Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates
Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil
Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks). Uks asus läänepoolses otsas ja idapoolses otsas võis asuda kiriku pikiteljega risti asetsev lööv (transept). Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum (apsiid). Nii meenutas põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik oli risti või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina arkaadide kohal nimetatakse valgmikuks, sest seal asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Läänefassaadi ees asetses tihti sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu (aatrium).
roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita
dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka
asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. · Joonia
Jaapani arhitektuuris oli tähtsaim ehitusmaterjal puit. Vanimad ehitised on Ise ja Izumo Taisha tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera ja Horyuji templid, mis on maailma vanimad puitehitised. Need koosnevad pagoodist, peatemplist ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest. Ehitised seisavad valgest kivist alusplaadil, suured mitmekorruselised katused toetuvad lakitud sambaile. Nara perioodi(8. sajand) väärtuslikeim mälestis on Todaiji tempel(lk 7). Selle juurde kuuluv Buddha tempel on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed
dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ehk argitraav, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel niinimetatud triglüüfidel on kaks püstvagu, teised metoobid on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud ehk tümpanonid, mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida
Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil, korintose stiil ja joonia stiil. Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt
Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne- ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Valgmikud olid basiilika põhiline tunnus.Aknad olid külglöövide välisseintes.Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita.Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn.Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks.Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi
korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite
orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud
· Kristlik sümboolika · Kohmakavõitu katakombid Basiilikad - Varakristlik kirik. Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas ruumi 3-ks kitsaks osaks ehk lööviks. · Kirik lääne-idasuunaline. Uks läänes, altar idas. · Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone) · Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid. · Põhiplaanilt ristikujuline · Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega · Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad) · Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil · Näitede: Santa Constanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. Kujutav kunst · Seinamaalingud - mosaiigid · kasutati klaasi (heleroheline, kuld, helesinine, ooker) · Sümb. motiivid, piiblistseenid, pühakute elu
See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam, jääb mulje nagu ta pingutuks talade raskuse all. Samba ülaosa ehk kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on 3 ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta alustala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba ehk friis. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud, mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Neid templite üksikosi võib kohata ka hilisemate ajastute ehituskunstis. Tänapäeval paistavad templite jäänused kõik ühtlaselt valevana, sest nende kunagised värvid on aegade jooksul maha pudenenud. Uuena olid aga templite friisid ning
Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika. Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent. Transeptist ida pool asetses poolringi kujuline apsiid. Sambaile toestuv talastik võis olla sirge või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat. Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium.
dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad,
Müüriga ümbritsetud Kreeka akropoli rekostruktsioon. Kuna sammas oli kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, siis jaguneb arhitektuur: 6 1) Dooria stiil on vanim, ta on lihtne ja range.Sambad on madalad ja jässakad, seetõttu mõjub ehitis raskepärasena.Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks plaati, millest alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Sambaile toetuva talastiku ülemises osas käib ümber kogu templi kaunistusriba friis.Selle stiili täiuslikem teos on Akropolil asuv Parthenoni tempel. 2) Joonia stiilis sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest kergem.Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.Need keerud on nn. Voluudid. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Seda stiili esindas Nike tempel Akropolil.
orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib kohata ka hilisemate ajastute
Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole). Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept - kiriku pikiteljege risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad siis ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem, kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatase valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme lihtne -tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e. kampaniil; enamasti ehitatud hiljem juurde. Sageli varakristlike basiilikate
Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil
joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite
joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel (nn. triglüüfidel) on kaks püstvagu, teised (metoobid) on kaunistatud reljeefidega. Katuseservades eenduvad simsid katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud (tümpanonid), mis samuti kaunistatakse reljeefidega. Siin on loetletud templite üksikosad, mida võib
annaabi.ee 
