I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism
I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1. Käitumise ennustamine: Käitumise potentsiaal ( Behavior Potential) - BP Ootused ( Expectancy)-E Kinnitamise/sarrustuse väärtus (Reinforcement Value) - RV BP = f(E & RV) 2. Social learning theory sotsiaalne õppimine Tunnetatud kontrollkese (locus of control) a) internaalne (pingutus, võimed) b) eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste) Näit. Püsiv atributsioonistiil Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit. Martin Seligman - õpitud abitus (learned helplessness), õpitud pessimism, õpitud optimism
ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon.
unisus, negativism, eufootia, unenäotaoline seisund Reinforcement e. sarrustamine, sarrustus. - Teadmatus uimasti ohtlikkusest - Otsustusvõime puudulikkus - Kaaslaste julgustamine - Arvamus et sõltuvust ei teki - Hõlbus kättesaamine - Raha rohkus - „uimastid kuuluvad nauditava elu juurde“ - Uimastite endi toime - Eneseväärikuse puudumine Negatiivse sarrustuse teooria. Hedooniahüpotees e. positiivse sarrustuse teooria. - Negatiivse sarrustuse teooria – põgenemine halvast ja ebameeldivuse tõukamisest. Tagasitulek uimast on nii raske et peab uimastiga jätkama ehk kord sunnib narkootikumi tarvitama pinge ja kord võõrutusnähud - Hedooniahüpotees – aju elektrilise enesestimuleerimise nähtus. Ajus asuvad mõnukeskused mille stimulatsioon tekitab mõnu. Ainetega proovitakse neid aktiveerida Intsentiividele e. kihutitele tundlikustumise teooria e
edukuse kõvasti proovile. (Scott jt, 2007) Harrison J. jt väidavad, et teatud käitumine on vastumeelsete stiimulite eest põgenemise või vältimise tulemus, mis on negatiivse sarrustamise paradigma aluseks. Põgenev ja vältiv käitumine on vastuseks mitmesugustele stiimulitele, milledel on erinev taust, erinevad osalejad ja nende kombinatsioonid. Klassiruumi suhtluses õpetaja ja õpilase vahel võib juhtnööride andmise keel olla üheks vastumeelseks stiimuliks. Negatiivse sarrustuse paradigma abil saab mõista mõningaid õpetaja-õpilase vahelisi vastasmõjusi. Pakutakse välja, et emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased, kel on ka keelepuue, võivad valesti mõistetud juhtnööridele reageerida kui vastumeelsele stiimulile. Näiteks, õpilane, kes ei mõista õpetaja poolt antud juhtnööre, võib hakata tundi häirima ja seejärel edasist instruktsioonide järgimist vältima, et mitte riskida piinlikustundega valede vastuste pärast
Näha võib olla vaid muutumist õppija käitumises, mille põhjal võib oletada õppimist. Teiseks harjutamine, selleks, et olla kindel õppimise toimumises peaks toimuma õpitu rakendumine käitumises korduvalt. See tähendab seda, et õppimiseks võib lugeda protsessi siis kui see on esinenud käitumises rohkem kui korra. Kolmandaks sarrustatus ehk reaktsiooni muutumiseks on vajalik, et see saab mingisugust kinnitust, mis võib ilmneda näiteks preemiana või karistusena. Sarrustuse välja toomine ja erinevate kinnitajate välja selgitamine ja uurimine on oluline just käitumuslikus psühholoogias. Neljandaks suhteliselt püsiv, ehk muutus mis toimub käitumises võib olla põhjustatud hetke mõjutavate tegurite näol. Ehk Mõne oskuse jätkuv praktiseerimine võib tuua kaasa väsimuse või haiguse, mille tagajärjel tegevuse kvaliteet langeb või täielikult kaob. Psühholoogiateadus vaatleb õppimist palju laiemalt, kui me seda oma igapäevaelus oleme
Ema, räägib vähe. Inimese võimelised oma emale ja sarrastus. Positiivne selle kes ta vajadusi rahuldas). ohustav tunne- hirm, beebi ja võõras, areng toimub läbi seega kogu liigile tasu ja karistus. Lõi Kiindumus tekib ikkagi ebakindlus, eraldatud. 1969- võõras ruumis astmete, on EGO poolt omaseid tunnuseid sarrustuse skeemi. sellega, kes turvalisust pakub, seotuseteooria, inimlastel katse. Vaadatakse kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja
muutumiseta Asendav tingimine õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist Neutraalne stiimul objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud Tingitud stiimul esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga Sarrustaja-tagajärg, mis suurendab käitumise kordumise tõenäosust pmst preemia Sarrustus-sarrustaja rakendamise protsess Positiivne sarrustus protsess, kus sarrustuse esitamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus või pikeneb kestus Negatiivne sarrustus protsess, kus ebameeldiva stiimuli eemaldamise tagajärjel tõuseb käitumise sagedus v pikeneb kestus Primaarne sarrustaja-loomupäraselt rahu pakkuv, ei pea õppima vesi,toit,seks Sekundaarne sarrustaja-kogemuse läbi sarrustava mõju omandanud stiimul, esitatud koos primaarse või teise sekundaarse sarrustajaga. NB!sarrustus on tõhusam kui karistus, sest karistus vähendab
Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga -> operantne tingimine (katseid ei saa teha ainult loomadega) Operantne: Käitumisele Kinnitus (tagasiside) jaguneb (ainuke variantJ kordab ja käitumise kordamine) Positiivne-> hea , kordan ->Käitumise tõenäosus suureneb Negatiivne KINNITUS->-> hea-, kordan Käitumise tõenäosus suureneb Karistus-> negatiivne-> ei korda Käitumise tõenäosus väheneb Käitumisviis, mis kinnitub keskkonna poolt., hakkab kordume Sarrustuse skeemid Ajavahe sarrustus (e. kinnitus)- täpne teadmine, millal ma saan kinnituse, näit. palk. Suhte sarrustus (e. kinnitus) näit ,rotile õpet kangile vajutada 10x , suhe on arv , seejärel kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist.
· Kui betoonkiht on piisavalt paks, hoiab betoon ära terase roostetamise. 2.4 Sarruseteras jaguneb: 2.4.1 Betoonisarrus · eraldiseisvad hambulised vardad diameetriga 6-28 mm · neid on erineva pinnakatte ja vastupidavusega 2.4.2 Betooni terasvõrk · omavahel lõikuvad hambulised vardad diameetriga 4-12 mm. · Et võrk oleks murdumiskindel, keevitatakse varraste lõikumispunktid kokku Sarrus asetatakse raketisse enne betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile. Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid. Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema. 2.5 Varraste painutusvormid: · Sirge varras · Konksukujulise otsaga sirge varras · Ülespoole painutatud varras · Suletud varras Minimaalne varraste vaheline kaugus raudbetoonis peab olema :
Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik. Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine. Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana. Terapeut, kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi. Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud
kõva mehe mängimine teismelistel pidudel stimulandid, alkohol). 2) Negatiivne sarrustus ainet tarvitatakse, et pärssida ebameeldivat emotsionaalset seisundit (alkoholi, nikotiini, stimulantide, opiaatide tarvitamine depressiooni või skisofreeniaga kaasuva mõnutundetuse korral). Geneetika pärandumine perekonniti, sõltlase lähisugulasel risk 8x suurem. Alkoholisõltuvus pärandub sageli koos depressiooniga (negatiivse sarrustuse hüpotees). Narkootikumide tarvitamise mõjudena võib välja tuua nelja indikaatorit: Esimene on tarvitatav narkootiline aine. Teiseks mängib rolli uimastitarvitaja isiksus. Kolmandaks mõjutajaks on sotsiaalne konteks: rühma moraal, käitumismudelid ja narkootilise aine tarvitamise eesmärk määravad uimastitarvitamise kultuuri. Neljas tähtis faktor on väline kontroll- see kuidas uimastitarvitajatest ühiskond räägib ja neisse suhtub.
Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus * Operantne tingimine * Sarrustuse skeemid - Ajavahe sarrustus : tagasiside kindla ajatagant- täpne teadmine, millal saan kinnituse - Suhte sarrustus : kinnistus aja tagant - Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid
Stiimul - emotsioon: 2-10sekundit Suur ajukoores toimub pikem mõtlemine - pikem tee emotsioonini Lühem tee - ei analüüsita ega mõelda ümbrusele, tunnetele ja juhtuvale Bioloogiline seletus - tingitud annab märku, et varsti tuleb tingimatu stiimul. Kui seos on olemas, siis tekib reaktsioon. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) Sotsiaalse õppimise teooria Operantne teooria Sarrustuse skeemid Inimesed käituvad katse eksituse teel - tõuseb see tegevus, mille ootus/tagasiside on positiivne Me käitume, et opereerida oma tagajärgi Tema meelest ei anna tingitud ja tingimata refleksid piisavalt materjali, et käitumist põhjalikult uurida Inimese olemus on neutraalne ja kogemused on need, mis inimest vormivad Sarrustuse skeemid: OPERANTNE ÕPPIMINE Stiimul Reaktsioon Kinnitus
SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE JULIAN B. ROTTER (1916- ) Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon. Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE: Käitumise potentsiaal (behaviour potential – BP). Ootused (expectancy) – E. Kinnitamise/sarrustuse väärtus – RV. BP=f (E&RV). Sotsiaalne õppimine. Tunnetatud kontrollikese. - Internaalne (pingutus, võimed). - Eksternaalne (juhus, ülesande raskusaste). Näit püsiv atributsioonistiil. Põhjuse stabiilsus, kontrollitavus, asukoht. Näit: Martin Seligman – õpitud abitus, õpitud pessimism, õpitud optimism. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE WALTER MISCHEL (1930- ) ISIKSUS JA KESKKOND: Kompetentsus – olukorra analüüs; tegevus, mis viib edule.
Suurim emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. - Dorsomediaalne prefrontaalne koor – seotud introspektiivse töötlusega (mõtlemine tegevuste kavatsuste ja tagajärgede üle), hindab sotsiaalseid situatsioone - Eesmine vöökäär – aktiveerub konfliktsete olukordade seiramisel, oluline vigade avastamisel. Motivatsiooni ja tähelepanu suunamisega seotud otsused, seotud sarrustuse ja kinnituse ootusega. - Ventromediaalne prefrontaalne koor – assotsiatiivne õppimine sotsiaalsete vihjete alusel, seotud asjade väärtuse hindamisega. Teiste tunnete ja soovide kohta järelduste tegemine Frontaalsagara funktsioonid: - Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine - Kõne tekitamine - Käitumise planeerimine ja seiramine – täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Mälu kontroll - Tähelepanuga seotud protsessid
valitakse kandeavaga 6...8 m. Talastiku skeem oleneb kaetava ruumi ja kasuskoormuse suurusest. Plaadi arvutamine ja konstrueerimine. Plaadi arvutuses vaadeldakse 1 m laiust riba. Paindemom-te arvutamisel oletatakse plastsete liigendite tekkimist, mis toob endaga kaasa sisejõudude ümberpaigutuse. Plaadi konstrueerimisel 2 võimalust: 1-ikute varrastega või keevitatud võrkudega. Armatuur võib olla sõltuv või sõltumatu. Sõltuva sarrustuse puhul avas vajalikud vardad pööratakse üles negatiivse momendi tsooni. Sõltumatu sarrustuse puhul ava- ja toemomentide vastuvõtmiseks vajalik sarrus paigutatakse omaette. Abitala arvutamine ja konstrueerimine. Abitaladele mõjub ühtlaselt jaotatud koormus plaadi kaalust ja kasuskoormusest kahel pool tala ning tala omakaal. Abitalad töötavad jätkuvtaladena, == Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida?
(geenid, geneetilised tegurid, neurotransmitterid) 2. psühhoanalüütiline mudel - Id: seksuaalsed ja agressiivsed instinktid. Ego: ratsionaalne mõtlemine. Superego: südametunnistus ja ideaalego. Kaitsemehhanismid: Allasurumine, Asendamine, Projetseerimine, Eitamine, Ratsionaliseerimine, Kompenseerimine, Reaktsiooni formeerimine 3. Biheivioristlik mudel: - Klassikaline tingimine (assotsiatsiooni läbi õppimine). Operantne tingimine (sarrustuse läbi õppimine). Ravi: vastutingimine, eksponeerimine, süstemaatiline desensitiseerimine 4. Humanistlik mudel: - Eneseaktualiseerimise vajadus. Tingimatu positiivne suhtumine. Väärtuse tingimused. Ratsionaliseerimine. Fantaseerimine 5. Kognitiivne mudel: - Moonutatud ja irratsionaalsed mõtted ja uskumused: - Kognitiivne triaad: mina, maailm, tulevik. Negatiivsed automaatmõtted, Mõttemoonutus: 1.Suvaline järeldamine: Järeldusi tehakse piisavate asitõenditeta. 2
annaabi.ee 
