omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad. Lähisekvatoriaalset vöödet mõjutab suvel sademeterikas ning väga niiske õhuga ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kujuneb niiske aastaaeg. Talvel mõjutab troopiline kliimavööde, mis on väga kuiv. Puhuvad passaattuuled (troopikast ekvaatorile puhuv aastaringne tuul). Sademed puuduvad ning on põuane. Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur.
- rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad
km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Jahedama ilmaga sajab seal isegi lund. Calabrias on talviti piisavalt lund suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Triestes on külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias (Põhja-Itaalias) mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias on aga suvel kuiv ja kuum.
mõiste. Näited: nelinurk, noormees, omakasu. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste. Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. Näited: tohutu suur, hirmus kauge. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. Näited: päevapikkune, asteastmeline, kuueaastane. Eelnev nimi, täht, lühend, number või sümbol kirjutatakse ne- ja line-omadussõnaga kokku sidekriipsu abil. Näited: Peetri-nimeline mees, X-kujuline, ne-
ained saavad koguneda okastesse. Parasvöötme Levib peamiselt Kaks kliimatüüpi: Sademete hulk ületab Taimestik: Inimtegevus: lehtmetsad põhjapoolkeral, 1) Mereline kliima-sademeterikas, auramise, palju järvi,- jõgesid. Segametsad on ülemineku ala leht- Inimeste põhitegevuseks on: Põhja-Ameerikas ja aastaringne temp amplituud ja okasmetsade vahel. Peamised ·Töötlev tööstus Euroopas väike:talvel soe, suvel jahe puuliigid on kask, haab ning kuusk ja ·Kõrgtehnoloogia
Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest. Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas. Sademeid on kesmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000- 6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India
kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed(sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega,ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas*
Mullastik mustmullad kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5. Taimestik kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. 7. Inimtegevus maailma suurimad teraviljalkasvatuse piirkonnad. Karjakasvatus. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe 3. Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina 4. Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan
rukist, kaera, otra, lina mitmesuguseid köögi ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550 750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib.vt! Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim LõunaPärnumaal ja KaguEestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on mullad
juurdekasvu (m3/ha kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu, sest eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. 7) Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 8) Analüüsi Eesti puidu- ja puidutoodete eksporti järgnevate andmete alusel Koguse Maksumuse Toote liik osatähtsus osatähtsus ekspordis ekspordis Ümarpuit 66% 41% Saematerjal 14% 35% Puitlaast- ja 7% 9% puitkiudplaadid
· Miks on vihmametsade säilitamine ja kaitsmine oluline kogu maailma jaoks? 1) ................................... 2) .................................. Tõmba joon alla vihmametsavööndit iseloomustavatele tunnustele/faktidele: A) aastaringselt niiske ja palav kliima B) levivad ainult lõunapoolkeral C) kaelkirjak, lõvi, sebra, gnuu D) mulda sattunud orgaaniline aine laguneb väga kiiresti E) suvi on kuum ja kuiv, talv soe ja sademeterikas 58. teab metsade majandamise põhimõtteid ning oskab iseloomustada arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust; Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Sidekriipsuga kaksikkohanimi ja ilmakaare nimetus, nt Uus-Meremaa, Kivi-Vigala, Põhja-Eesti, Kagu-Aasia, Kohtla-Järve jt. ERAND Valgevene, Suurbritannia Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Omadussõna on põhisõna. Jälgi erinevusi nimisõnareeglist. Jäta meelde reeglid. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-
kasvatamine on väga keeruline ja nende kasvatamise ja paljundamise kohta tekib aina rohkem uusi küsimusi. 4 1.2. Orhidee elustiil Orhidee, tänu oma päritolule, on harjunud elama, kasvama ja paljunema erinevates tingimustes kui teised taimed, mis tõttu on seda liiki taime kasvatamine kordki keerulisem kui arvata võib. Tubased orhideed pärinevad enamasti troopilistest vihmametsadega piirkondadest, kus on püsivalt soe ning sademeterikas, kuid valgusvaene. Paljud orhideeliigid on roninud kasvama hiiglaslike puude kõrgemate oksaharude vahele. Sellist kannatlikku kasvuviisi tuleb matkida ka orhidee toas pidamise juures. Puuoksal kasvades on orhidee harjunud vähesega, leppides vaid puukoorel leiduvate toitainete ja ülemistelt võradelt alla pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed
jahedad)ning Golfi hoovus mis muudab meie kliimat läbipaistvuse koefitsendiks. Arvutamiseks on vaja teada Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved Päikese kõrgust(mille järgi määrame massiarvu m), keskmine. Veeringe looduses- atmosf toimuv veeringe jahedad, sügis ja kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, solaarkonstanti (So- päikesekiirguse hulk kalorites, mis on üsna suure intensiivsusega. Vett satub atmosf kevad jahe ja kuiv. Suvel on meil keskmine temp 3 kraadi läbib atmosf ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 m2 aurumise teel, veepinnalt, maismaalt või taimkattelt. kõrgem laiuskraadi keskmisest. Kõige külmem on
· Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. · Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale,
Tuleb vältida subjektiivsust vaatlustel (näit. pilvede hulga, lume kaetuse määramine jne.) 36.Eesti Kliima. Eesti kliima on välja kujunenud, sõltuvuses merest läänes ja põhjas ning suurest mandrist idas ja lõunas. Atlandi õhumassid põhjustavad talvel sooja, suvel jahedaid ilmu ja tasandavad aastaaegade erinevust. Golfi hoovuse mõju tõstab Baltimaadel õhutemepratuuri. Sooja ja külma aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul. Õhumassid tulevad Eestisse peamiselt läänekaartest. On olemas mõnevõrra ka reljeefi mõju, seda kaguosas, eriti on see mõju tuntav sademetereziimile. Ühelt poolt Atlandi intensiivne tsirkulaarne tegevus, teiselt poolt Ida-Euroopa ja Siberi antitsükloni mõju. Vahel jõuavad Eestini ka Vahemerelt ja Musta mere poolt tulnud tsüklonid. Järsud õhutemperatuuri langused leiavad aset arktilise õhumassi sissetungimisel loodest,
Kokku- või lahkukirjutamine sõltub nime struktuurist, nt mõnikord kuulub nime koosseisu nimetus, nimel võib olla täiend jm. Omadussõna kokku- ja lahkukirjutamine Erinevalt nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglitest ei ole omadussõnade eelneva sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt
Mõõtühikuks on J/m3K. 2)mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab, kui palju maa soojust edasi annab. Energia, mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus.Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid ( talved on suhteliselt soojad ja suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved jahedad, sügis ja kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv. Suvel on meil keskmine temperatuur 3° C kõrgem laiuskraadi keskmisest. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Sademete keskmine summa läheneb Eestis 550 600mm. Sademete vaesem on aprill ja juuni, rikkam juuli ja oktoobri periood. Sademed ületavad auramise. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutavad suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kõige vähem päikest on novembris ning detsembris
Looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. soojad ja suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved jahedad, sügis ja Õhuniiskuse karakteristikud 1)õhus oleva veeauru rõhk- mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv. Suvel on meil keskmine temperatuur 3° C kõrgem laiuskraadi keskmisest. Kõige gaaside mehaanilise segu kogurõhus. Sellepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 2)absoluutne niiskus- 1 m3 külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Sademete keskmine summa läheneb Eestis 550 – 600mm. Sademete vaesem on aprill ja juuni, õhus oleva veeauru hulk grammides
Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval. Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale,
Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutab Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassid (talvel suht soojad, suved jahedad) ning Golfi hoovus, mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Eesti kuulub Ida-Euroopa lauskmaa loodeossa, seega ka kliima seisukohast Ida-Euroopa tasandiku kliimavaldkonda. Talved on meil pehmed ja suved jahedamad, sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutab suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem juuni ja kõige vähem nov, dets. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. Kõige külmemaks kuuks
Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik mustmullad kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5. Taimestik kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS · Kliimavööde parasvööde · Kliima kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe · Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina · Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. · Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök,
Mulla toitained pole taimedele enam 1. Monokultuuride asendamine 2.Tööstusest tekkinud kättesaadavad. külvikordade kasutamine, saasteainete jõudmine mulda ,,. Anorgaanilised ühendid lahustuvad ja mitmeväljasüsteem (üks osa maast (happevihmad) pH alla 5,6Rootsi liiguvad mulla alumistesse (leetumine) kesas) 3. Ülemäärane põldude, metsade kihtidesse (parasvöötme sademeterikas 2. õhusaaste vähendamine väetamine okasmetsa piirkond)või põhjavette. Taimed 3. Väetiste otstarbekas kasutamine. 4. Mürkkemikaalide kasutamine haigestuvad, taimekasv pidurdub 4. Mürkkemikaalide kasutamise kahjurite tõrjeks. Ukraina 2. Mullas vabanevad mürgised piiramine ja lõpetamine 5. Ohtlike jäätmete vale metalliioonid. Mullaorganismide , 5
soojal aastaajal madaldavad temperatuuri, tasandades seega aastaaegade erinevusi. Pealegi tõstab Golfi hoovus üldiselt temperatuuri Baltimaadel. Neil põhjustel ongi Eesti kliima, võrreldes samal geograafilisel laiusel asetsevate sisemaa-aladega, soojem talved pehmemad ja suved mõnevõrra jahedamad. Sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis on suhteliselt soe ja sademeterikas, kevad aga jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Eesti kliima on mandrilisem vahetult Atlandi ookeaniga kokkupuutuvate alade kliimast. Nii on jaanuaris temperatuur Eestis 8-12 C° võrra madalam ja juuli temperatuur 3 C° võrra kõrgem vastavast temperatuurist Briti saartel ja Skandinaavia läänerannikul. Eesti ulatuses tuleb vähemal määral esile
Väga vanad ja sügavad. Ookeanilised reliktid Kaspia meri Erosioonilised mandriliustike või vooluvete nõod. Peipsi, Võrtsjärv. Akumulatiivsed paisjärved, sulglohud. Tihti ajutised. Karstijärved karstinõod, langatuslehtrid Teised meteoriidikraatrid, tehisjärved, vulkaanide kraatrid jne.. Inimtekkelised paisjärved tavaliselt pikliku väljavenitatud kujuga ja suhteliselt madalad. Kaldajoon pole jõudnud õgvenduda, ja on liigendatud. Humiidsete järvede(sademeterikas piirkond) setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi(muda) analoogia mereliste setetega. Esinevad rütmilised setted: viirsavid, viirkihilised setted. (aastaaegade vaheldumisel) -Orgaanikarikas muda osaliselt lagunenud mitmesuguste organismide jäänused. Piiratud veevahetusega põhjakihtides. -Järvelubi Valge või oranz CaCo3 rikas muda vahekihtidena orgaanikarikkas mudas. Karbonaatsete vetega madalates järvedes. Temp tõustes kasvab settimine. Soolajärvede setted.
Kiirgusenergia hulk aastaaegade üleminekuaeg on võrdlemisi 3035. laiuskraadil on lähistroopiline muutub ööpäeva ja aasta jooksul. kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast pikk. Sügis on soe ja sademeterikas, kevad õhkkonnast suhteliselt madalama Ekvaatorilähedased ja troopilised alad jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul. on aga madalrõhuala. Samarõhujooned kuum kliimavööde on aasta lõikes enamvähem õhurõhuga ala
annaabi.ee 
