Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri
Külastajatele avati kunstikogu1852. aastal, Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse jaÜlikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Iisaku katedraal on suurim õigeusukirik Peterburis. Kirik on pühitsetudDalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitektAuguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818—1858. Iisaku katedraal on üks suurimaid kupliga sakraalehitisi maailmas. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582-meetrine Kolmainu sild. Aastast 2004 on linna pikimaks sillaks Bolšoi Obuhhovski sild (üldpikkus 2824 meetrit, ilma kaldrajatisteta 382 meetrit).
Tornikelladest on üks valatud Peterburis 1824, teine 1857. 1992 sai kirik tagasi algsed värvid - rootsipunane ja ookerkollane. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas as Tekso. Abiboone valmis ja pühitseti 1995. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler. Kirik asub Pärnus tänaval Nikolai 22. Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Eliisabeti kirikus asub üks Eesti paremaid oreleid ning muusikasõprade rõõmuks on kirik ka linna armastatud kontserdipaik. Praegu viiakse seal läbi erinevaid kirikutalitusi näiteks nagu: ristimine, meeleparandus ehk piht (regulaarne pihiaeg on pühapäeviti kell 16-17:30 pihitoolis), kinnitamine ehk
kunstivaramuks maailmas. Foto 1. Ermitaazi kompleks vasakult paremale: Ermitaazi teater Vana Ermitaaz Väike Ermitaaz Talvepalee (Pildil nähtamatu ,,Uus Ermitaaz" on Vana Ermitaazi taga). (http://et.wikipedia.org/wiki/Peterburi) Iisaku katedraal (vt foto 2) on suurim õigeusu kirik Peterburis. Kirik on pühitsetud Dalmaatsia Iisakule. Kirik ehitati arhitekt Auguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818-1858. Iisaku katedraal on üks suurimaid kupliga sakraalehitisi maailmas. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ning peakupli läbimõõt 26 meetrit. Foto 2. Iisaku katedraal (http://et.wikipedia.org/wiki/Iisaku_katedraal) Üle Neeva peasängi viib üheksa silda. Aastast 1965 kuni 2004 oli linna pikimaks sillaks Aleksander Nevski sild (ilma kaldarajatisteta on pikkus 629 meetrit, koos nendega 905,7 meetrit. Silla laius on 35 m). Enne seda oli pikimaks sillaks 582 meetrine Kolmainusild.
Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit varasemast Jaani kirikust) ja 1750 (kingitus Eliisabeti kiriku pühitsemise päevaks), peakäigus 1893 kõik kolm kingiti juurdeehituse valmimise auks, kaks väiksemat Nikolai koguduse ja suur lauluseltsi “Endla” poolt. Stiil 1750 . a. pühitsetud Eliisabeti kirik on barokkperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis. Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Kogutusest Enne sõda kuulus luterlikku kirikusse, nii ka Pärnu Eliisabeti kogudusse üle 80% elanikkonnast. Kõik lapsed ristiti, arenes hoolekande- ja noortetöö, leeriõpetus ja muusikaelu. 1940. ja 1944. a. keelustas nõukogude
Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikidega. Rooma halbade tavade eeskujul jätkati mitmesuguste vanade antiikehitiste rüüstamist, et omale sobivat materjali hankida. Justinianus I ajal ehitatud (532537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520). Arhitektuurist on põhiliselt säilinud sakraalehitisi, enamjaolt on tegu tsentraalehitistega seinad on keskpunktist võrdse kaugusega. Sageli üks või mitu kuplit, väljast kaunistatud liseemide ja petikutega (madalad nisid seinas, nö võltsaknad). Kirikutel olid paksud müürid ja väikesed aknad. Andrian Tees 1b Hagia Sophia Katedraal Bütsansi maalikunst ennem 8.sajandit Bütsantsi meistrid viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali. Kõige tähelepanuväärsemad on mosaiik-kunstiteosed
Seoseks oli enamasti reljeefne skulptuur. Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale, esifassade ja samba kapiteele. 7. Skulptuuriteosed kaunistasid kirikut, kuid millist ülesannet täitsid nad oma ajastul veel? Kuidas ja mille abil nad seda tegid? Skulptuuriteosed, mis kaunistasid kirikut olid peamiselt kirjaoskamatutele ,,Vaeste Piibliks", mille abil anti edasi usulisi elamusi ja sündmusi. Skulptuuridega kaunistati sakraalehitisi. 8. Mida kujutatakse Bayeux' vaibal? Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik? Bayeux' vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhtimisel normannide poolt 1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad?
Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli ümarvõlvid ja ümarkaared akendel ning tugikaartega, teravkaartega võlvid, uksd ustel, kaunistusi vähem ning aknad, kaunistusi oli rohkem Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid
Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna 1943–1946 Aleksia 1946–1955 Rafaila 1955–1967 Angelina 1968–2011 Varvara 2011– Filareta Legend Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel
). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Praeguse torni kõrguseks on 123,7 meetrit. Kirikutornis 60 meetri kõrgusel on külastajatele avatud vaateplatvorm. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast. Pühavaimu kirik Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus
konvendihoone tüüpi, korrapärane, neljast tiivast koosnev linnuse tüüp. Keskaegset pealinnust ümbritsesid mitmekordne eellinnuste võrk ja veega täidetud kraavid, millest üle pääses mööda tõstesildu. Kindlusarhitektuuris toimus suur murrang 15. sajandil kui kasutusele tulid tulirelvad, siis sai tähtsaks müüride paksus, mitte kõrgus. Suurimad kahuritornid Tallinnas olid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Kohe pärast maa vallutamist hakkasid kolonisaatorid püstitama sakraalehitisi. Vanimad kirikud olid puidust ja nende arhitektuuri kohta andmeid ei ole. Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel, mil vallutajad olid suutnud oma võimu juba kindlustada. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute
kiviraidurid peamised ehitusmeistrid 7. Mis on romaani stiili iseloomulikumaks välistunnuseks? kaared: ümarkaared 8. Kirjelda romaani kiriku põhiplaani. Tunne joonist. löövid koondatud ühe katuse alla ühendatud tornidega ja kirikud olid massiivsed 9. Missuguseid võlve kasutati romaani-aegses kirikus? Silindervõlve 10. Miks on romaani kirikutel paksud müürid? Seinad kandsid raskeid masse, kaitse pärast 11. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis sakraalehitisi Cluny kloostri kirik, Pisa toomkirik ja kellatorn, Püha Markuse katedraal Veneetsias 12. Mis hooned kuuluvad Pisa kompleksi? Katedraal, kellatorn, ristimiskabel ja surnuaed. 13. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis profaanarhitektuuri ehitusmälestisi. toweri linnus Londonis (elamud, lossid, raekojad, kindlused) 14. Kas Eestis leidub midagi romaani stiilis? Kui jah, mis see on ja kus asub? Valjala kirik Saaremaal 15. Missugusele kunstiliigile on allutatud romaani-aegne skulptuur
Auguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818– 1858. Iisaku katedraal on üks maailma suuremaid kupliga sakraalehitisi. Kaasani peakirik 1801 - 11 Foto autor: A.Savin Allikas: http:// en.wikipedia.o
vaadeldi kui kunstilist detaili. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või tahutud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, mis korrus korruselt ülespoole peenemaks muutus. Joonis 12. Michelangelo Püha Peetri kirik 13 BAROKK JA ROKOKOO Üks barokimeistrite armastatumaid vorme, oli ovaal. Palju oli ka neid sakraalehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Lossiehituses toodi projekti sisse uue lahendusena eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujunes välja nn auhoov (pr k – cour d`honneur ) – kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Joonis 13. Kirik Vierzehnheiligenis plaan 14 KLASSITSISM Klassitsistliku arhitektuuri peamisi tunnuseid on sammas. Fassaadide ilmestamiseks kasutati
Algselt vaid üht keelt omanud inimesed otsustavad jääda paikseteks ning taotleda kuulsust. Selleks alustavad nad suure linna ja kõrgustesse pürgiva torni ehitamist. Inimeste kuulsusjanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista. Inimesed jätavad ehituse pooleli ja peavad oma teed minema (Paabeli segadus). Ilmselt pärineb see lugu võõraste rahvaste mõttemõlgutustest tolleaegse maailma suurlinna Babüloni üle, kus leidus mitmeid suuri sakraalehitisi. Eriti paistis silma üle 90 meetri kõrgune trepptorn Etemenanki tsikuraat. Samm-sammult on inimene kaugenenud Jumalast, inimeste ekssammudele järgnevad Jumala karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. 4 JUMAL VALIB ENDALE RAHVA
Selleks alustavad nad suure linna ja kõrgustesse pürgiva torni ehitamist. Inimeste kuulsusejanu ja uhkuse peatamiseks segab Jumal nende keeled, nõnda et inimesed enam üksteist ei mõista. Ehitus jääb seisma ja inimesed peavad oma teed minema. Siit tuleneb ka väljend Paabeli segadus. Ilmselt pärineb see lugu võõraste rahvaste mõttemõlgutustese tolleaegse maailma suurlinna Babüloni üle, kus leidus mitmeid suuri sakraalehitisi. Eriti paistis silma üle 90 meetri kõrgune trepptorn Etemennanki tsikuraat. Samm-sammult on inimen kaugenenud Jumalast. Inimeste eksisammudele järgnevad Jumala karistused. Neist on aga alati läbi kumanud tema säilitav ja andeksandev lunastustahe. Mitte kunagi ei hävitata inimeste lootusi täielikult, vaid neile antakse ikka uuesti võimalus alustada. Jumala valitud rahvas. Alglugude järel keskendunud Piibel kogu inimkonna käsitlemiselt Jumala valitud rahvale. Et valituks
muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises) Judaism Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks. Ainsa(te)ks (tõelisteks) templi(te)ks peetakse judaismis Jeruusalemma templeid: Saalomoni templit (10. sajand eKr - 586. a eKr) ja Teist Templit (515. a eKr - 70. a). Hinduism ja budism Hinduistlikke ja budistlikke sakraalehitisi nimetatakse templiteks analoogia põhjal Euroopa antiikaegsete templitega. Täpsemad nimetused hinduistlikel sakraalehitistel: "koil" ehk "kovil", "mandir" ja "devasthana"; budistlikel: "stuupa", "wat" ja "pagood". Maailma suurim pühakoda on 12. sajandil ehitatud hinduistlik Angkor Wat Kambodzas.
Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile omase vastuolulise üldmulje
peapiiskopkonnad, mida juhtisid peapiiskopid, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Nende keskusteks olid katedraalid ehk toomkirikud (piiskopkirikud). o Kiriku hierarhia: Rooma paavst (katoliku kiriku pea) Jumala riigi esindamine ja katoliku kiriku juhtimine. Piiskop/peapiiskop Aitasid nõu ja tööga, jagasid sakramente, pühitsesid altareid, õnnistasid sisse sakraalehitisi, pühitsesid ametisse preestreid ja kontrollisid oma piirkonna vaimulike tööd visitatsioon. Preester jagas sakramente ja korraldas jumalateenistusi, oli igas kohalikus kirikus koguduse hingekarjane. Diakon preestri abiline, aitasid jagada armulauda ja korraldasid heategevust. Madalamad ametid: küünlakandjad, halbade vaimude väljaajajad jne.
Püha Henriku legendi oluline osa oli Lalli Poika ei tahtnud kristlaseks hakata ja tappis Püha Henriku ja rebis tema peast piiskopi krooni. Sellest on ka kirikumaalid. Lalli on selle tõttu mõeldud igavesti kannatama. Tõmbas peast juukseid, hiired ajasid tagasi ja lõpuks uputas end ära. ,,Surmahirsi", ,,Loojahirsi" ehk Jumala laul. Jumala laul on kirja pandud alles u. 1400. Kõik tema teosed on surmaga seotud. 3 .tund.. Soomes ei ole väga uhkeid sakraalehitisi ja kirikuid. Eriti tänu sellele, et Soome on hõredalt asustatud. Turu toomkirik on uhkeim gootika kirik. Gooti saabus Ahvenamaa kaudu Varsinasoome ehk Pärissoome ehk Turu ümber. Romaani stiil ehk ümarkaared levisid kõige pealt, hiljem gooti stiil oma teravkaartega, lisaks mõlemal rikkalikud kaunistused, eriti sees. Vanimates kirikutes on valgeks lubjatud seinad ja erinevad maalingud nt taimeornamendid, kristlikud ja paganlikud stseenid. Soovitab: Lohja kirik- suuruselt Soome 3
Hispaania 10%, pakikandjatele antakse jootraha iga paki kohta eraldi Portugal 15%, alati ei ole arvele lisatud Jootraha andmine lähtub eelkõige emotsioonidest ja väljendab tänutunnet enne või pärast teenuse osutamist. KÄITUMINE PÜHAKOJAS Maailmas on sadu arhitektuuri- ja kunstiväärtusega sakraalehitisi, mis on muinsuskaitse all ja mida külastatakse nagu muuseume. Austuse ja lugupidamisega tuleb suhtuda ka kõige väiksemasse maakirikusse või kabelisse. Ükskõik millist pühakoda külastades käituge vaikselt ja tagasihoidlikult. · Suhtuge jumalateenistusse aupaklikult ka siis, kui selle ülesehitus ja kombed on teile võõrad; · Külastades pühakoda kunstiväärtuste pärast, püüdke teha seda ajal, mil jumalateenistust ei toimu;
saj. Kiievi-Venemaa: 12.- 14.saj. feodaalse killustatuse aeg ning sellele järgnenud Vene tsentraliseeritud riigi arenemine, mis kestis kuni 17.saj. lõpuni, mil Venemaa troonile tõusnud Peeter I keeras ajaloole sootuks uue lehekülje. Kiievi-Venemaa ehk Vana-Vene riik oli 11.sajandil, Vladimiri ja Jaroslav Targa valitsemisajal keskaegse Euroopa kõige suurem riik, mille piirid ulatusid Soome lahest kuni Musta mereni. Sellest kõige varasemast perioodist on meieni jõudnud terve rida sakraalehitisi kirikute ja kloostrite näol . Profaanehitisi, mis enamasti olid puust, pole sellest ajast säilinud. Ehitustüüpidest eelistati 9.sajandil Bütsantsis laialt levima hakanud mitme kupliga kirikut, mille algselt lamedad kuplid toetusid kõrgetele tambuuridele. Pakse kiviseinu liigendasid kitsad aknad ja liseenid, idaseinas oli 1 kuni 5 tihti põhikorpusest madalamat apsiidi. Kirikute siseruum jaotati väiksemates kirikutes piilaritega kolmeks, suuremates aga viieks või
annaabi.ee 
