Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Salumets - sarnased materjalid

salu, salumets, salumetsad, sammal, salumetsades, koldn, salusammal, tammet, rgus, mullastik, lemiste, viimased, munajad, paljad, sisaldada, esindatud, rsed, star, kuslapuu, mmend, viirpuu, rnpuu, levikuga, vars, ikesed, sujuvalt, limusega, risoom, najalg, naat, puuks, kooslused, puuliigid, mullastikus, puurinne, ulatuda, ljes, tammepuu, rguse, puiduga
thumbnail
6
ppt

SALUMETS

SALUMETS Tingimused salumetsas · Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. · Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi. · Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas. · Salumetsad on soojad ja niisked metsad. · Salumets hakkas Eestis levima 6500 aastat tagasi. Salumetsa levik · Salumetsa on Eestis umbes 5% kogu Eesti metsast. · Salumetsad on hakanud kahanema sellepärast, et inimesed on teinud põldusid nendest. · Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema

Loodus õpetus
17 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Salumets

Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Salumetsad

Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis

Metsandus
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Salumets

.......................... .......................................lk4 Salumetsa selgroogsed loomad ............ ....................................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Salumetsa leiame Eestis vähestes kohtades Põhjarannikul klindi rusukaldel ning mõnes kohas LääneEestis ja saartel. Salumetsadele on omane mitmerindelisus, vaheldusrikkus ja aastaajaline muutlikkus. Üheski teises metsatüübis ei ole elustik nii rikkalik kui salumetsas. Salumetsi on

Loodusõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

METS

Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber O2 ·Ehitus ·Marjad ·seened ·Küte Metsa tähtsus RAVIMID VAIK

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Salumetsad

Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · sa

Loodusõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Salumets

Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.

Eesti taimestik ja loomastik
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Salumetsad

Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga

Loodusõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Salumets

Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suur­haavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik

Eesti elustik ja elukooslused
20 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Salumetsa elustik

Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Nõmmemetsad ja salumetsad

Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...............................

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Palumetsad

ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja putukates Toiduahel Salumets ● Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega ● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine ● Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu Harilik vaher Jänesekapsas Viirpuu Kopsurohi Toomingas Loomakooslus

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Mets

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse..

Loodus
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mets

Rinnetena toitainerikkal mullal. Valdav Tarbijad toituvad valmis kasvavad taimed saavad puuliik on kuusk,põõsaid on elusainest. Kõik loomad on paremini jagada ruumi ja vähe,alustaimestikus on tarbijad. Taimedelt saadud valgust. mustikas,jänesekapsas,laaneli ainest omandavad loomad ka Erinevaid metsatüüpe ll, leseleht,rohkelt samlaid. kogu energia, mis neil eluks iseloomustavad nii seal Salumetsad kasvavad kõige vaja läheb. Leidub ka kasvavad puuliigid kui ka toitainerikkamal mullal. selliseid tarbijaid, kes metsa alumiste rinnete Pramised puud:kuusk v kask, tarbivad tarbijaid. taimed ja mullastik. laialehelisi(tamm,saar,vaher, Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid

Loodusõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL ­ Tume ­ või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK ­ Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal. Varrelehed on nii väikesed ja tihedalt vastu oksa või peavart surutud, et me palja silmaga vaadates neid lihtsalt ei märka

Eesti loodus ja geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Mets

ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Taime- ja loomaliike on suhteliselt vähe. Enamuspuuliik- mänd Laanemetsad levivad suhteliselt viljakatel parasniisketel muldadel. Taime- ja loomaliike on rohkem kui nõmme- ja palumetsades. Enamuspuuliik- kuusk Salumetsad levivad kõige viljakamatel metsamuldadel. Hästi näha erinevaid Taime- ja loomaliike on kõige metsarindeid enam. Enamuspuuliik- kuusk, erinevad lehtpuu liigid Metsade kasutamine ja kaitse Metsakasvatus tegeleb metsade kasvatamisega kuni raieküpseks saamiseni Metsatööstus tegeleb küpse metsa raiumisega ja puidu tarbematerjaliks muutmisega Metsasaadustest on kõige olulisem materjal puit Puit on peamine looduslik allikas paberi

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Siirdesoo,rahvuspark,salumets

Siirdesoo, Vilsandi rahvuspark ja salumets Annaabi.com Saiaspetspets Sisukord Siirdesoo Salumets Vilsandi rahvuspark Tänan tähelepanu eest Salumets Saiaspetspets Sisukord · Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pihlapuu ei jää sügise

Loodusõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

(s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Salumetsad, Soovikumetsad, Rabastuvad metsad, Samblasoometsad, kõdusoometsad. 57. Mis on metsatüüp? Tooge näiteid. Metsatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsade tüpidiseerumisel puudub üksmeel ja eri teadlased on välja toonud sõltuvalt eristamiskriteeriumist arvukalt eri tüpoloogiad. Et metsatüüpide liigitamisel on üldjuhul määrava tähtsusega kasvukohatingimused, siis

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti metsad

Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub alpi põdrasa

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
63
ppt

Metsad

laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik mailane, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Jänesekapsas Leseleht Jänesesalat Laanelill Ussilakk Metsakäharik Laanik Harilik raunik Palusammal Salumetsad On kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Eestis u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Puurinne on liigirikas. Kasvavad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt.

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. Metsakeskkonna tekkimisega muutub selle ala geol., hüdrol., floristiline, mükoloogiline ja zooloogil. koosseis nii kvalitatiivselt (nimetuste poolest) kui ka kvantitatiivselt (hulgaliselt), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ning mõjutavad üksteist. Muutuvad taimkate, mullastik, veereziim, loomastik jne.). Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses, tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne. Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal. - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus ­ Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel ­ tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord ­ settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu ­ vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel a

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed ­ valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi ­ Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv ­ teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud ­ putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed ­ kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad

Hüdrobioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
47
xls

Tabelid

45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3 36110090988 Rebane Rein Tali 7 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 4 34811280456 Salu Argo Abja 8 34810190405 Salu Karl Uulu 5 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 9 37006180544 Salumets Erno Võiste 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 46802240722 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5

Informaatika
212 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Eesti biotoobid

Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas

Eesti biotoobid
58 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Maailma Metsad

ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4. puud(2): kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasias; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerikas; araukaaria Lõuna -Ameerikas 5. aastane juurdekasv: 1 – 2 m3/ha ( väike)

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muldkate ja Taimkate

Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad ­ kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad ­ niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets ­ muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) ­ muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid,

Geograafia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun