2) Venemaa liitumine Serbiaga ja Saksamaa liitumine A-U keisririigiga. Venemaa ja Saksamaa suhted teravnesid. Loodi sõjalised blokid. Teravnesid ka Suurb. ja Prantsuse ning Saksa K. ja Prantsuse vabariik. Siseprobleemide lahendamise soob osade riikide poolt eduka sõja abil. Oma blokk = seotud kolooniatega. Entente 1907: SB, Venemaa, Prantsuse vabariik Kolmikliit 1882 e. keisririikide blokk: Saksa K, A-U K, Itaalia K. 3. Millised tagajärjed olid Saksamaa jaoks Schliffeni plaani läbikukkumisel? Jõuti Pariisi lähedale. Kuid sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma plaani läbikukkumisel, siiski suutsid and uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulataval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Paljud sõdurid hukkusid ning kaotati väga palju aega, kuid eesmärki ei saavutatud. 4. a) Mis on positsioonisõda? Sõda, mis toimus kaevikus, kus rinne püsis pikka aega paigal, sest sõjategevus oli dünaamiline - oodati vastast.
ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5.augustiks Suurbritannia ning Belgia. Kes sõdisid Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõjaplaanid · Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan: 1. kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. 2. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa- Prantsuse piiril ning seal purustada. 3
Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid. Euroopa enne Esimest maailmasõda SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID SAKSAMAA EHK SCHLIFFENI (ENDINE KINDRALSTAABI ÜLEM) PLAAN Kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega 4 Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi, sealt ei oodatud rünnakut, mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed Saksa-Prantsuse piirini ning seal purustada. Välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud. PRANTSUSMAA
sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917
1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania
I MS Põhjused Vastuolud maailma suurvõimude vahel Ohu alahindamine Sõjalise mõtlemise jäikus Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Ajend Hertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Algus Algas 28.07.1914, Austria- Ungari kuulutas Serbiale sõja Sõjaplaanid Saksamaa nn Schliffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel väed Venemaa vastu. Koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu. Prantsusmaa Vältida hävitavalt lüüa saamist. Prantsusmaa-Saksa piirile tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaa Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna Ida-Preisimaa
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid: · Saksamaa tahtis teha nn välksõja, et purustada kiirelt Prantsusmaa ja peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja Prantsusmaa vallutamiseks oli sellest planeeritud 39 päeva. Saksamaa plaani nimetati Schliffeni plaaniks. · Prantslaste plaani nimetati ,,Plaan 17" mis nägi ette piiri pealsete kindluste hõivamise ja peale seda kiire rünnaku Saksamaale. · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus ja ta saatis 70 000 meest Prantsusmaad kaitsma. · Venemaa oli võrreldes teiste Euroopa riikidega ette valmistunud suhteliselt nõrgalt. Armee oli küll tunduvalt suurem kui teistel aga viletsalt varustatud
Sõjas osalevad riigid olid siis Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (Keskriigid) ja Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia (Antant). Sõjas kujunesid välja kaks peamist rinnet : Läänerinne ja Idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates. Igal sõjas osaleval riigil oli oma strateegia, kuidas oma eesmärke sõjas saavutada, aga kindlad plaanid olid Suurriikidel. Saksamaa sõjaplaan ehk Schliffeni plaan Esmalt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud.
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, s...
Mais Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile Bulgaaria läheb keskriikide poolele Serbia vastu, seega purustati Sõtta astub Türgi Kolmikliitude poolele(venelased tahtsid Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid) Gallipoli dessant( Inglased püüavad hõivata neid väinu, aga ei suuda) Idarindel 2. Mail 1915 Gorlice operatsioon, Saksamaa tungib läbi vene kaitseliinide, aga peatub Septembris Saksa pealetung Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Schliffeni plaan: Kõigepealt välksõjaga hävitada Prantsusmaa, seejärel Venemaad Schliffen Saksa kindralstaabi ülem Plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin Lotringi ja Elsassi hõivamine Sissetung Saksamaale Läänerindel: Marne´i lahing, 5.-12.september 1914,positsioonisõda Ypres´i lahing, 22.aprill 1914, mürgigaas Verduni lahing, 21.02-18.12, 1916, Saksamaa vägi sai lüüa Somme´i lahing, 1.07-18
Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus 28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja. Mobilisatsioon venemaal Saksamaa kuulutas 1.aug. sõja Venemaale vastuseks mobilisatsioonole saksam Prantsusmaale sõja. Vastuseks mobilisatsioonile Suurbit. Sõja saksam Austria ungari sõja venema. Sõjaplaan Saksamaa- schliffeni plaan. välksõjaga purust prantsusm, seejärel rünnata venemaad.. välksõda. Prantsum vallutamine 39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud. Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan
· Prantsusmaa: Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas. kokku oli prantslastel üle 20 plaani; kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid neid ei usutud. · Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda
Teises Balkani sõjas Ungariga Aadria mere äärsete 1913.a. saadud piirkondade kuuluvuse pärast). kaotuse eest). - USA (alates 1917) jt Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 1.4. Suurriikide sõjaplaanid: 1) Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan: - kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. - Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada.
Teises Balkani sõjas Ungariga Aadria mere äärsete 1913.a. saadud piirkondade kuuluvuse pärast). kaotuse eest). - USA (alates 1917) jt Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 1.4. Suurriikide sõjaplaanid: 1) Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan: - kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. - Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada.
saab. f) Sovinism g) 100 aastat tagasi puudus kriiside reguleerimiseks rahvusvaheline organisatsioon. Ajend: a) Sarajevo atendaat 28. juuni 1914. Gavilo Princip- atendaadis põhisüüdlane; Ferdinand ja tema naine said surma. Atendaat tekitas Juuli kriisi. 23. juuli A-U esitab Serbiale ultimaatumi e kategoorilise nõudmisega dokument. A-U pidi konsulteerima Sks, kes aga oli huvitatud sõjast. Serbia seda vastu ei võtnud. 28. juulii 1914 kuulutab A-U Serbiale sõja. Sõjaplaanid: a) Schliffeni plaan: Sks juhtiv sõjaväelane töötas selle plaani välja, ise seda ei näinud. Välksõjaplaan! Blitzcrieg: 3-4 nädalaga tuli purustada Prants. Inglismaa sekkus, sest Sks rikkus Belgia neutraliteeti. Selle plaani ellu viimise tähtsaim eeldus oli, et põhiliselt suurim sõjaline jõud tuli koondada läänerindele. Lr. Vasaktiib tuli jätta nõrgemaks. Schieffeni plaan ebaõnnestub, sest läbi murdmine Belgiast ei olnud piisavalt jõuline, parempoolne läänerinne oli nõrk. b) Prantslaste
Sakslastele avalsati tugevat vastupanu, kuningaperel õnnestus põheneda, suur osa norrast hõivati. P-norras inglise-prantsuse dessant, 1940 suveni jätkusid seal ägedad sõjad, hiljem dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult. Välksõda läänes: hitler valmistas tani ja norra vallutamisega ette välksõda läänerindel. Plaani kohaselt tuli saksa vägedel anda esiteks löök belgia ja hollandi pihta, et meelitada prantsuse ja inglise põhijõud belgiasse, et tõrjuda 1914 a schliffeni plaani meenutavat pealelööki. Tegelikult pidid saksa väed hõivama luxemburgi, tungima üle ardennide, mööduma Magnot' liinist ning jõudma lääneliitlaste selja taha, et nende väed ühe hoobiga purustada. 10. mail 1940 ründasidki sakslased belgiat ja hollandit (langevarjuüksused), purustades ootamatu löögiga piirikindlused. Prantsuse ja inglise väed langesidki hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 maiületasidsaksa väed maasi jõe. Suure
Rahvuslus, selle üleliigsus Vastuolud Balkanil "püssirohutünn" - seda soovisid endale nii Austria-Ungari kui ka Venemaa, Türgi lagunemisel ka Serbia Liiga hästi lepingutest kinni pidamine - sõda oleks võinud lõppeda ainult kahe riigi vahelise tüliga aga appi tõttasid ka teised riigid mis hõlmasid tegelikult kogu maailma Ajend - Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Serbia koolitusega terrorist Saksamaa Schliffeni plaan seisnes Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel oma vägede paiskamist itta Venemaa vastu. Enamus jõud pidid Luksemburgi ja Belgia kaudu Prantsusmaad ründama ja Pariisi seejärel kotti haarama. Prantsusmaa sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Väed koondati Prantsuse-Saksa piirile, sest rünnakut ei oodatud Belgiast. Plaan 17 nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ja seejärel sissetungi Saksamaale,
Prantsusmaa: Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse- Preisi sõjas. kokku oli prantslastel üle 20 plaani, kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe olid puudulikud ja aegunud. Inglismaa:
28 juuli kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale. Briti valitsus kuulutas Saksamaale sõja, kui see jättis ultimaatumile vastamata. Järk- järgult astusis riigid sõtta ja kokku võttis sõjast osa 34 riiki. Olulisemad sündmused sõjategevuses läänerindel. Sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaal ja Belgia territooriumil. Sõda toimus suuremosa Inglismaa, Prantsusmaa vs Saksamaa. Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võttis suuna Pariisile, mida kaitsti iga hinna eest. Marne´i lahinguga sakslaste edasitung peatati. Alates 1914 algas positsioonisõda e. kaevikusõda. Olulistemaks sõjasündmusteks oli Verduni ja Somme lahing. Verduni lahinguga tahtis Saksamaa hävitada vaenalse armeed. Kokku kestis lahing 10 kuud ja selle käigus sai surma ligi miljon inimest ja ostsustavat läbimurret ei saavutatud. Somme`i lahing oli Pr-Ing põhjalikult ette valmistatud
· Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. PrantsusePreisi sõjas. · kokku oli prantslastel üle 20 plaani, kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale. · PrantsuseSaksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn. passiivse kaitse strateegiast (prantslased lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). · teati ka sakslaste Schliffeni plaanist, kuid seda ei usutud ega võetud tõsiselt. (PrantsuseSaksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud Pr.maa pidi hõivama Lotringi ja Elsassi piirkonna(seda loeti Pr.maa ajalooliseks osaks) Seejärel sissetung Saksamaale Hoogne pealetung! kogu plaani kandev idee!) Venemaa: · loodeti Saksamaad lüüa IdaPreisimaal lähtudes eeldusest, et
Liidu poolt 1940.-1941. aastal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee - 1944. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud anglofiilide põrandaalune organisatsioon. MAAILM Antant - oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. Kolmikliit - Schliffeni plaan - Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905. aastal, kuid seda täiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasõja alguseni. plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunata kõik oma jõud Venemaa purustamiseks. plaan 17 - oli Prantsusmaa sõjaplaan Esimeses maailmasõjas. See plaan
Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Marne'i lahing 5-6 september 1914. Saksa väed olid saavutanud edu ning lähenesid Pariisile, mille tagajärjel Prantsuse valitsus evakueerus. Prantsuse ja Suurbritannia väed andsid seejärel Joffe juhtimisel vastulöögi Saksamaale, mille tagajärjel muutus kogu edasine sõjakäik. Tekkis üle 700km pikkune rindejoon ning sai alguse positsiooni ehk kaevikusõda. Sellega oli Schliffeni välksõja plaan läbikukkunud. Tannenbergi lahing 26-30 august 1914. Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-Ungarile kuid Prantsusmaa nõudis hoopis pealelöögi alustamist Ida-Preisimaal. Kuna Venemaa ei suutnud piisavalt rünnakut ette valmistada, ründas Saksamaa neid Hindenburgi ehk tsepeliiniga ja lõi sellega Venemaa pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma.
oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) 1* Läänerinne: 10* Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed. 11* sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil. 12* Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest. Marne´i lahinguga sakstaste edasitung peatatakse. 13* alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida.
annaabi.ee 
