2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline isik 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline isik 2011 5 M1 MITSUBISHI I-MIEV 35 2011 Juriidiline isik 2011 7 L1e XINSILU TDE55Z-A 3 2010 Füüsiline isik 2011 8 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Füüsiline isik
2005 9 M1 VOLKSWAGEN GOLF 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CITY VAN 2008 4 M1 ZEV SMILEY 2010 6 M1 OMAVALMISTATUD ZEV SEVEN 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 2011 4 M1 PEUGEOT ION 2011 5 M1 MITSUBISHI I-MIEV 2011 7 L1e XINSILU TDE55Z-A 2011 8 M1 CITROEN C-ZERO 2011 8 M1 VOLKSWAGEN 1200 2011 9 M1 PEUGEOT ION 2011 10 L2e EVT EVT345 2011 10 M1 MITSUBISHI I-MIEV 2011 10 M1 MITSUBISHI I-MIEV
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18. veebruar, 2019]. 10/17/2005
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1)
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
12.2015). 16 7. Lisa 1. Üldhariduskoolid ja päevaõppe klassikomplektid maakonna järgi Tabel 6. Üldhariduskoolid ja päevaõppe klassikomplektid maakonna järgi. Statistikaamet, 2015 Koolid kokku 1995 Harju maakond 160 Hiiu maakond 14 Ida-Viru maakond 60 Jõgeva maakond 32 Järva maakond 35 Lääne maakond 30 Lääne-Viru maakond 51 Põlva maakond 36 Pärnu maakond 64 Rapla maakond 36 Saare maakond 37 Tartu maakond 67 Valga maakond 32 Viljandi maakond 48
9 223.4 200.6 127.8 134.5 213 246.6 308.5 277.4 208.4 Jõgeva maakond 35.7 39.8 19.9 19.1 19.6 34.2 49.7 56.6 38.1 28.2 Järva maakond 29.3 28.6 43.1 38.9 22.2 26.9 35 36.8 36.6 29.7 Lääne maakond 37.3 48.1 61.3 32.1 28.3 30.9 45.6 34.2 32.2 25.6 Lääne-Viru maak 62.3 71.1 63.2 42.4 39.2 76.2 87.8 105.9 78.4 57.9 Põlva maakond 24.1 36.4 35.9 27.1 26.7 29.6 45.7 35.2 19.4 14.7 Pärnu maakond 115.9 180.2 111.3 80.6 54.3 87.3 114.5 117.9 119.9 112.6 Rapla maakond 31.1 41 27.4 25.1 15.6 25.9 24.3 21.6 23.8 27
kilomeetri sõitmiseks, enne otsa saamist, siis elektriautod saavad sõita ainult 80 kuni 200 km. 6 7 2. TEHNILISED NÄITAJAD Elektriautosid on täna saada väga erinevate omadustega. Linnasõiduks sobivad ka väiksemad ja omapärasema disainiga autod, maanteel on parem suuremaga sõita. Hea ülevaate erinevate elektriautode tehnilistest näitajatest saab alljärgnevast tabelist. Tehnilised andmed: Nissan LEAF Citroën Volkswagen Tesla model S C-ZERO E-GOLF Tavalaadimine 230V 12h 230V 7h 230V 10h 230V 8h Kiirlaadimine 120 kW 50 kW 50 kW 120kW (26min ja 80%) (30min ja 80%) (30min ja 80%) (26min ja 80%)
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta
SÜND SURM IM.SURM IGA M IGA N RKT GRUPP RIIK 24.7 5.7 30.8 69.6 75.5 600 1 Albania 12.5 11.9 14.4 68.3 74.7 2250 1 Bulgaria 13.4 11.7 11.3 71.8 77.7 2980 1 Czechoslovakia 11.6 13.4 14.8 65.4 73.8 2780 1 Hungary 14.3 10.2 16 67.2 75.7 1690 1 Poland 13.6 10.7 26.9 66.5 72.4 1640 1 Romania 17.7 10 23 64.6 74 2242 1 USSR 15.2 9.5 13.1 66.4 75.9 1880 1 Byelorussian SSR 13.4 11.6 13 66.4 74.8 1320 1 Ukrainian SSR 20.7 8.4 25.7 65.5 72.7 2370 2 Argentina 46.6 18 111 51 55.4 630 2 Bolivia 28.6
eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk. Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks (Joonis 1). Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Joonis 1. Eesti maakonnad [2] 10 Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus.
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 4. Rahvaarvu järgi: Harju maakond Ida-Viru maakond Tartu maakond Pärnu maakond Lääne-Viru maakond Viljandi maakond Rapla maakond Võru maakond Saare maakond Jõgeva maakond Järva maakond Valga maakond Põlva maakond Lääne maakond Hiiu maakond 5. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust
Tabel 3 KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Poisid ja tüdrukud Harju maakond 148 153 132 133 128 117 90 94 995 Hiiu maakond 2 0 2 2 0 1 0 1 8 Ida-Viru maakond 71 42 116 53 40 61 29 61 473 Jõgeva maakond 9 6 6 5 10 9 6 9 60 Järva maakond 1 0 9 3 7 4 1 3 28 Lääne maakond 4 10 6 17 5 0 1 1 44 Lääne-Viru maakond 12 7 10 15 26 17 5 2 94 Põlva maakond 0 3 1 0 2 3 2 4 15 Pärnu maakond 4 16 6 12 3 6 5 5 57 Rapla maakond 7 6 1 5 7 6 5 3 40
1 Eest paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere kaldal. 2 Läänemere ääres on 9 riiki. 3 Eesti põhjapoolsem punkt on Purekkari neem. Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11
aastal Allikas: /4/ 2 5000 4500 4000 3500 3000 tehingute arv 2500 2000 1500 1000 500 0 Rapla Võru Jõgeva Lääne
madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas. 3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine: MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks • Teadmispõhisemaks 2. Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid: Tugevdavad teguris: • Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid;
03.201 d, linnad enne enne enne 12:0 16:0 20:0 5 valimispäev valimispäev valimispäev 0 0 0 00:29:25 a a a Jõgeva 5.2 7.0 12.9 41.3 53.4 59.9 59.9% maakond Järva 5.4 7.0 12.6 42.0 53.3 60.8 60.8% maakond Lääne 6.3 7.9 12.5 40.1 54.7 62.0 62.0% maakond Lääne-Viru 5.0 6.7 11.7 38.9 52.2 59.7 59.7% maakond Põlva 5.3 7.2 13.2 42.2 53.6 61.2 61.2% maakond Pärnu 4.8 6.7 11.1 38.4 52.2 60.6 60.6%
3.6.2 Eesti vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1) Eesti jaguneb 15 maakonnaks . Maakonnad: · Harju maakond · Hiiu maakond · Ida-Viru maakond · Jõgeva maakond · Järva maakond · Lääne maakond · Lääne-Viru maakond · Põlva maakond · Pärnu maakond · Rapla maakond · Saare maakond · Tartu maakond · Valga maakond · Viljandi maakond · Võru maakond · (3) 10 KOKKUVÕTE Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere
TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
Leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus Anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid Nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate Õigus välja kuulutada erakorralised valimised Kriminaalidele on presidendil õigus armu anda 5. Valitsemine kohalikul tasandil. Tunne 15 maakonda ja selle keskust. Harju maakond - Tallinn Hiiu maakond - Kärdla Ida-Viru maakond - Jõhvi Jõgeva maakond - Jõgeva Järva maakond - Paide Lääne maakond - Haapsalu Lääne-Viru maakond - Rakvere Põlva maakond - Põlva Pärnu maakond - Pärnu Rapla maakond - Rapla Saare maakond – Kuressaare Tartu maakond – Tartu Valga maakond – Valga Viljandi maakond - Viljandi Võru maakond - Võru Omavalitsusüksus Kuidas toimub maakondade juhtimine? Kuidas saab ametisse maavanem?
Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717 Järva Järva 88 15 193 50 564 5038 2175 Järva Järva-Jaani 88 14 185 34 1573 4760 2711 Järva Kaardiväelan 88 21 147 35 1046 4806 2543 Järva Kalevipoeg 88 12 87 36 1121 4138 3440 Järva Kiir 88 8 91 27 448 3323 1625 Järva Kirna 88 21 167 43 957 4738 3857 Järva Koeru 88 5 78 36 799 3562 1642
Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717 Järva Järva 88 15 193 50 564 5038 2175 Järva Järva-Jaani 88 14 185 34 1573 4760 2711 Järva Kaardiväelan 88 21 147 35 1046 4806 2543 Järva Kalevipoeg 88 12 87 36 1121 4138 3440 Järva Kiir 88 8 91 27 448 3323 1625 Järva Kirna 88 21 167 43 957 4738 3857 Järva Koeru 88 5 78 36 799 3562 1642
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti
166 32 Holtsmann Siim Lääne-Viru 03:08:09 M20 Oksana Perova 13.11.2009 916 2713 Ivanov Vitalij Leedu 03:51:49 M20 910 2725 Jankaitis Benediktas Leedu 03:51:34 M20 1357 1173 Jõekäär Madis Viljandi 04:12:38 M20 36 145 Jõessar Janari-Joel Rapla 02:50:38 M20 623 39 Jõgi Johannes Tallinn 03:36:58 M20 1460 2096 Järveläinen Joonas Tartu 04:18:20 M20 957 1835 Jürgen Lauri Järvamaa 03:54:27 M20 994 1258 Jürimäe Andres Tartu 03:55:40 M20 1652 1209 Kalmet Tauri Tartu 04:28:45 M20 2185 2627 Karin Peeter Tartu 05:11:49 M20 867 1301 Kiik Arvi Tartu 03:49:43 M20
Võru maakond 5.8 0 Hiiu maakond 6.3 0 Lääne maakond 6.5 0 Harju maakond 6.7 0 Jõgeva maakond 6.9 0 Järva maakond 7.4 47.7 Järva maakond Pärnu maakond 7.8 55.5 mediaan Pärnu maakond Rapla maakond 7.8 Rapla maakond Valga maakond 7.8 Valga maakond Lääne-Viru maakond 8.2 Lääne-Viru maakond Saare maakond 10 Saare maakond Põlva maakond 11.2 Põlva maakond Ida-Viru maakond 13.7 Ida-Viru maakond st suurem
a. ja 30,9 tuhat Kogu Eesti 46892 4396 2000.a.), mille põhjusteks on olnud: Harju mk 2747 .. tootmise madal tasuvus, Hiiu mk 2846 .. põllumajandustootmise üldine allakäik, Ida-Viru mk 688 .. põllumajandusreform koos ühistulise Jõgeva mk 1135 .. ettevõtete lagunemisega (ühistutel olid Järva mk 1404 .. 200-300 pealised karjad), probleemid Lääne mk 2332 .. lambaliha turustamisel lihatööstustele. Lääne-Viru mk .. .. Lammaste arvu drastiline langus on Põlva mk 4204 .. Pärnu mk 3670 .. põhjustanud lambaliha ja
20,6 %. Viljakaid leostunud ja leetjaid muldi on kokku 150,6 tuhat hektarit, mis moodustab kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne – Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit. Enam levib neid muldi Viljandi (23,8 %), Järva (21,8 %) ja Jõgeva (21,2 %) maakondades. Leetunud ja näivleetunud mullad on kõige domineerivamateks muldadeks Eestis, nende pindala ületab 176 tuhandet hektarit. Kõige suurem on nende muldade osatähtsus Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni.
Maakonna d kokku 7 8 189 175 275 250 264 215 Harju 1 2 27 31 57 54 52 48 Hiiu 0 0 4 2 0 6 4 2 Ida-Viru 0 0 9 15 23 21 23 23 Jõgeva 1 0 11 16 17 12 12 9 Järva 1 0 11 9 19 22 12 13 Lääne 0 0 5 4 7 4 11 7 Lääne-Viru 1 0 17 11 26 28 27 19 Põlva 0 0 10 12 6 14 9 12 Pärnu 1 2 14 7 20 17 18 7
ja viib läbi rühmateraapiat. Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise. Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld, prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused 2. Antud sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametiisikutele perevägivalla probleemistikku tutvustavate koolituste pakkumine, 6- tunnilise videokoolituse loomine. Nõustamiste puhul on tegemist Kriisikodu tegevuspiirkonna laienemisega Järva maakonna valdadesse (nõustamisvõimaluse loomine kohapeal koostöös KOV-idega). Koolituste puhul on tegemist uue teenuse väljatöötamisega. Teenuse arendamine aitab kaasa kohaliku elanikkonna tervist soosiva elukeskkonna kujunemisele. Peresisese vägivalla tagajärjel saadud vigastused ja madaldunud enesehinnang vähendavad töövõimet ja vastupanu haigustele. Langeb töötootlikkus ja toimetulemisvõime, mille tagajärjel ei kannata üksnes perekond, sh.lapsed, vaid kogu ühiskond
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
