Hulknurkade sarnasus Ülesanne Ühe ristküliku küljed on 4 cm ja 6 cm. Teise ristküliku küljed on 12 cm ja 18 cm. Näitame, et need ristkülikud on sarnased. 1) Teeme vastavate külgede suhted a1 b1 18 12 = = a 2 b2 6 4 3=3 On sarnased, sest külgede suhted on sarnased. NB! Kui hulknurkade vastavad küljed on võrdelised, siis on need hulknurgad sarnased. Seda külgede suhet nimetatakse sarnasusteguriks. Tähis k P1= 2(18+12)= 60 (cm) P2= 2(6+4)= 20 (cm) Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe on võrdne sarnasusteguriga. P1 =k P2 S1= 18*12= 216 (cm2) S2= 6*4= 24 (cm2) Sarnaste hulknurkade pindalade suhe on võrdne sarnasusteguri ruuduga. S1 = k2 S2 Järgnevat õpikus ei ole. NB! Kui on sarnasustegur antud, siis k>1, siis peab ülesandes panema suurema kujundi andmed murrujoone...
HULKNURKADE SARNASUS Kiirteteoreem NKN - Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased. Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis nurga ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega Näiteül.:
docstxt/134884419516.txt
Seened Seente sarnasus taimedega: · kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt · seenerakkudel on rakukestad - kitiinist · kasvavad kogu elu Seente sarnasus loomadega: · toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast · rakkudes talletuvad samasugused varuained Kõige kiiremini kasvavad seened soojas, niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. Hüüf- seeneniit Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest. Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Viljakehad koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest. Neis valmivad paljunemiseks ja levimiseks eosed.
kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi. Temperatuuri muutumised Merkuuril on kõige äärmuslikumad, 90 - 700 K (-170°C öösel - +350°C päeval). Sarnasus Kuuga Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga Tema pind on kraatreid täis ja väga vana Ei oma atmosfääri Ei näi olevat laamtektoonikat. Üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on tasased alad Väga halb soojusjuhtivus Merkuur on palju tihedam kui Kuu. (Tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad) Merkuur ja Päike Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt.
Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV ...
"Budismi eetika ja Kristluse 10 käsu erinevus ja sarnasus" Budistlik Kristlus Mitte tappa või Sa ei tohi tappa. põhjustada kannatusi teistele elavatele olenditele. Budistlik Kristlus Mitte võtta seda, Sa ei tohi varastada mida pole antud. Sa ei tohi himustada oma ligemese koda, ega midagi, mis tema oma on. Budistlik Kristlus Vältida seksuaalselt Sa ei tohi abielu sündsusetut käitumist. rikkuda.
Seened Sarnasused Taimedega Loomadega Kinnitunud eluviis Heterotroofid Piiramatu kasv Valkuderohke, sisaldavad glükogeeni, loomsed rasvad (vähesel määral) Paljunevad eostega Rakukest on kitiinist (raskestiseeditavad) Rakku ümbritseb rakukest Molekulaarbioloogia viitab sellele, et seened on pigem loomsed Toitumine Heterotroofid toituvad Elus orgaanilisest aines Surnud orgaanilisest ainest 1. pareasiidid (torikulised) Need seen...
Bioloogia kordamisküsimused: "Seened, samblikud." lk 54-76 1. Seente sarnasus taimedega : 1) puudub aktiivne liikumisvõime 2) rakkudel on rakukestad 3) rakud sisaldavad vakuoole Seente sarnasus loomadega: 1) seenerakud talletuvad samasugused varuained 2) seened toituvad väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest 2. 3. toitumine väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid 4. paljunemine peamiselt eostega 5. pärmseente ehitus üherakulised organismid, kujult ümarad või ovaalsed, kuni 10 um suurused 6. pärmseente paljunemine pungumine ja eostega paljunemine 7
Nagu näiteks vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse idee. Lisades edasi filosoofia mõistele eessõna sotsiaal täpsustub vaid filosoofiliste küsimuste ring ehk teiste sõnadega see, et sotsiaalfilosoofia huvitub eelkõige ühiskonnast kui tervikust ning inimesest selles ühiskonnas. Laiendades aga hüve ja õigluse küsimusi ühiskonnale, on filosoofia ka sotsiaalteadus. 3) Sotsiaalfilosoofia ja sotsioloogia: sarnasus ja erinevus? Võib eristada kolme lähenemist: 1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole
magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid, mis on sarnased Kuu meredega. 8.kraatrid/basseinid
VHS Üldiselt VHS on videomagnetofonide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. VHS on tarbia taseme analoogse salvestamise videokassett, mis on standardselt aretatud Jaapanis poolt. 1970. aastad oli periood, kui videosalvestamine muutus suureks toetajaks televisiooni tööstuses. Nagu paljud teised tehnoloogilised innovatsioonid, iga mõnest ettevõttest üritas luua televisiooni salvestus standardi, mida suurem osa maailmast kasutaks. Selle kõige tipus oli koduvideote tööstus kaasahaaratud videoklipi formaadi sõdades. Kaks nendest formaatides, VHS ja Betamax, said kõige rohkem paljastust. Lõppudelõpuks VHS võitis selle sõja ja sellega domineeris koduvideote formaadi kuni videoteibi formaadi perioodi lõpuni. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendumas DVD- formaadiga. Lindi laius: 12.70 mm Lindi kiirus: 3.335 cm/s NTSC.le, 2.339 cm/s PAL.ile Salvestus aeg: Kuni 6 tundi kasutades peenemat lint...
moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid
Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne.
on ka hüdraatumine protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (eksotermiline protsess). Kaks võimalust, kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks: 1)lisada aineid, 2)madaldada temperatuuri. Kaks võimalust, kuidas muuta küllastunud lahus küllastumata lahuseks: 1)tõsta temperatuuri, 2)lisada lahustit. Süsinikdioksiidi lahustuvust vees saab suurendada neil viisidel: 1)temp langetamine, 2)rõhu tõstmine. Tõeliste lahuste ja kolloidilahuste sarnasus on see, et mõlema aine osakesed on ioonid, molekulid või aatomid. Emulsioon on pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises (piim, majonees). Pihus on segu, milles teine aine on pihustunud. Tõeline lahus on lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, molekulide või aatomitena. Kolloidlahused erinevad tõelistest lahustest selle poolest, et kolloidlahuse osakesed on suuremad. Tõelistes lahustes on üks aine jaotunud teises üksikute ioonide, molekulide või
Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on
TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg
Lähivõrdlusi. Lähivertailuja nime kandev väljaanne, mis sisaldab eesti ja soome keele võrdleva ning eesti ja soome keele omandamise uurimise tulemusi. Kontrastiivsele keeleuurimisele osaks saanud kriitikast hoolimata on sellel oluline roll lähtekeele mõju uurimisel, sest just lähte- ja sihtkeele ühisosa leidmise kaudu on võimalik tuvastada ülekande protsessi. Sarnasussuhete tüübid jagunevad objektiivseks,tunnetatud ja oletatavaks sarnasuseks. Objektiivne sarnasus leitakse lähte ja sihtkeele leksikaalgrammatiliste konstruktsioonide ja süsteemide võrdluse kaudu. Tegelik sarnasus ilmneb keeletevahelises sümmeetrilisuses. Keeltevaheliseks sarnasuseks loetakse grammatilist, semantilist või funktsionaalselt sarnast keelendit lähte- ja sihtkeeles. Keeltevahelises võrdluses loovad eri keeletasandite sarnasus ja erinevus mitmesuguseid kombinatsioone. Kui keeltevaheline saransus on väga suur võib see ka olla vigade põhjuseks,
kivistunud jäänused; saadav info näitab mingi liiki võimalikku arengut, millised olid organismid enne. Paleontoloogia on teadus, mis uurib kivistisi. Sarnasused organismide ehituses – näiteks selgroogsetel enamasti viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. Lootelise arengu sarnasus selgroogsetel loomadel - Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne,
Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil. Erinevus on aga see, et inimene hoiab oma tööriistu alles aga inimahv mitte. 3. Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? Tavaliselt vastandaksegi inimest loomadele kui ühiskondliku eluviisiga mõistuslikku olendit,
Ökoloogia-Bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia-Uurig organismide välisehitust. Histoloogia-Koeteadus. Homöostaas- püsiv sisekeskkond Ökosüsteem-Selle moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhet organismid, koos elukeskkonnaga. Võrdle Anatoomia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Morfoloogia-Uurib organismide välisehitust. Füsioloogia-BT, mis uurib organismide talitlust ja nende regulatsiooni. Sarnasus-Tegelevad organismi uurimisega(eluilminguid). Tsütoloogia- e. rakuteadus. Histoloogia-uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitlust. Sarnasus-Rakutasandil toimivad Neuraalne regul-NS kaudu. Humoraalne regul-Vere kaudu. Sarnasus-Kindlustavad sisekonna stabiilsuse. Suguline paljun-Sugurakkude abil toimub. Mittesuguline paljun-Vegetatiivselt ja eoseliselt. Sarnasus-Liigi säilitamine. Nimeta Eluslooduse riigid-Loomad, taimed, seened, bakterid, protistid
Nad leidsid, et see, mis tegelikult juhtub kui mõeldakse punasest, on see, et isoleeritakse kindel pilt punasest asjast. Russell võrdleb seda näidet käsitledes kui kolmnurka geomeetrias. Arutletakse nii nagu Berkeley ja Hume kirjeldasid. Kuigi kui valida, et kuidas teada, et kas miski on punane või kolmnurke, siis peab olema mingi muu alus, mis on punane või kolmnurke, ja kasutama seda kui mingit kriteeriumit, et öelda „peab olema õige sarnasus valitud asjaga“. Seega, sarnasus on eelduseks, et valida mingi kindel asi ja sarnasus on universaalne. See on seos, mis hoiab kõiki paare, mis on punased. Empirismi alterantiiv kaudselt viitab abtraktsele universaalidele. Sarnasuse seos on tõene universaal. Sarnasuse mõiste ei ole tavaline, millel on tegemist nt välimusega. Pigem on see tehniline ja filosoofiline sarnasus – eripära jagamine. Kui võtta kindel kuju või värv nagu punane, ja me tahame õppida, kuidas seda tingimust
hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Heterotsüklilised ühendid . nende tsüklis on peale süsiniku aatomite veel lämmastiku aatomid. Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga). Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures! Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerib halogeeniga, nt broomiga. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad
aastani. 2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! SPERMID MUNARAKUD ERINEVUSED Tekivad kõrge vanuseni Tekivad kuni teatud eani (50) Tekivad alates murdeeast Tekivad alates looteeast Munandistes Munasarjades Jahedamas keskkonnas Kehatemperatuuril SARNASUS Viljastumis võimelised rakud hakkavad tekkima alates murdeeast. 3. Mis on viljastumine? Kus ja millal toimub? Viljastumine algab spermi tungimisega läbi munarakukesta. Liigub vihuri abil. Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on
aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. leelisega K + KOH +H2O kaaliumfenolaat C6H5OH + KOH C6H5OK + H2O 2. Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) 2 +2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni
aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. leelisega K + KOH +H2O kaaliumfenolaat C6H5OH + KOH C6H5OK + H2O 2. Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) 2 +2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni
Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom.
elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kasulik kahel eesmärgil :vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ja ühtlasi saadakse kvaliteetne kütus. Biotehnoloogiliste ensüümide abil saab näiteks suhkrut aga ka tekstiili tööstuses · Süstemaatika Rühmitab sarnasuse alusel. 5 liiki :loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. Rühmad: liik-> perekond-> sugukond-> selts-> klass-> hõimkond-> riik · Homoloogiline sarnasus ehk ehitusplaaniline sarnasus(imetajatel samad luud, mi omavahel ühenduses ühesuguse ehitusplaanijärgi) · Analoogiline sarnasus-funktsionaalselt sarnased, pääsukese ja inimese silma ehitus
Fooniline väljasuremine liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest. 7. Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid
5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud. Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad:
ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge. Mehhaaniline töö on f.s. tähis A | valem A = F x s | ühik 1J. Pinge on f.s. tähis U | valem U = A / q | ühik 1V. Elektritakistus on f.s. tähis 1 | valem 1 = 1U / 1A | ühik (oom) Juhi elektritakistus on f.s, mis iseloomustab juhi mõju
Polina Murtazina Koostada Venni diagrammid:"Tahke keha ja gaasiline keha. Soojusjuhtivus ja soojuskiirgus." Tahke keha Sarnasus Gaasiline keha On kehade seisundid Liiguvad kaotiliselt, põrkudes Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia
Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladina keelseid nimetusi. Ladina keelsed liiginimed on kahesnalised e. binaarsed. BINAARSE NOMENKLATUURI vttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne. Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimetusi ( vsavillem, mesikpp) LIIGI moodustavad sarnased isendid, kes on vimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakaid jrglasi. Liikide hendamisel krgematesse taksonitesse on aluseks HOMOLOOGIA e. plaaniline sarnasus. Veel kasutatakse sstematiseerimisel ANALOOGIAT, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese lihtsilm, putukaliitsilm - ngemisfunktsioon).
· Üks paar tutvub tunnusega NN (õpik lk 124, teoreem 1) ja teine paar tunnusega KNK (õpik lk 125, teoreem 2). · Kumbki paar täidab oma tabeli vastavad lahtrid. · Vahetage rühmas paarilised ja selgitage uuele paarilisele õpitud sarnasuse tunnust. · Täida uue paarilise abiga tabelis vastavad lahtrid. · Arutlege rühmas ühiselt, mida kirjutada viimasesse ritta (tunnus KKK) · Täitke koos tabeli viimane rida ja lahendage ülesandeid nende tunnuste põhjal. Kolmnurkade sarnasus kahe nurga järgi (NN). · Teoreem 1: Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased. · A D ABC DEF Sümbolites: C F · Joonisel: Kolmnurkade sarnasus kahe külje ja nende vahelise nurga järgi (KNK). · Teoreem 2: Kui ühe kolmnurga üks nurk on võrdne teise kolmnurga ühe nurgaga ja nende nurkade lähisküljed on võrdelised, siis on kolmnurgad sarnased.
algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased. Kahemunaraku kaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed. 7.Võrdle mutatiivset ja kombinatiivset muutlikkust. Nimeta 1 sarnasus ja 1 erinevuste paar. MUTATIIVNE KOMBINATIIVNE erinevus sarnasus erinevus * vanemate sugurakkudes on *pärilik muutlikkus * vanemate geenide ja toimunud geenide või kromosoomide kromosoomide muutused või ümberkombineerumine
Bioloogia kordamine 1. Võrdle auto- ja heterotroofseid organisme, keia 1 erinevus ja 2 sarnasust. 5p Autotroofid Heterotroofid sarnasus: sarnasus: erinevus: Autotroof- Heterotroof- Nimetage üks autotroofne liik: Nimetage üks heterotroofne liik: 2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6p A-hingamine B- DNA replikatsioonC- translatsioon D- käärimine
tekib konkurents, tugevam jääb ellu,Isendi eripära omadused,Looduslik valik (olelusvõitlus; isendi omapära)Loodusliku valiku vormid:Stabiliseeriv valik säilitab liigid, kohastumused süvenevadSuunav valik Eelistatud on keskmise suuna valik.Lõhestav valik Eelispaljunevad keskmisest erinevate tunnustega isikud.Kohastumine-organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega.sise-ja välisehituses(Voolujooneline kehakuju),Mimikri-sarnasus mõne teise liigiga(nt. Piimamadu-korallmadu),füsioloogias(tühjad toruluud),paljunemises,käitumises ja teistes eluvaldustes(lindude ränne) Geograafiline isolatsioon - kui liikide levilad on üksteiest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketeda (saared, mäed, kõrbed), siis nad ei satu kokku.Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi,
analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased. 4. Atavismid 5. Taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus 6. Molekulaarbioloogiline sarnasus 7. DNA järjestiku sarnasus 8. Resistentsete liikide tekkimine Evolutsiooni vormid* - füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline. Looduslik valik* - Looduslik valik seisneb: Organismide ebavõrdses paljunemises Pärilik muutlikkus Olelusvõitlus- tingitud elutingimuste piiravast toimest
Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3
· Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe läbib tervet keha.Vere ülesandeks on hapniku transport.Eurotsüüdid sisaldavad valku nimega hemoglobiin
juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem:
Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiikidele), rudimendid(jäänukelundid, mida enam pole vaja, kunagi evol. Arengu käigus oli neid. N:ussripik,õndraluu,kõrvalihased.) Organite homoloogsus(organite sarnasus, selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest luudest, aga erinevus on nende ülesandes) lootelise arengu võrdlused(arengu algetappidel on looted üksteisega sarnased,biogenet.reegel) molekulaarbiloogilised võrdlused(mida lähemad on liigid,seda sarnasemad on nende valkude koostisk DNA nukleotiidide järjestus.N:inimene,simpans) Ev.tõendid:homoloogilisus(inim.käsi,linnutiib-sarnane ehitus,erinev funktsioon)paleontoloog.leiud(varasemate organismide kivistised.mida pindmisem seda keerulisem
Pärmseente kasutamine: kasutatakse alkohoolsete jookide pärmitaigna ja B-vitamiini- rikaste toidulisandite valmistamisel (isegi alternatiivse kütuse ja TNT tootmisel) Teaduses kasutatakse pärme mudelorganismidena, et uurida geneetilisi ja ka pärmseentest põhjustatud haigusi. Seeneliigid eritavad mulda mürkaineid e toksiine, toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Levik ja paljunemine: eostega seene sarnasus taimedega: seente sarnasus loomadega: ● kasvavad ühel kohal ega ● toituvad valmis liigu aktiivselt orgaaniisest ainetest, mida ● seenerakkudel on saavad väliskeskkonnast rakukestad ● rakkudes talletuvad ● kasvavad kogu elu samasugused varuained
habilis), püstine inimene (Homo erectus). Arvatakse, et osava inimese ajumaht oli sel ajal 560-700 cm3, kuidpüstise inimese ajumahuks arvatakse umbes 800-1000 cm3 . Püstine inimene oskas kasutada juba tuld ja käis jahil. Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Samal ajal tegutses ka nende alamliik neandertallased, kes surid välja teadmata põhjustel 35 000 aastat tagasi. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused inimahvil ja inimesel on käimine ( inimene 2 jalal, ahv 4 jalal), töövõime ( ahvil puudub), suhtlemine ( ahvil zestid/häälitsused , inimesel kõne) Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon https://sites.google
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess
alguse viljastumata munarakust Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. ÜLESANNE: võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Järglaste sarnasus vanematega: üksteisest Järglaste sarnasus vanematega: väga erinevad Geneetiliselt identsed, välimus sarnane Järglaste geneetiline varieeruvus: suurem Järglaste geneetiline varieeruvus: väiksem Puudused: vajatakse enamastoi kahte Puudused: Järglased on väga sarnased vanemat Eelised teise sigimisviisi ees: Järglased Eelised teise sigimisviisi ees: On vaja ainult väga erinevad-kohastuvad keskonna ühte vanemat, palju järglasi korraga. tingimustega.
Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn. Tempietto (väike kabel, Peetri kirikus) MICHELANGELO BUONARROTI Peetri kiriku projekti muutused: suurendamine fassaadis. Veneetsias A.PALLADIO Redentore kirik Veneetsias: palju sambaid, sarnasus antiiktempliga. Maal. LEONARDO DA VINCI maalija, skulptor, graafik, arhitekt, kirjanik, teadlane. Vähe maale, osad halvasti säilinud, maalid täiusliku kompositsiooniga. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik.
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd
seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt.
aeglustuvad(kofeiin,nikotiin,kokaiin,anfetamiin)/ Hallutsinogeenid- ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e
annaabi.ee 
