Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu Etruskide tempel · Etruski templite katustel olid skulptuurid · Klõpsake Templeid ehitati puidust juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Teine tase ja väga nõrgast kivimist tuffist Kolmas tase · Ka etruski templid Neljas tase matkisid kreeka templi Viies tase põhiplaani, kuid oli ka erinevusi ·
Riigiametnik; · Suleti enamus kloostreid, säilisid küreed(alamvaimulik) ja piiskopid · Võeti maha ja hävitati religioossed sümbolid, lõhuti reliikviaid, võõandati kirikute väärtasjad. · Aug. 1794 võõrandati kirik riigist. Muutus ilmalikuks, eemaldus ka riigieelarvest. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse · Notre Dame katedraal- lõhuti 78 suurt ja 12 väikest skulptuuri · St. Denis' katedraal- kuningaperede sarkofaagide ruineerumine · 1793- kunstimuuseum Louvre's · Ohus paljud raamatukogud ja arhiivid. · 1793- pandi alus Rahvuslikule arhiivile Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa.
Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid
mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruskidele oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada. Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus
Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad, kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldivat ümbruskonda, maalides seintele stseene igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest ja muust. Värvidest kasutati kollast, pruuni, punast, rohelist ja helesinist. Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on säilinud väga vähe, tuntuim on etruskide elamu, sest selle võtsid roomlased üle. Elamu keskmeks oli aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt ülejäänud ruumid. 2. Kreeka kunst 2. aastatuhandel e.Kr. tungis Kreeka aladele metsik doorlaste võim, kes laastas maa ja seetõttu jäi kreeka areng paariks aastasajaks seisma. Doorlased aga segunesid siinsete rahvastega ja 1. aasta-
kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute
hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse pideva lindina pöörlevalt ümarpakult. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane struktuur, hea töödeldavus ja mehhaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne. Kooritud spooni valmistatakse peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal
konstruktsiooniliste elumajadega suured ja massiivsed. Etruskid ajasid skulptuuris realismi joont. Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse. Ka paigutati sarkofaagidele skulptuurportreed, mis olid kadunukese moodi. (õpik lk. 143 on pilt) Võrreldes Kreekaga, kus püüeldi täiuslikkuse poole tõid etruskid esile vigu ja isikupäraseid jooni. Skulptuuride valmistamisel kasutati pehmemat materjali, mida oli kergem kujundada, näiteks lubjakivi. Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi. Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145) Kokkuvõtlikult: Olgugi, et teadmised etruskide kohta on puudulikud on meil siiski mingisugunegi ettekujutus antiikaja kõrgtsivilisatsiooni kohta. Etruskidel on suur osa maailma kultuuripärandis ja tänu neile on ajaloolastel veel palju mõistatamist, sest tore oleks teada saada veel nii mõndagi sellest antiikaja suurrahvast.
ladina keelt, itaalia ja pisut hispaania keelt. Oli muusikahuviline. Sai põhjaliku muusikalise hariduse parimate õpetajate käest, kuid tutvus põhiliselt Itaalia heliloojatega. Ka luulest tutvus eelkõige Itaalia luulega. Juba lapsena tutvus prantsuse kirjanike loominguga. M. Theresia kasvataja oli krahvinna Charlotte Fuchs, keda M. Theresia "mamiks" hüüdis. Pärast C.Fuchsi surma lasi M.Theresia matta ta kaputsiinlaste kloostri hauakambrisse keiserlike sarkofaagide kõrvale. Ta on seal ainus, kes ei kuulu Habsburgide õukonda. 1723. a. ilmub Austria õukonda 17. a. Lotringi Franz Stephan, kes oli Lotringi hertsog Leopoldi poeg, kelle ema oli päritolult Habsburgi printsess. Keisrile noor prints meeldis ja ta võttis teda pidevalt jahile kaasa, nähes meeldivas ja diskreetselt taktitundelises noormehes poega, keda tal endal ei olnud. Varsti hakkas ta tegelema ka tema kasvatamisega, sest noormehe teadmised saksa- ja ladina keeles olid nõrgad
Keskajal oli see suurim Läänemere idakaldal ja ainuke,millel oli 2 torni. 4. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, kuid nime keerulise häälduse tõttu lihtsustati see Piritaks. 5. Milline Tallinna kirik on kõige rikkalikum oma sisustuse poolest? Miks? Tallinna Toomkirik, mis on läbi kõigi stiilide kujundatud(läbi sajandite). Seal paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-18. sajandini. 6. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallinna väikesel vapil on punasel kilbil hõbedane rist. Selle vapi saamislugu on seostatud Dannebrogi legendiga. Algul oli ristivapp linna elus mõjurikka Suurgildi vapp, väikese linnavapi staatuse sai see 15.-16. sajandil. Tallinnas võib seda vappi näha Taani kuninga aias ning Suurgildis. 7
lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Nii kompositsioonilt kui ka teostuselt olid need maalid lähedased hellenistlikule seinamaalile. Laemaalidest tuntuim on Santa Lucina katakombi kaunistus (umbes a. 220) Roomas. Dekoori üksikosad ei ole seotud tervikuks, vaid kajastavad konkreetseid sündmusi. Katakombides kujutati sageli stseene, mis meenutasid surma. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt algul üldiselt taunitud.Kasutamist leidis mõnevõrra reljeef sarkofaagide kaunistamiseks. Vabaplastika teostena veidi hilisemast ajast on tuntud üksikud portreed ja Hea Karjase figuurid.Käsitlusdlaadilt on need väga lähedased rooma skulptuurile, ainult kohmakate proportsioonide ja primitiivsema töötlusega. Aastal 313 tunnistati ristiusk riigiusuks. Kristlased hakkasid nüüd püstitama oma pühamuid kirikuid. Sellest ajast saab alguse varakristlik arhitektuur. Rooma tempel oli jumala eluase, kuhu vaid preester tohtis sisse astuda
tehnoloogiast, tootmise iseärasustest ja kasutusvõimalustest. Töö teises pooles toon välja suuremad spoonitootjad ja -müüjad Eesti turul ning spoonide hinnaklassi. I. Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks ehk spoonimiseks. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Puidu spooniks lõikamine on ümarmetsamaterjali kasutamise säästlikumaid võimalusi. 1 m³ palgist saab tavaliselt 600–1000 m² spooni. See annab võimaluse pinna katmisel niisuguse väärismaterjaliga valmistada mitukümmend korda rohkem mööblit kui saaks näiteks saetud 26-mm paksusega samaliigilise massiivpuidu puhul.
11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust. 12. Kreeklased nimetasid ennast hellenistideks ( Sõnast hellen kr. k), sellest tuleb ka sõna hellenistlik ajastu. Etruski kunst 1. Etruskid elasid Kesk- ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. Ajaloolased on arvamusel, et tegemist on Itaalia põliselanikega. 2. Kreeka hellenistliku kunstiga on etruski kunstil kõige enam sarnasusi. 3. Vaasimaalide ja sarkofaagide abil saame tänapäeval ettekujutuse etruski kunstist. 4. Etruskid kujutasid sarkofaagi kaanel perekonda. 5. Etruskide seinamaalidel olid inimesed ning kujutatud oli nende elu. 6. Etruskide templid erinesid kreeka templitest selle poolest, et seal peal olid kujud ning need meenutasid Hiina templit. 7. Etruskide ehituskunst pärandas roomlastele võlvkaared, elumaja- revolutsioon ehituskunstis. 8. Tuntud etruski skulptuurid: Terrakotast naise pea, pronksist kimäär, Kapitooliumi emahunt. 9
Egiptuse ehitusmeistrid teadma, kuidas teha põhiplaani, kuidas tasandada kivipankade servi, kuidas neid kivikamakaid üles tõsta ja täpselt õigele kohale asetada. Pole ühtki teist ehitist, mis oleks oma vormislt nii lihtne kui Egiptuse Vana riigi püramiidid. Kaugelt mõjub püramiid võrdhaarse kolmnurgana, mille põhiplaaniks on ruut. Ta kujutab endast peaaegu täiesti kompaktset kivimassi. Tema sisemuses leiduvad ainult kitsad ruumid vaarao ja tema perekonnaliikmete sarkofaagide jaoks ning mõningad kõrvalruumid. (lisa 1.) Kuna Egiptuse püramiidid on mind huvitanud juba väga ammusest ajast, siis soovisin nende kohta teada saada rohkem informatsiooni. Ma uurin usu seotust püramiididega ning ka erinevate püramiidide teket kronoloogilises järjekorras, tuues välja erinevused. Eesmärgid: · Saada rohkem informatsiooni erinevate püramiidide kohta · Osata iseloomustada erinevaid püramiide
kivist ehitatud majataolisi hauakambreid, mäekülge raiutud kambreid, millele on ette ehitatud isegi eeskojad. (Kangilaski 2003: 73) Etruskide hauad paiknevad suurte rühmadena, mida nimetatakse surnute linnadeks ehk nekropolideks. Etruskid tuhastasid oma surnud ning tuhk paigutati hiljem urnidesse, mille peal oli lahkunu portreepilt. Olulisemate inimeste tuha jaoks ehitati savist või kivist sarkofaagid ning säilitati tuhk nendes. Sarkofaagide peal oli lahkunu pooleldi lamavas asendis figuur. See asend pärineb nii kreeklaste kui ka etruskide söömiskultuurist: nimelt lamades ja tõstetud ülakehaga oli kombeks istuda ülikute pidusöökidel. Tihti olid hauakambrid kujundatud elutubadena, mille seintel olid lisaks seinamaalidele ka illusoorsed uksed ja aknad. (Kangilaski 2003: 74) Alpatov(1973: 164) on etruskide sarkofaage iseloomustanud järgnevalt: sarkofaage, milles
Need olid ühtlasi kristlaste salajased kogunemisekohad. Sealt pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiline kaunistusobjekt oli lagi. Püüti luua kerguse ja avaruse muljet. Lae pind jaotati kontuuridega ringideks ,poolringideks, nelinurkadeks. Kujutati sageli lendlevaid figuure, stseene, mis kujutati surma ja võeti kasutusele motiivid, mis said sümboolse tähenduse. Ja olid arusaadavad ainult kristlastele. Ümarskulptuur oli keelatud. Mõnevõrra kasutati reljeefi sarkofaagide kaunistamiseks. ARHITEKTUUR Rooma tempel oli jumala eluase. Ainult preester võis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada palju inimesi. Seetõttu ei võeta eeskijuks antiiktempleid, vaid avalikkusele määratud turu ja kohtuhoonet. Parafistlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas müüriga ümbritsetud siseõuega. Kirik koosnes piki hoonest, mis on jalagut sammastega kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on
17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima; olustikumotiivid, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. 19.Merovingide kunst Germaani hõimud ( vandaalid,goodid,frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik. *Theoderichi mausoleum Ravennas, idagootide kuningale pühendatud. Käsitöö roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk
sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao. Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest. Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks. Spooni kuivatamine ja sorteerimine. Spooni liimitavuse ja sisepingete minimeerimise huvides peab selle niiskusesisaldus olema kõikjal ühtlane, ei liiga niiske ega liiga kuiv pole liimimisel hea. Pealmise kihi spoon võib veidi niiskem olla, samuti servad, sest kuumpressimisel hilisema spoonimise käigus pääseb liigne niiskus välja. Õige kuivatuse puhul võib spooni keskmine niiskusesisaldus jääda vahemikku 1014%
, kuhu maaliti lendavaid figuure, linde, vääte. Sageli kujutati katakombides stseene, mis meenutas surma. Kristlased andsid paljudele motiividele uue, religioosse tähenduse. Nt kala, hea karjane, mis olid arusaadavad vaid kristlastele. Kala sümboliseeris Kristust, hea karjane sümboliseeris Jeesust. Need võimaldasid nappide vahenditega viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Ümarskulptuur on algul täiesti keelatud! Kasutati mõnevõrra reljeefi, sarkofaagide kaunistamisel. Proportsioonid muutuvad kohmakamaks. Töötlus on primitiivne. Ristiusk lubati 313. aastal. Kristlastel oli vaja otsida head arhitektuuri, et ehitada hoone, mis võiks saada kogunemiskohaks. Eeskuju saadaks Rooma turuhoonest. sambad Turuhoone moodi Varakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks. Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda
tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites.
Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotepi elutarkus* - kuidas seltskonnas käituda, Religioon 4000ndal - riigi ühendamine toimus 3000 e.m.a. Menes liigendas Egiptuse, ennem koosnes Egiptus maakondadest (Nomos), neid valitsesid Nomarhid. Herodotose lood Nomostes oli igaühel oma kohalik kaitsejumalus, nad olid zooantropomorfsed osaliselt inimese/looma välimusega. Suurem osa Egiptuse jumalaid oli looma pea ja inimese kehaga.
Vana-Egiptuse religioon. Loodusjumalad. Loomismüüdid (Kosmogoonia ja teogoonia). On säilinud palju lugusid, millest selgub egiptlaste arusaam maailma, jumalate ja inimeste loomisest. Aga seal oli mitmeid "teoloogilisi" ja "teogoonilisi" süsteeme. Peamised neist on Heliopolise, Memfise, Hermopolise ja Teeba kosmo- ja teogooniad. Heliopolise k o s m o g o o n i a, teogoonia (Vana Riigi ajastu, III-IV dünastia ajal: ~27-25 sajandid eKr. Allikad: "Püramiidide/ Püramiiditekstid", "Sarkofaagide /Sargatekstid", "Surnuteraamat" jt.). Heliopolise (egiptuse keeles On, vana Alam-Egiptuse linn) algupärane jumal oli (1) Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Ühes tekstis on niisugune Ra palve: "Oo, Nun, kes sa oled esmasündinu jumalate hulgas, kelle poeg ma olen, palun, anna mulle nõu")
annaabi.ee 
