nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga foveaalse nägemise areng sõltub selgelt fokuseeritud reetina kujutisest varase arengu jooksul.
olevate kõrval asuvate neuronite aktiivsust. Näiteks: Nimetage ja kirjeldage Tahtlikud: ühtlane jälgimine, tahtlik vergents L3 silmaliigutuste liike. (objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine, sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine Mida tähendab tajuline See on taju omadus luua objektist stabiilne L4 püsivus? tervik, olenemata proksimaalse stiimuli muutumisest.
stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda. 17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine. 18. Mida tähendab tajuline püsivus? Taju omadus luua objektist stabiilne pilt, isegi kui stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. Kui objekt kaugeneb, siis tema suurus justkui muutub, aga inimene teab, et tegelikult ei muutu.
Kestab ~20 min, iseloomulikud on "unesplindid" (12 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja Kkompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. 3. Staadium inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4. Staadium sügavaim uni, domineerivad deltalained, väga raske inimest äratada. 5. staadium REM uni "aktiivne uni": · 90100 min peale uinumist · Kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena · EEGs desünkroniseeritud lained, sarnaselt alfa ja teeta lainetega ainult EEG abil pole eristatav · Südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") · Lihaskond üldiselt atooniline, vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused (nägu, sõrmed) · Aju verevool 80%, ärkveloleku ajast suurem · Äratuslävi sama, mis sügavas unes. Samas, kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine
Nägemine Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts Näevad kõige paremini 20- 30 cm kaugusel asuvaid objekte, kuna silmade fookuskaugus asuvaid objekte, kuna silmade fookuskauguson fikseerunud 20-30 cm . (kuni 3 kuud)– ema ja lapse nägude omavaheline kaugus söötmisel ja süleshoidmisel Eelistavad vaadelda inimese nägu Eristavad värve, põhikategooriad: sinine, roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas
sagedusega delta lained. 4.staadium – sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada. Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit. REM-une staadium ~25% uneajast REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene ‘näeb und’. (Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”) -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine.
amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4. staadium - sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest selles staadiumis äratada. Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit. REM- une staadium - ~ 25% uneajast - REM - une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene `näeb und'. -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega; -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioonid: -et hoida energiat
Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min. 3.staadium- inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4.staadium- sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada. Une lõpupoole REM periood pikeneb (paarikümne minutini). REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene ,,näeb und. (Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; · EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine.
Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas Silmaliigutused - Tahtlikud (Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar- refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3. Sakaadilised – järjestikused “hüpped” 4. Mikrosakaadid – väikesed “hüpped” 5. Vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 6. Ühtlane jälgimine). Nüstagmus – kontrollimatud pidevad sakaadilised silmaliigutused (signaal tuleb ajust, aga see on tahtmatu). Fototransduktsioon on protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks. Cone (koonus, kolvike, kolbrakk) – sagedustundlik (värvide eristamine), aktiveerub vaid
liita. 3.staadium - (3. ja 4. staadium kestab u 25% uneajast e. 100minutit). Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained (aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm sügavas unes inimesel, ) 4.staadium - Sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest äratada. REM-une staadium - (u 25% uneajast). Inimene “näeb und”. Tekib 90-100min peale uinumist; kiired sakaadilised silmaliigutused; südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”); lihaskond üldiselt atooniline (lühiajalised tõmblused), skeletilihaste paralüüs, äratuslävi sama, kui sügavas unes, ent võib olla ka spontaanset ärkamist. Une funktsioonid ja unepuuduse puhul igapäevaelus hakkama saamine - Uneta jäänud inimesed kaotavad erksuse, kurdavad halba enesetunnet, nende tuju langeb ning vaimne ja füüsiline suutlikkus väheneb
Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit 10 REM-une staadium ~25% uneajast MR 2011 34 /Rapid Eye Movements/ REM-une lained väga sarnased ärkveloleku lainetele. Inimene ,,näeb und . (Kleitman & Aserinsky, 1950-ndatel katsed!) -tekib 90-100 min peale uinumist; -kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena; · EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Miks on uni vajalik ??
keskmisest kõrgem kns erutustase, vastupidavamad püsitähelepanu eeldavates ülesannetes, kanntavad paremini rahustava toimega aineid, magamatust, mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Kiire ehk paradoksaalne uni algab u pärast tunniajalist und, kordub 90minuti tagant 5- 6korda öö vältelt u 5-20minutiliste perioodidena. REM (rapid eye movements) kiired sakaadilised silmaliigutused. Nähakse peamiselt siis unenägusid Unenägu võib ilmneda inimese soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid (tavaliselt moonutatud kujul). Kuna see võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist , võib nö hiljem unenäost midagi täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Hüpnoos unetaoline seisun ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile
• Tumedalt heledale. • Värviliselt värvitule. • Liikuvalt liikumatule. • Vasakult paremale. Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus). Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid, tungid ja vajadused (aju tüvi „tõmbab selle käima“). Ajukoor ehk neocortex – „mõtlev aju“, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome). On parim lahendus, kui tähelepanu suudetakse hõivata kõigil kolmel tasandil. Sakaadilised ehk suureamplituudilised silmahüpped. Jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes näiteks liikuva objekti puhul silmamuna asendit. Treemor ehk pidev väike värin. Esimesena Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Seesmise ruumitähelepanu efekt: Inimene suudab ka tähelepanu ja pilgu fikseerimisel mingile objektile mingil määral ka täita kõrvalist ülesannet (nt jälgides liiklust leida istmelt telefon)
80-85% on vaikne/rahulik uni- aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse, hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. 4 staadiumi, vahelduvad kiirema ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja kõrgeamplituudiliste delta-lainetega. Umbes tund pärast uinumist algab nn kiire e paradoksaalne uni. Mida lähemal hommikule, seda suurema osakaali saab kiire uni. REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused. Kiire une ajal ainevahetus ja aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus suureneb, kiirenevad vereringe, hingamine, südametalitlus. Alaned teatud lihaste toonus, võib esineda erektsioon, kiired silmaliigutused. Unenägude aeg. Mõned ärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud ulatuses läbi nng tekivad erutuskolded. Unenägu on katkendlik, seosetu, hüplev, sest enamus ajukoorest on ju pidurdusseisundis. Puudub otsene tahtlik kontroll
meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga. - Prosopagnoosia – nägude mitteäratundmise häire - Tesrebraalne akromatopsia – aju kortikaalset päritolu olev värvide mittetajumine - Akinetopsia – liikumise mittetajumine Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv Alajaotused dorsaalses tees Seotud mitte nägemise kvaliteediga vaid pigem tegevustega: - Haaramine - Sakaadilised silmaliigutused - Jälgivad silmaliigutused - Osutamine - Kogu keha liigutamine Koht kus tajutee läheb üle juhtimise teeks. Nägemisinfo tee võrkkestast ajju - Ventraalne tee (orientatsioon, kontrast ja värv töödeldakse erinevalt) - Värv on kiirem kui orientatsioon ja liikumine - Värviinfo võib tulla ka erinevaid teid pidi lõppunkti - Aga juhteteed ei tööta isoleeritult, segregatsioon ei le absoluutne
inimene ise sellest teadlik ei ole. Alalävise taju ja tähelepanu fenomenil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente argument, mida reklaamitegijad ikka ja jälle ära unustavad ... Tajumine kui protsess Kuidas pilk liigub? · Modelli pilgu suunas ... · Tumedalt heledale · Värviliselt värvitule · Liikuvalt liikumatule · Vasakult paremale Silmaliigutused - sakaadilised e suureamplituudilised silmahüpped 1/20 sek (Ornstein, 1972) - jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes nt liikuva objekti puhul silmamuna asendit - treemor (nystagmus) e pidev väike värin Esimesena käsitles teemat Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Crowding (ka lateraalne maskeerimine (Bouma, 1970)): K + WKH
4. Sõnade nimetamine Düsleksia – • Pinnapealne düsleksia – tavalisi sõnu loetakse ilusti, kuid esineb raskusi ebatavaliste sõnade lugemisel • Fonoloogiline düsleksia - tuttavaid sõnu loetakse, kuid võõraste sõnade ja mittesõnade lugemine on halvatud • Sügav düsleksia – võõraste sõnade lugemine on halvatud + semantilised lugemisvead silmaliigutused • Sakaadilised e hüplevad – Sakaad kestab 10-20 millisekundit. Sakaadide vahel fikseeritakse pilk 200-250 millisekundiks. Sakaadi pikkus on 8 tähekohta. Infot omandatakse ainult fiksatsiooni ajal. Taju ulatuseks on fiksatsiooni ajal on keskmiselt 4 tähte vasakule ja 15 tähte paremale. Õpetamise efektiivistamine: 1.Kordamine – ajaliselt jaotatud ja mitmetes seostes. 2. Seostamine – tavakogemus, tavateadmine, aeg, koht, lektor, erinevad ülesanded 3
annaabi.ee 
