'y pilt-frustratsioonitest Näidatakse frustrateerivat pilti ja vaadatakse, kuidas inimene reageerib. Täiendavaid isikusse seadumusi ja omadusi: · Agressiivsus (a. teooriad: instiknti-, frustratsiooni-, sotsiaalse õppimise. Anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus, tiheliolek · Maskuliinsus/feminiinsus · Subjektiivne heaolu · Ela,usteotsing (M. Zuckerman: endorfiinid!) · Kollektivism (nt Realo: eestlaste kollktivism) · konformsus
annaabi.ee 
