Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Savannid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
savanni, savannid, savannide, savannides, aastaaja, rohttaimed, lihakad, kliimavöötme, vöötmed, vaheldumine, suved, talved, õhutemperatuur, kusjuures, taimestik, kõrrelised, suviste, laienenud, lühikese, puuliigid, koguda, kohastumised, imetajad, segust, kohastumused, jooksjad, pikki, liikuda, rahuldab, kiskjad, elatusala, küttimine, puuvillaSavann Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab
................................lk 2 Taimestik............................................................lk 3 Loomastik...........................................................lk 3 Elanike põhitegevusalad....................................lk 3 Kasvatatud kultuurid ja loomad..........................lk 4 Erinimetused ja uued mõisted............................lk 4 Rahvuspargid.....................................................lk 4 Savanni asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt
vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub
Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope,
Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega.
Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik
5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides. 3 Üldandmed: Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. (7)
...............................................7 8. KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................7 9. KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 2 ASEND Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja Austraaliast. Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas. 1. Pilt. Savannide levik KLIIMA Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm.
Kaktused imavad üksikutel vihmaperioodidel endasse võimalikult palju vett ja säilitavad seda oma lihavates vartes. Paljude kõrbetaimede lehed on moondunud väikesteks ogadeks, et mitte kaotada vett, mis suurte lehtede pinnalt aurustuks. Troopiliste alade idarannikutel on kliima niiskem, kuna sellel alal puhuvad passaattuuled toovad ookeanidelt niisket õhku ja nii saavad seal kasvada väga paljud taimed. Kuulsamad riigid mis kuuluvad troopilise kliimavöötme alla: · Ameerika Ühendriigid · Madagaskar · Paraguay · Uruguay · Mehhiko · Jamaica · Kuuba · Peruu · Tsiili · Haiti · Iraak · Iraan · Tsaad · Sudaan · Lõuna Aafrika Vabariik · Jeemen
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad
.... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks
.. · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav. · Loodusmaastikeks savannid, rohumaad üksikute puudega ja põõstega. Metsatukad. Tüüpiline savann tasane ala. · Gepardid, hüäänid, leopardid, raisakotkad, jaanalinnud jne. · Kui päike on seniidis siis valiseb ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. · Kuival aastaajal kannavad passaattuuled troopilise õhu, mis põhjustavad kuiva. EKVATORIAALNE VÖÖDE · 1 aastaaeg suvi. · Suvi on palav, väga niiske, Seal on palav,väga niiske ja vihmane. · Ekvatoriaalsed vihmametsad.
Kõvalehelised põõsastaimed- liivaakaatsia, lehitud põõsad( efedra, valge saksauul). 4.Taimestik: Kõige rohkem- matsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi. Savi- ja kivikõrbed on peaaegu elutud. Sügavale ulatuvad juured ja väiksed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud taimed on suure toiteväärtusega, neid tarvitatakse söödaks ja toiduks või ravimiteks. Kalligoonum, saksauulid, tamarisk, agaav, aaloe, kaktused, piimalilled, velvitsia. Mitmeaastased rohttaimed: kõrbetarn, puju, kaameliastel. Kultuurtaimed: arbuus ja melon, datlipalm. 5.Loomastik: Taluvad hästi kuumust, selleks on soomuseline kehakate, varjevärvus, väike veevajadus. Enamus uru- ja ööloomad, osad teevad kuumuse kaitseks suveuinakut. Liivakõrbetes palju närilisi, nt suslik ja liivarott. Roomajad: kobra, gürsa ja eefa. Tuntumad: kaamelid, kängurud, kõrberebane, skorpion. 6. Inimtegevus: Elab üle 1 miljardi inimese. Rändkarjakasvatamine, põlluharimisega saab
Aapasood paiknevad lamedates seljakutevahelistes nõgudes (kaldpindadel), seetõttu on nad läbivoolulised. o Pingod - igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Külmakühm tekib seepärast, et vesi külmudes paisub. Igikeltsa aktiivsesse ehk suvel sulavasse horisonti võib suvel teatud kohtadesse (nõgudesse) koguneda suurel hulgal vett, mis külma aastaaja saabudes külmub ning paisub ning seeläbi maapinda kergitab. Eluiga kuni 10 aastat. o Termokarst - igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi.
Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke.
okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. 15. Küpressiliste sugukond (Cupressaceae) ja hiibapuu (Thujopsis dolabrata) Cupressaceae - sugukonda kuulub 20 perekonda u 130 liigiga, nad on kahe- või ühekojalised püstiste või laiuva võraga rikkalikult harunenud igihaljad puud ja põõsad. Lehed vastakuti ja paariti või kolmekaupa männastes. Valminud (liit)emaskäbid puitunud, nahkjate või lihakate soomustega. Perekonna kadakas (Juniperus) käbisoomused lihakad (marjataolised) ega avane. Perekondi Thuja, Thujopsis, Chamaecyparis, Juniperus. Thujopsis dolabrata - Pärit Jaapani mägedest (400-2000 m ü.m.p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas.
kellaajast, puistu koosseisust, vanusest, boniteedist ja liitusest. Metsaõhk on kõige süsihappegaasi rikkam kevadel ja sügisel, kui tingimused CO2 eritumiseks mullast on soodsad (küllalt niiskust ja soodne temperatuur), kuid fotosüntees ei ole veel (enam) maksimaalne. Kõige vähem on CO2 -te keskpäeval, kõige rohkem varahommikul. Mida tootlikum on puistu, seda suuremad on muutused õhu CO2-sisalduses nii kõrguse, aastaaja kui ka kellaaja järgi. Neid seaduspärasusi võib tugevalt mõjutada ja muuta ilmastik. Külmade ja sajuste ilmade korral võib CO2-sisaldus ka keskpäeval suureneda. Kõrgema täiusega puistutes sisaldab metsaalune õhk rohkem CO 2 kui hõredates puistutes, kus õhk liigub rohkem. Ka on juurte hingamine tihedates ja eriti noortes puistutes intensiivsem ning õhku eritatakse rohkem süsihappegaasi. Maapinnalähedastes õhukihtides on lehtpuupuistutes CO2-sisaldus suurem kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
annaabi.ee 
