Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab rasvadele ja rasvhapetele hästi läbitavaks), eelneva tulemusena soodustab rasvas lahustuvate vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne 12. Pankreasenõre koostises on ensüümid rasvade lagundamiseks. 13. Soolenõre ensüümid on maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid ja
Norm: 0,16 0,4 üh. Kõrgenenud näitajad osutavad neeruhaigustele ning raseduse toksikoosidele. Rasvad Lipoproteiidid sisaldavad rasvu (lipiide), näiteks kolesteriin, mis moodustub maksas. Kolesteriini e kolesterooli näitajad sõltuvad maksa seisundist ning söömisel saadud rasva kogusest. Norm: 56 üh. Need näitajad vahelduvad sõltuvalt maksa töö häiretest ning toidu kvaliteedist. Fibrinogeen vastutab vere õigeaegse hüübimise eest. Norm: 36 g/l Bilirubiin on sapipigment, mis moodustub hemoglobiini lagunemisel maksas ning põrnas. 9 Norm: 3,4 22,2 üh. Bilirubiini kõrge tase on maksahaiguste (hepatiidi) ning aneemia signaaliks. Tõuseb ka ravimite: erütromütsiin,indometatsiin,diasepaam, oksasepaam) Glükoos "suhkru" näitajad veres peegeldavad energeetilist tasakaalu ema organismis ning kõhunäärme tööd. Norm: 3,36,6 üh
Glükoos liigub sellisel juhul proks. Torukestest edasi, aga järgmistes osades ei ole glükoosi transportereid, glükoos ei saa enam imenduda tagasi. Aminohapetega on analoogne asi. Aminohapped Imenduvad täielikult tagasi samuti proksimaalsetes väänilistes torukestes ja tervete neerude korral neid uriinis ei ole, nagu ka glükoosi. 3. Uriini hulk, koostis ja omadused. Ööpäevas tekib poolteist liitrit uriini, ta on kollaka värvusega, mille annab talle sapipigment billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010-1035. Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid, eelkõige naatriumi ja kloori ioonid. Mineraalainete sisalduse määramiseks uriinis kasutatakse kloriidide sisaldust uriinis. Uriinianalüüs tulekski võtta hommikul (kuna uriin on hommikul kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku
imendub rohkem tagasi ja lõpliku uriini kogus väheneb. Lõpliku uriini hulk sõltub seega tagasiimendumise kogusest kogumistorukestes, mida kontrollib ADH. URIINI HULK, KOOSTIS JA OMADUSED Uriini hulk ööpäevas keskmiselt 1,5 liitrit (oleneb ülaltoodust). Põie mahutavus täiskasvanul on umbes 300ml. See on ka kogus, mida ühe põietühjendamisega välja viiakse. Lõpliku uriini koostises on peale veel veel mineraalsoolade ioonid (eriti Na ja Cl ioonid; vähem K, Cl), sapipigment (annab uriinile iseloomuliku kollaka värvuse), oraanilised ained (ainevahetuse jääkproduktid – kreatiniin, kreatiin ja kusiaine ehk uurea, mis tekib ammoniaagist, millele lisandub CO 2. Lõplikus uriinis pole normaalselt glükoosi ega aminohappeid. Glükoos uriinis võib olla tingitud hüperglükeemiast (kui vereglükoosi sisaldus ületab 10mmol/l, siis ei jõua tagasi imenduda ja esineb ka lõplikus uriinis). Uriinis võib olla ka vähesel
2.Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3.Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist)
Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad 16. Seedimise membraanifaas ja soolenõre osa selles. Soolenõre koostis. Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku.
Nimeta seedetrakti osad, millest toit otseselt läbi käib? Suuõõs – söögitoru – magu – peensool – pärasool Millised elundid kuuluvad seedetrakti juurde lisaks eelmistele? maks sapipõis jämesool pankreas kõhunääre Mis on nende elundite ülesanne? Ensüümide tootmine, toitainete lõhustamine organismis ja jääkainete eemaldamine. Mis on bilirubiin? Erütrotsüütide lagunemise produkt/sapipigment. Mis on ikterus ja kuidas see tekib? Naha, limaskestade ja skleerade kollasus, tekib kui bilirubiin on veres . Nimeta gastroenteroloogiliste haiguste riskitegureid? geneetiline eelsoodumus autoimmuunsed mehhanismid ebaõiged toitumisharjumused – süüakse 1-2korda päevas ja liiga palju korraga suitsetamine ja alkoholi (liig)tarvitamine Mis on äge gastriit ja millest see tekib?
· Väike osa imendunud sterkobilinogeenist elimineeritakse neerude kaudu urobilinogeenina, mis väliskeskkonnas muutub urobiliiniks. Füsioloogiline ikterus ehk Vastsündinute kollatõbi e. "rinnapiima kollasus" Inimestel: Füsioloogiline ehk loomulik kollasus võib ilmneda vanuses 24 tundi kuni 14 päeva. Enne sündi on loote veres punaliblesid rohkem kui hilisemal eluperioodil. Pärast sündi hakkavad punalibled lagunema ja verre tekib sapipigment bilirubiin. Vastsündinu maksal tuleb taluda 23 korda suuremat koormust kui looteperioodil, et punaliblede lagunemisel vabanevat organismist väljutada. Asjaolu, et mõnel muidu tervel ja normaalsel vastsündinul areneb nn füsioloogiline ikterus ja teisel mitte, ongi tingitud eelkõige maksa erinevast võimest bilirubiini väljutada. Füsioloogilise ikteruse sümptomiks on naha muutumine kollaseks. Kollasuse kõrgpunkt on ajalistel lastel tavaliselt 3.6
Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin
Sapphapete koguhulk kehas on 3g ja sellest ei jätku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikorra ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkulerivad olemasolevad sapphapped mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3g sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kõigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. Bilirubiini ringlus. Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniidina soolde ja sapipigment bilirubiin. Selle polaarse ühendi tagasiresorptsioon sapipõies ja peensooles on väga vähene. Niudesoole lõpposas ja eriti käärsooles bilirubiin dekonjugeeritakse bakteriaalsete hüdrolaaside poolt ja muudetakse urobilinogeenideks, mis koos teiste bilirubiini laguproduktidega annab väljaheitele pruuni värvi. Vähem kui 20% sellest resorbeeritakse. Sellest suurem osa, umbes 90%, eritatakse maksa kaudu jälle sappi, umbes 10%-line jääk jõuab uriini. Bilirubiin
2. Fosfolipiidid nendest suure osa moodustab letsipiid 3. Kolesterool sapiga viiakse kolesterooli maksast välja. Sapi kaudu toimubki põhiline kolesterooli välja viimine. Kolesterooli normaalne sisaldus veres peaks olema alla 5mmol/l . 4.Sapipigmendid (värvained) - maksa sapp on kuldkollase värvusega. See on tänu bilirubiinile. Kui aga sapp sapipõies kontsentreerub, siis ta võtab roheka värvuse (biliverdiin). Uriinile annab kollaka värvuse ka sapipigment (urobilinogeen). Roojale annab tumepruuni värvuse ka sapipigment (starkobilinogeen). Juhul kui mingil põhjusel on takistatud sapi äravool maksas sapipõide või sapisoolde, läheb sapp verre koos pigmentidega ja bilirubiin värvib naha ja limaskestad kollaseks. Seda nimetatakse ikteruseks (kollatõbi). Ikterus tekib ka siis, kui punalibled erütrotsüüdid hemolüüsuvad (purunevad) ja nendes sisalduv bilirubiin satub verre (hemolüütiline ikterus, mis võib olla tingitud reesuskonfliktist)
vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo. Sapp koosneb: limast, sapipigment bilirubiinist, sapisooladest (mille aluseks on maksarakkudes sünteesitud sapphapped), kolesteroolist. Sapi funktsioonideks on: emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks (soodustades sellega rasvade lõhustumist ja imendumist), aktiveerib lipaasi (tugevdades leeliselist reaktsiooni soolestikus), sapp takistab trüpsiini lõhustumist pepsiini poolt, stimuleerib soole motoorikat
karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohelistes lehtedes) K vitamiini.Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin).Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid.Veredepoo ja veedepoo. Sapp- koosneb: limast, sapipigment bilirubiinist, sapisooladest (mille aluseks on maksarakkudes sünteesitud sapphapped), kolesteroolist. Sapi funktsioonideks on: emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks (soodustades sellega rasvade lõhustumist ja imendumist), aktiveerib lipaasi (tugevdades leeliselist reaktsiooni soolestikus), sapp takistab trüpsiini lõhustumist pepsiini poolt, stimuleerib soole motoorikat
väljutatakse väljutatakse uriiniga kui urobiliin roojaga kui sterkobiliin SAPIPÕIS, vesIca fellea / vesica bilaris http://medicalimages.allrefer.com/large/gallbladder-anatomy.jpg On sapi reservuaariks, maht 60 ml. Sapipõiel on põhi, keha, kael (mis läheb üle sapipõiejuhaks). Sapi koostis - lima - sapipigment bilirubiin - kolesterool - sapisoolad, mille aluseks on sapphapped mida sünteesitakse maksarakkudes Sapi funktsioon Peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nende seedimist. Ileumi lõpposas enamus sapisooli resorbeerub ja satub tagasi maksa värativeeni s.o. sapisoolade enterohepaatiline tsirkulatsioon. Tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga sapisoolade sisenemine peensoolde.
1.peensooles sapisoolad emulgeerivad rasvu, soodustades nende seedimist 2. ileumi lõpposas enamus sapisooli resorbeerub ja satub tagasi maksa värativeeni - sapisoolade enterohepaatiline tsirkulatsioon! - tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga sapisoolade sisenemine peensoolde 3. oluline rasvade seedimisel: - emulgeerib rasvu, muudab rasvhapped kergesti vesilahustu Sapi koostis: - lima - sapipigment bilirubiin - sapisoolad, mille aluseks on maksarakkude sünteesitud sapphapped - kolesterool - nõrgalt aluseline, seda sekreteeritakse ööpäevas 800-1200ml - sapis puuduvad seedefermendid, kuid ta on tähtis rasvade seedimisel Sapiteed: ● parem ja vasak maksajuha (väljuvad maksast) ühinevad ühismaksajuhaks väljaspool maksa - juha suundub u 3 cm allapoole ja ühineb siis terava nurga all sapipõiejuhaga
kenodesoksükoolhape. Peensooles sünteesitakse sekundaarsed sapphapped: desoksükool- ja litokoolhape. Sapis on sapphapped konjugeeritud glükokooli ja tauriiniga. 4 sapphapet on liitunud: glükokoolhape, glükodesoksükoolhape, taurakoolhape, tauradesoksükoolhape. Sapp sisaldab sapipigmente, mis annavad sapile iseloomuliku värvuse. Bilirubiin annab kollaka värvuse, kontsentreerumisel sapipõies muutub sapi värv rohekaks. Uriiniga tuleb välja sapipigment urobiliin, mis annab kusele kollaka värvuse. Sapp annab roojale kollakas pruunika värvuse. Patoloogiate korral, kui sapp ei jõua sapiteedesse (probleem maksa juures), on kusel tume värvus, roe aga savikarva. Sapis on veel kolesterooli, mida sünteesitakse maksas ja läheb sapi koosseisu. Samuti on sapis letsitiini. Sapi pH on maksasapil 7,3...8 ja sapipõies 6...7, Ööpäevas tekib 500...1500 ml sappi. Teke on pidev, teket stimuleerib sekretiin ja gastriin
Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime. Sap on peensooles toimuv keemiline seede. Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühissapijuhaks. Sapp: Vesi Sapphapped ja nende soolad Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad. Sapipõis Sapi hoiustamise paik paljudel liikidel Puudub hobusel, põdral, hirvel, kaamelil, kaelkirjakul, rotil jpt loomadel
loendatakse punaliblede ja valgeliblede üldarv, tehakse kindlaks leukotsüütide suhtarvud protsentides-leukotsüütide valem. ja vajadusele paljud muud parameetrid · Vere uuringud aitavad panna õiget diagnoosi ja on sageli diagnoosimisel määrava tähtsusega. ERÜTROTSÜÜDID · Tuumata rakud · Eluiga 4 kuud · Normaalselt toimub hemolüüs maksas ja põrnas · Raud ja osad aminohapped lähevad taaskasutusse · Heemist saab sapipigment bilirubiin, mis annab värvuse sapile ja väljaheidetele. HEMOGLOBIIN · Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120- 160 g/l · Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini · Erütropoetiin( EPO)- 165 amoinohappega glükoproteiin, toodetakse neerudes ja pistud ka maksas, nimi pärineb Bonsdorffi ja Jalavisto 1948. a. tööst. · EPO vabanemine verre suureneb 1-2 h pärast neerurakkude hüpoksia algust. Kui hüpoksia
Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena maohappele, gastriin maos vastusena mao venimisele ja ärritusele) 51) Sapi teke, koostis ja toime. Sap on peensooles toimuv keemiline seede. Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühissapijuhaks. Sapp: Vesi, Sapphapped ja nende soolad Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool) Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3 Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles Sapphapped sünteesitakse maksarakkudes kolesteroolist ja sisaldavad nii hüdrofiilset kui ka hüdrofoobset osa, sekreteeritakse sooladena. Sapphapped on rasva emulgaatorid rasvamolekulid lipaasidele paremini kättesaadavad. Sapipõis Sapi hoiustamise paik paljudel liikidel Puudub hobusel, põdral, hirvel, kaamelil, kaelkirjakul, rotil jpt loomadel
annaabi.ee 
