· Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.  Riigiõigus, tööõigus, haldusõigus, karistus,: era: tsiviil, majandus, protsessi. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. - Määrus · Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel. Määruse jõustumine · Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. seadus · Ãœldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). · Põhiseadus
kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi/// seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel (jõustub 10ndal päeval peale RTs avaldamist kui pole muu)/// määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam(jõustub 3ndal päeval pärast RTs avaldamist kui pole muu)/// käskkiri- üksikakt, üksikjuhtum (jõustub allkirjastumisel kui pole kirjas muu) 8. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele///
õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes
on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Ka teised isikud
vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi Juhtimishaldus seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, Maksuhaldus põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi Personalihaldus ega riigieelarvet. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on Haldusõiguse mõiste seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis HÕ reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust, sõltumata Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse riigiorganitest, kes seda teostavad. täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused määrus on antud. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, valitsemisorganite ja
6. Õigusakt  eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus  üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Määrus  täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seaduses ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Käskkiri  üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Millal need õigusaktid jõustuvad 1)seadus  jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega
Seadus - Ãœldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Ãœksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
Seadus - Ãœldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Ãœksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
Seadus - Ãœldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega Käskkiri - Ãœksikakt, reguleerib üksikjuhtumit. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes.
Seadlus e dekreet ·Riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Juriidiliselt jõult seadusest madalam. ·Vastavalt põhiseadusele võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Määrus ·Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva
kohustusi. Seadus- Ãœldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). (Põhiseadus,Konstitutsioonilised seadused,lihtseadused) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Käskiri- Ãœksikakt, reguleerib üksikjuhtumit.Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri
6. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne akt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. 7. Määrus. seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. 8. Käskkiri. Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju 9. Korraldus. Nt. Kohaliku omavalitsuse korraldus. Mittenormatiivne akt, annavad kohalikud omavalitsused 10. Otsus. Kohaliku volikogu otsus. 11. Õigussuhte mõiste
Seadlus – seaduse jõuga õigusakt, mida võib PS §109 alusel anda Vabariigi President, kui Riigikogu ei saa kokku tulla, edasilükkamatute riiklike vajaduste korral. Teoorias nimetatakse seadlust ka dekreediks. Määrus – seadusele alluv üldakt. Tunnused: Ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Määrus on seadusele alluv üldakt (selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest). Käskkiri – üksikakt s.t. reguleerib üksikjuhtumeid. Põhiseaduse §94 põhjal annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Õigusakti kehtivus – õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõigile, keda see otseselt puudutab. Õigusakti kehtivuse tingimused: teatavakstegemine – toiming, millega õigusakti sisust informeeritakse asjast huvitatud isikuid. See võib toimuda 2 viisil: avaldamine või teatamine jõustumine – s
Vastavalt põhiseaduse 109 paragrahvile on Eestis seadlus Vabariigi Presidendi seaduse jõuga normatiivakt, mida ta saab anda, kui Riigikogu ei või kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused; kui Riigikogu on kokku tulnud, siis Vabariigi President esitab seadlused Riigikogule.  Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil. 4) Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras.  Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad – individuaalsed aktid. Otsusega nimetab VP ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu. Käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides.
kontrassignatsiooniks. Riigipea ei vastuta poliitiliselt otsuste eest. Allkirjaga võtavad tema eest vastutuse isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid riigiametnikke ja kohtunikke, annab armu ja annetab riiklikke autasusid. Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, millel puudub normatiivne sisu. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalamal. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV volikogul ja valla- või linnavolikogul. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Määrustega eraldatakse raha, nimetatakse ametisse jne. Määrused on seadusete järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadusest kõrgemad. Valitsuse määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär.
käskkirju. Kõik need on individuaalsed faktid ja oma olemuselt mittenormatiivsed. Otsustega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid, nimetab ametisse ka kõik kohtunikud. Otsustega kuulutab president välja seadused, annab armu. President otsused, dekreedid, käskkirjad Riigikogu otsused, seadused, avaldused, deklaratsioonid, pöördumised. Määrus täidesaatva riigivõimu organi normatiivakt. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja riigipea seadlusest ehk dekreedist. Määruse andmise õigus on: 1) valitsusel Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel. Loomulikult need määrused ja korraldused tehakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga akt ehk üldakt, ta loob teatud üldnormid?????? seaduse täitmiseks. Korraldusega lahendatakse aga konkreetseid üksikküsimusi nimetatakse kedagi ametisse ja eraldatakse raha jne. Määruse või
annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: · Seaduse algatamine; · Seaduseelnõu arutamine; · Seaduse vastuvõtmine; · Seaduse väljakuulutamine;
C. MÄÄRUS Määrus on seadusele alluv halduse üldakt. Teda iseloomustavad kolm eritunnust: määrus on obligatoorselt üldakt. Ta peab sisaldama norme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Määrus on seega oma materiaalselt sisult legislatiivakt, materiaalne seadus, mille kaudu toimub positiivse õiguse loomine; määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste vastuvõtmise protseduurid pole avalikud Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil.
ka kõrgemalseisvad kohtud. Sellisel juhul lahendatakse määrustega kohtuorganisatsiooni kuuluvate isikute teenistuslikke ja muid kohtusüsteemi internseid asju (mitte õigusmõistmise asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Õigusteooria ja praktika tunnevad kaht volituse liiki, need on nn.
ka kõrgemalseisvad kohtud. Sellisel juhul lahendatakse määrustega kohtuorganisatsiooni kuuluvate isikute teenistuslikke ja muid kohtusüsteemi internseid asju (mitte õigusmõistmise asju). Eesti õiguskord seda ette ei näe. I ja II astme kohtud on nii organisatsiooniliselt kui ka majanduslikult allutatud justiitsministeeriumile; 3) määrus on seadusele alluv üldakt. Selle tunnuse alusel erineb määrus seadlusest (dekreedist). Määrus peab alati lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Õigusteooria ja praktika tunnevad kaht volituse liiki, need on nn.
annaabi.ee 
