1943 jan lõpetati ka Leningradi piiramisrõnga (from 1941 sept) Leningradi Blokaad 1943 suvel tegi Sksamaa viiamse katse. Kurki linna lähedal - mõne kuuga sai Punaarmee üle ning vallutas tagasi 2/3 Saksa poolt ok NSVL alasid 1943 kuulutas Itaalia Saksamaale sõja 1943 lõpul toimus Teherani konverents (Stalin, Roosevelt, Churchill) Otsustati, et USA ja Sbritannia avavad Prantsusmaal teise rinde, nign alustavad pealetungi sakslate vastu Normalndias NSVL võttis endale kohustuseks kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda 1944 alustas NSVL pealetungi piki NSVL- Saksamaa rindejoont Lääneliitlased vallutasid IT pealinna 6 jun 1944 maabusid USA, Sbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Alustati liikumist Saksa poole Edu vastupanuliikumistes Saksamaa poolt okup. Riikides 1944 vabastasid lääneliitlased kogu Pr. Jõuti Saksa piirile Venelases jõuavad Ida-Preisimaa PIIRINI
kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida.
kallast prantslannasi. Kuna meestel on keelatud ületada jõe, siis teevad nad seda öösel ja lähevad prantslannadele külla. Paul sai sõjaväest puhkuse ja ta läheb tagasi pere juurde. Koju jõudes leiab Paul ema haigena voodis lamavana. Ta saab teada, et emal on vähk. Peale puhkust peab Paul minema koolitusele. Paul suundus tagasi rindele. Kahetsustundest, et ta sai puhata, on Paul nõus minema vabatahtlikult luurele. Luurel sattub ta üks prantslaste ja sakslate tule vahele ning ta varjab ennast mürsulehtris. Üks sattub sinna ka üks prantslane, keda Paul pussitab hirmust. Kahetsusest hakkab Paul prantslase eest hoolt kandma kuid lõpuks saab haavatud mees ikka surma. Paul pääseb lõpeks siiski mürsulehtrist sakslaste juurde tagasi. Katile, Paulile ja mõndadele meestele antakse ülesanne kaitsta üht küla. Majadest, mis külas on leiavad nad palju toitu. Veel leivad nad tugitooli, mille nad viisid endaga kasarmusse, kus
Konik, päts, ja vilms.kooostati iseseisvusmanifest , milles nimetati eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 9. Miks võib öelda, et iseseisvuse välja kuulutajad ei tegutsenud iseenda vaid rahva huvides? Kuna Eesti rahvas oli juba enne näidanud soovi iseseisvuda ja tänu sellele võib öelda, et need iseseisvuse väljakuulutajad tegutsesid rahva huvides. 10. Miks otsustati just sellel hetkel luua iseseisev riik ? Peale Riia langemist sakslate kätte hakati eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Leiti, et venemaa ei suuda enam eestit Saksa sissetungi eest kaitsta ning tuleks luua neutraalne Baltiriik. 11. Kuidas suhtus Eesti Vabariiki Saksamaa? Mitte tunnustavalt, vaid kehtestas siin terrorisimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali. 12. Miks lahkusid sakslased Eestist? Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja
otsus, keda ta tahab. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Eestis antakse neile ka lôputunnistused ,nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane. Edasi on läinud 5 aastat ja toimub klassi kokku tulek. Seal tekib tüli selle üle kelle poolt olla, kas sakslate või venelaste. Läheb veel aasta edasi. Jaak ja Virve suhtlevad edasi, kuigi Jaak oli juba mitu kuud kinni istnud asjatult. Ta saab vabaks ja läheb Virvet otsima. Kodus teda ei olnud, ema arvab et äkki suvilas. Ta laenab tuttava käest ratta ja sõidab suvilasse ja seal ei ole ka Virvet. Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju .
sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. SÕJAKÄIK Sõda sai alguse sellega, et serblaste poolt tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand. Kuu aega pärast seda kuulutati ametlikult välja I maailmasõda. I maailmasõja ajal toimus mitmeid suurmaid lahinguid ja sõlmiti erinevaid kokkuleppeid riikide vahel. 5 Tannenbergi lahing (1914-aastal) toimus Ida- Preisimaal venelaste ja sakslate vahel. Peetakse üheks ohvriterohkeks lahinguks, kus Venemaa II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu marssisid venelased otse sakslastele kätte. Peaaegu terve armee purustati. Marne´i lahing toimus samuti 1914-aastal, kuid see oli sakslaste ja prantslaste vahel. Saksa väed olid septembriks juba väsinud. Prantslased ründasid neid ootamatult õhust Marne´i jõe kaldal, see oli Sakslastele ootamatu. Kaotused olid suured ja Saksa väejuht
Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses. ,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud.
Samas vähesed välisvaatlejad uskusid, et NSVL armee on võimeline sakslasi peatama enne Moskvani jõudmist. 30 septembril alusati rünnakut Moskvale. Sakslased olid aga oma plaanid veidi hilja peale jätnud kuna algasid juba sügisesed vihmad. Saksamaa tungis Moskvale peale, kuni oktoobrini läks kõik hästi, Moskvast oldi ainult 13 km kaugusel, aga siis tulid kõvad vihmad, lumi ja talve külmad. Lisaks sellele moodustas Stalin oktoobris uuesti läänerinde, mis asus pealetungi peatama. Sakslate edasi minek pidurdus, kuna vahemaa saksamaaga oli jäänud pikaks, lisaks sellele ei olnud enamud sõduritel talvevorme ning teed muutusid lume ja vihma tõttu järjest raskemini läbitavaks. Tagasilöökide tõttu hakkasid sakslased taanduma ning 1942. veebruarik olid nad alg rindele juba suhteliselt lähedal. Stalingradi lahingu eel Sakslased ei andnud alla ning hakkasid uut lahingut planeerima. Oodati sobivamat aastaaega ja ilmastikku, et sõdurite varustamine saaks toimuda efektiivsemalt
Moskva taga peatutakse. ?Stalin oli 1937 aastal konkurenti vältimiseks hävitanud kõik NSVL'i sõjalise juhtkonna ja suur punaarmee oli ilma juhtideta. Idarinde juhiks saab G. Zukov. ?Leningradi blokaad ?Leningrad on blokaadirõngas ja ei alistu ?blokaad kestab 900 päeva, 640000 surnuks nälginut ?Tee üle Laadoga oli ainus, kust sai toitu vedada, kuid seda ainult talvel. ,,Elutee." ?Moskvat ei tohtinud jätta, sest oli valik, kas surra oma mehe käe läbi või sakslate käe läbi. Sakslased suudeti Moskva alt välja tõrjuda. ?Püütakse läheneda lõunast. Stalingradi lahing 1943, mille Sakslased kaotavad, Teljeriikide edu on lõppenud. VAIKSE OOKEANI PIIRKOND ?Jaapani sõjaplaan hegemoonia saavutamiseks Aasias e. ,,Tanaka memorandum" töötati välja 1927 Tanaka plaan ?1937 tungib Jaapan Hiinasse ja algab Jaapani-Hiina sõda ?Hiina okupeeritakse ?USA ?1940. aasta märtsis lõpetab USA isolatsioonipoliitika ja neutraliteedi ?1941
1.Kuivõrd tulenes ii maailmasõda I maailmasõja järel lahendamata jäänud probleemidest? 4p Näiteks kaotaja riigid, kes olid niigi raha hädas oma riigiga, pidid veel maksma suurtematele riikidele reparatsioone. Veel kehtestasid võitjad omad tingimused, milles kaotajad osaleda ei saanud ega oma arvamust avaldada, see põhjustas ka uusi tülisid. Rahulepingu tingimuste mitte täitmine ja suurte riikide mitte sekkumine sellesse. 2.Seleta, mis on. 4p välksõda-sakslate rünnak NSVLi vastu, eesmärk kiirelt võit saavutada, kuid see ei õnnestunud. kummaline sõda-aastal 1939, kui suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid saksamaale sõja, otsest sõjategevust ei olnud. lend-lease-USA poole saadetud abipakid NSVL-le. Talvesõda-NSVL ja Soome vahel toimunud sõda. NSVL eesmärk laiendada oma alasid soome arvelt. 3.Millised riigid või territooriumid Euroopas hõivas Saksamaa Teise maailmasõja algul? 6p
Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad ristiusku pöörata, teenides sellega au kirikule ja vara endale. Kindlama tugipunkti loomiseks rajas piiskop Albert 1201
koonduslaagri poolakatele. 1940 27 aprill - SS-laste komandör Heinrich Himmler annab korralduse ehitada koonduslaageri Oswiecimi. 14 juuni Saksa võimud lasid transportida esimesed poliit vangid Auschwitzi. Esimeste seas oli 728 poolakat ja vähe grupp Poola juute. Seda päeva peetakse Auschwitzi alguseks 19 juuni Algasid esimesed kohalike elanike väljaajamised. Seda tehti sellepärast, et nad ei saaks olla tunnistajad sakslate kuritegudele. 6 juuli Esimesel vangil õnnestus põgeneda. Kokku suutis Auschwitzist põgeneda umbes 150 vangi 22 november Toimus esimene mahalaskime. Hukati 40 poolakat 1941 1 märts Heinrich Himmler külastab esmakordselt Auschwitzi. Annab korralduse laagri laienduseks, et varustada IG Farbenindustrie 10 000 vangiga ehitamaks tehaseid. 23 aprill Rudolf Höss annab korralduse hukata 10 vangi näljutamise teel 6 juuni Saabusid esimesed Tsehhi poliitvangid
pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad ristiusku pöörata, teenides sellega au kirikule ja vara endale. Kindlama tugipunkti loomiseks rajas piiskop Albert 1201.
laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad ristiusku pöörata, teenides sellega au kirikule ja vara endale. Kindlama tugipunkti loomiseks rajas piiskop Albert 1201
Lääne-Euroopas-võisid oma riikide iseseisvuse taastamise eest võitlevad vastupanurühmad arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega.Molotov-Ribbentropi paktida NSVL alade olukord oli keerukam-NSVL võis jälle okupeerida.Poolas Armija Krajova-põrandaalune armee. Balti riigid-läänemeelne vastupanuliikumine kuna arvati,et Saksamaa võidav sõja. Kuna sai aga kotti,siis iseseivuda ei õnnestunud. Ukraina-raskes olukorras,Ukraina Ülestõusnute Armee(UPA) liikmed võitlesid nii sakslate kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Punaarmee lähenemisega liitusis paljud ukr-ed Saksa armeega,kui Saksa üksused taandusid,alustasin partisanisõda Nõukogude üksuste vastu. Lääne-Venemaa,Valgevene-Sakslased kasutasid siin võitluseks partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi(näit.kasakaid). Verine sõda,tsiviilelanikkond ei huvitanud kedagi. 10.Väejuhid Georgi Zukov-Tema juhtimisel purustati Jaapani vägi 1939 Halhin-Goli lahingus, 8. mai
hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid. 24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad, Moskva lahing mis need olid, millal, kuidas kulgesid? Kiievi vallutamine Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese Moskva lahing Saksa väed liikusid septembri alguses Moskva poole. Sinna jõuti aga detsembri algul. Selleks ajaks oli Hitleri vägede edasiliikumine vaevaline, sest keegi polnud arvestanud, et sõda talveni kestab. 6.detsember asus Stalin vastupealetungile ning lõi Hitleri väed tagasi. 25. Jaapani sõttaastumine millal, miks, mis alad vallutati?
9 21. , juunikommunistid – valmistasid Andrei Ždanovi juhtimisel ette Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist N. Liidu poolt 22. ,Eesti NSV – Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 23. ,hävituspataljonid – NSV pataljonid kes pidid kõik maatasa tegema 24. , 14.juuni 1941 –, Toimus küüditamine, 10k inimesi 25. Umsiedlung –, Sakslate koju minek, kutse hitlerilt 26. Eesti Leegion – Saksa sõjaväe pataljon kus Eestlased võitlesid 27. , Sinimägede lahing – Suur lahing Saksamaa ja N.liidu rinnete vahel 28. , soomepoisid – Soome sõjaväe pataljon JR200 kus võitlseid eestlased kes ei tahtnud saksa pataljonis võidelda 29. , anneksioon –, võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne
Hiis – ohvripaigad/pühametsad, nendes tegeldi ohvrite toomise e. ohverdamisega jumalatele Maagia – põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida on võimalik mõjutada Ohvripaigad- kohad, kuhu viidi ohverdus, et näidata vaimudele, haldjatele ja jumalatele heatahtlikkust. Hiied, üksikud puud, allikad, kivid. Nõidumine – sellega tegelesid nõiad ehk targad, kes olid teistest targemad 4. MUISTNE VABADUSVÕITLUS Põhjused: XII saj sakslate tung itta (Drang Nach Osten), alistatud lääneslaavlaste alale rajati Lüübeki linn – Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal. Läänemere kaldal hakkasid saksa kaupmeestega saabuma ka misjonärid. 1186.aastal sai nende tegevus laiema toetuse, Meinhardile tehti ülesandeks tuua Liivimaale ristiusk. •Meinhard – ristiusu levitaja Väina jõe suudmes elavate liivlaste seas,
Sõja kõige võimsam kohtumine algas 22 juuni 1941 hommikul, kui veidi rohkem, kui 3 miljonit teljeriikide sõdurit tungis Nõukogude Liitu. Kuigi Venelased võisid invasiooni aimata olid nende väed sokeeritud. Venelased olid öelnud, et Nõukogude-Saksa sõja korral on välistatud blitzkrieg (välksõda), sest mõlematel oli varuks piisavalt mehi, et vastu pidada ja rünnak peatada. Venelastel olid ka paremad tankid, kuid lennuvägi oli sakslate väest tunduvalt maas. Sakslased olid pannud valmis kolm armeegruppi Venemaa invasiooniks, Põhja grupp, Lõuna grupp ja Keskmine grupp, mis olid suunatud vastavalt Peterburgi, Kiievisse ja Moskvasse. Sakslaste plaan oli lukustada punaarmee lahingus ja tappa ta ennem, kui ta suudab riigi sügavustesse põgeneda. Sõda pidi lõppema enne talve. 5 augustiks oli võetud 600000 vangi ja oldi läbitud 2/3 teed Moskvasse. Venelased olid teinud täpselt seda mida
Metsavenned ründasid väiksemaid punaarmmeüksusid ja valitsusasutusi Osad mettsavennad jätkasid võitlust sakslasa üksuste vasu Nõukogude võim mootustas vabatahtlikest, nõukogudeaktivistidest ja moodustati hävituspataljone Loodi staalini otsesel käsul 1941 esimese aasta toimus suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljonide vahel kautlas Soomest tuli kautlasse luuregrupp erna tegemist eestlastega Metsavendadele korraldati pidevalt haaranguid Juulis toimus uus sakslate pealetung eestis 28 august 1941 jättis punaarmee tallinna maha Uusokupatsioon Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid Paljud eestlased astusid vabatahtlikult saksaväeükstusetesse Sakslased ei lasknud eestis oma riiklust taastada(Eestlasi sooviti saksastada) Vangistati komunistidega koostööd teinud inimesi Hukati umbes 7000 esstlasi Eetisse rajati koondus laagrid Koguti saksaarmee jaoks riideid, metalli, metsamaterjali, tarbe ja toidu kaupadele olid kaardi süsteemiga
käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jüuti trükkida SM majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut -> tööpuudus, inflatsioon mujal riikides, levisid äärmuslikud liikumised Äärmuslike liikumiste mõju nõrgenes 1920. aastate keskel maailmas alanud majandusliku tõusuga o USA rhandusminister Charles. G. Dawesi ettepanekul kergendati sakslate reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu o USA andis SMle reparatsioonide maksmiseks laenu o SM rahandus stabiliseerus, Euroopa majandus paranes -> inimeste elujärg hakkas paranema Majanduskasv oli kiires USAs 1920ndate teisel poolel majandusbuum o Inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid üha rohkem o Rikastumise lootuses osteti aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest
1920, I olümpiavõitja, tõstmises, Alfred Neuland Kuulus sportlane, kahekorda olümpiavõitja, Kreeka ja Rooma vabamaadlus, Kristjan Palusalu Paul Keres, 5kroonise peal, maletaja Spordiala: Laskesprotlased, argentiinakarikas, elukutselt sõjaväelased Eluolu Pildid: maa-ja linnamaja. Õmbluskursused talunaistele 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Seda loetakse II MS lguseks Saksamaa edasitung on kiire Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg- välksõda Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte 3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata. Läänes algas „kummaline sõda“ NSVL kallaletung Poolale 17.sept 1939 ründas Poolat NSV Liit 6.oktoobriks 1939 on kogu Poola vallutatud NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille elusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga 26
annaabi.ee 
