Na2S + 2 HCl = 2NaCl + H2S (gaas) Tekib sade H2SO4 + BaCl2 = BaSO4(sade) + 2HCl Tekib sade (kõik nõrgad alused lähevad K2SO4 + BaCl2 = BaSO4(sade) + 2KCl Tekib nõrgem (või lenduvam) hape samuti sademesse) H2SO4 + NaCl = NaHSO4 + HCl Ba(OH)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH 2NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 Saamine Vesinik + mittemetall (halogeenid . väävel,...) 1a ja 2a rühma metal(metallioksiid) + vesi Metall + mittemetall 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3
BaCl2 + NaSO4 NaCl2 + BaSO4 Katse 4. Reaktsioonivõrrand. AlCl3 + 3NaOH Al(OH)3 + 3NaCl NaOH + H(OH)3 Na(Al(OH)4) Katse 5. Tekkinudraud(II)hüdroksiid muutub pruunikaks Fe3+ ühendiks. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 + Na2SO4 4.2 Anorgaanilisteainetekeemilisedomadused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, põleti, tiiglitangid, FeSO4, FeCl3, CuSO4, NaOH, HCl(H2SO4) lahused, MgO, CaO, Al2O3, Cu(laast), Fe(nael), Zn, Al, Mg. Reaktsioonivõrrandid. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 sademesse + Na2SO4 FeCl3 + 3NaOH Fe(OH)3sademesse + 3NaCl CuSO4 + 2NaOH Cu(OH)2 sademesse + Na2SO4 Fe(OH)2 + 2HCl FeCl2 + H2O Fe(OH)3 + HCl FeCl2 + H2O Cu(OH)2 + HCl CuCl + H2O Katse 2. Reaktsioonivõrrandid. CaO + H2O Ca(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) MgO + H2O Mg(OH)2(fenoolftaleiin registr. OH tekke) Al2O3 + H2O ei toimu Katse 3. Reaktsioonivõrrand. Fe + CuSO4 FeSO4Cu Cu + FeSO4 ei toimu 5. Laboratoornetöö nr.5 5.1Korrosioonnähtus
CaC2O4, ZnC2O4 Tserimeetria Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Redokstiitrimiste kasutamine: Määratakse Fe,K,Va,Zn,Mg,Su,Ca,V,U,Vf Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod: Põhinevad massi mõõtmisel /kaalumisel. Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine: Kaaluvorm-kaalutakse peale kuumutamist. Sadestusvorm-kaalutakse enne kuumutamist M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused:
Alguses hakkas lahus tossama ning värvus heleroheliseks, kuid mõne aja pärast tekkis kergelt pruunikas sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Mustale CuS sademele lisasin lämmastikhapet, soojendasin ning lisasin vett. Seejärel viisin läbi tõestuskatse K4[Fe(CN)6] lahusega ning jällegi tekkis pruunikas sade, mis tõestas, et lahuses oli CuS. B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes
Hapestasin 2-3 tilka tsentrifugaati HCl-ga ning lisasin mõne tilga kollast veresoola. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Cd2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2+ B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S
Kloriidide sadet pesin külma soolhappelise veega (pesuvee valmistamiseks lisasin 10 ml destilleeritud veele 3-4 tilka konts. HCl). Pesemiseks lisasin sademele 1-2 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi korraks sisse. Tsentrifugaati kandsin pipetiga koheselt teise
Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine CdS eraldamisel saadud tsentrifugaatleelistati 6M NH3H2O lahuse lisamisega ning lisati ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutati lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks. Sadenesid mustad CoS, NiS ja FeS. Sade eraldati tsentrifuugimisel ning pesti NH4Cl sisaldava veega. Pestud sadet töödeldi 2M HCl lahusega. FeS lahustus ning NiS ja CoS jäid sademesse. Sade eraldati lahusest tsentrifuugimisega. Tõestati lahusest Fe2+-ioonid. Selleks lisati K3[Fe(CN)6] lahust, mille toimel muutus lahuse värvus siniseks. Sademele lisati 1 tilk konts. HCl ja 1 tilk konts. HNO 3. Hapete liia eemaldamiseks kuumutati kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldunud ja lahjendati veega 1,5 mL-ni Saadud lahusest tõestati Ni2+- ja Co2+-ioonid. Ni2+-ioonide tõestamine
Kuna uuritavas lahuses sisaldusid ka Cd2+-ioonid, siis moodustus K4[Fe(CN)6] toimel valget sadet. [Cd(NH3)4]2+ + 4H+ Cd2+ + 4NH4+ 2Cd2+ + [Fe(CN)6]4 Cd2[Fe(CN)6] Cd2+- ioonide tõestamine koos Cu2+- ioonidega Kui lahuses on nii Cu2+- kui Cd2+- ioonid, siis toimub nende tõestamine järgnevalt: Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA - ga CuS ja CdS. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sademe eraldasin tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib H2O asemel lisada mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestus kollane CdS, mis tõestas Cd2+- ioonide olemasolu. B-alarühma analüüs Kui B alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B alarühma katioone sisaldavast lglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada kontsentreeritud soolhappes.
Moodustus ka veidi valget sadet, mis annab aimu kaadmiumioonidest. [Cd(NH3)4]2+ + 4H+ Cd2+ + 4NH4+ 2Cd2+ + [Fe(CN)6]4- Cd2[Fe(CN)6] Cd2+- ioonide tõestamine koos Cu2+ ioonidega Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele külma 2 M HCl, mis reageeris CdS, sadenes musta värvi CuS. Eraldasin sademe tsentrifuugides. Lisasin sademele külma 2 M HCl, mis reageeris CdS-ga, sademesse jäi CuS. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lisasin tsentrifugaadile mõne tilga ammoniaakhüdraati happelisuse vähendamiseks. Selle tagajärjel sadestus kollakas CdS. [Cd(NH3)4]2+ + 2H2S -> CdS + 4NH4+ + S2- P2.4 B alarühma analüüs Uurisin B alarühma eraldi, seega sadestasin B alarühma katioone sisaldavast alglahusest katioonid sulfiididena. Selleks keetsin lahust TAA-ga, eraldasin sademe tsentrifuugides ning lahustasin kontsentreeritud soolhappes.
natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutasin lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks. Sadenesid mustad CoS, NiS ja FeS. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning pesin sadet NH 4Cl sisaldava veega. Pesuvee valmistamiseks võtsin 5 mL destilleeritud vett, 1 tilga 6M NH 3H2O lahust, 3 tilka NH4Cl lahust, 2 tilka tioatseetamiidi ning soojendasin saadud lahust. Pestud sadet töötlesin 2M HCl lahusega külmalt. FeS lahustus ning NiS ja CoS jäid sademesse. Eraldasin sademe ja lahuse tsentrifuugimisel. Tõestasin lahusest Fe2+-ioonid. Selleks lisasin K3[Fe(CN)6] lahust, mille toimel muutus lahuse värvus siniseks. CoS ja NiS sademe lahusesse viimine Lisasin sademele 1 tilga konts. HCl ja 1 tilga konts. HNO3. Hapete liia eemaldamiseks kuumutasin kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldunud ja lahjendasin veega 1,5 mL-ni Saadud lahusest tõestasin Ni2+- ja Co2+-ioonid. Ni2+-ioonide tõestamine
ammoniaakhüdraadi vesilahuse lisamise tõttu ning tekkinud kompleksi ülekaalu tõttu), seega lisasin reaktsioonisegusse natukene hapet, et pH-d alla viia. Selle tulemusel värvus sade telliskivipunaseks, nagu oleks pidanud. Ag+-ioonide üleminek ammiinkompleksi on raskendatud, kui lahuses on rohkem Hg22+-ioone, mis, reageerides ammoniaakhüdraadi vesilahusega, annavad vaba Hg. Hõbeammiinkompleksiooni dissotsatsioonil tekib Ag +- ioon, mis reageerib vaba Hg-ga ning sademesse jääb Ag koos Hg ja NH2HgCl-iga. Küsimused 1.Esimese rühma katioonide eraldamine lahusest põhineb rühmareaktiivi HCl lisamisel, mille tagajärjel tekivad lahustumatud kloriidid, mida on näha valge sademena. 2. Kuna plii(II)kloriidi lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt, siis kuuma HCl lahuse lisamisel ei teki sadet, kuna plii(II)kloriid lahustub (siinkohal eeldades, et HCl pole kontsentreeritud). Pb2+ + 2I- PbI2
Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S 2NH3 H2O + H2S → (NH4)2S + 2H2O Sulfiidide sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Sademes: NiS ja CoS Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ III-V rühma katioonide
vahetab keemilisel reaktsioonil ligande teise kompleksühendiga siis, kui tekib uus kompleksühend, mis oli eelmistest püsivam, VÄIKSEMA EBAPÜSIVUSKONTSANDIGA, kusjuures kõrvalsaadused võivad olla igasugused, olenevalt ainetest ja tingimustest. Kui kompleksühendi lahusesse viia selliseid ioone, millega kompleksi koosseisus olevad ioonid annaksid rasklahustava ühendi, siis laguneb kompleksühend lihtsamateks sooladeks ja sademesse tuleb ühend, mis tekkis lisatud ioonide reageerimisel kompleksi juurde kuuluvate ioonidega. Igal juhul on reegel: kompleksühend reageerib, kui võimaliku saaduse lahustuvuskorrutis (Ks) on palju väiksem kompleksi ebapüsivuskonstandist(K1-2).
tõestada järgmiselt: a) [K4(CN)6] lahusega, seal juures tekib valge sade b) TAA lahusega keetes tekib oranzikaskollane CdS sade. Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Kui lahuses on nii Cu2+ kui ka Cd2+ -ioonid, siis toimub nende tõestamine järgnevalt: Ammoniaakaalsest lahusest, mis saadi pärast Bi(OH) 3 sademe eraldamist, sadestatakse TAA- ga CuS ja CdS. Sade tsentrifuugitakse. Sademele lisatakse külma 2M HCl, reageerib CdS, sademesse jääb CuS. Sade eraldatakse tsentrifuugimisega. Tsentrifugaadi lahjendamisel veega (happelisuse vähendamiseks võib lisada vee asemel mõne tilga ammoniaakhüdraati) sadestub Cd2+-ioonide olemasolul kollane CdS. Võib lisada ka mõne tilga TAA-d ning kergelt soojendada. Happelisust vähendades sadestus kollane CdS, mis tõestas et lahuses olid Cd2+ -ioonid. Järelejäänus mustale CuS sademele lisatakse 4-5 tilka k HNO 3, happe liig eraldatakse
tõi, seejärel pumbamaja, neli vertikaalset settebasseini, kaheksa liivafiltrit ja lõpuks kaks puhta vee reservuaari. Jaama kõrgem asukoht linna suhtes tähendas seda, et vesi jõudis linna isevoolselt. Jaamas olid ruumid laborile, personalile, töökodadele ja veepuhastuskemikaalidele. Veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli 24 000 m3/ööpäevas. Veepuhastusprotsess koosnes vee eelkloorimisest, vees oleva hõljumi sademesse viimisest ehk koaguleerimisest, selle setitamisest, vee filtreerimisest ja järelkloorimisest. Kemikaalidest kasutati alumiiniumsulfaati koagulandina, kloori vees olevate haigustekitajate hävitamiseks ning kriiti ja lupja vee happelise keskkonna reguleerimiseks. Vee tarbimine Linnaelanik kasutas puhastatud järvevett mõnuga. Vee tarbimine ühe elaniku kohta tõusis umbes 200 liitrini ööpäevas ja veepuhastusjaam jõudis kiiresti peaaegu maksimaalse tootmisvõimsuseni
Fe(OH)2 - määrdunudvalge, rohekas, seismisel pruunistub Fe(OH)3 - punakaspruun Cr(OH)3 - määrdunudroheline Al(OH)3 - valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust ja segatakse. Mitte kuumutada! Sademes: NiS ja CoS. Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid. Sademe CoS ja NiS analüüs: Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts
Edasi tõstetakse vaikselt temperatuuri kuni 78 °C, hoitakse ja segatakse ning seejärel lastakse suhkruid ja muid vajalikke toitaineid täis vedelik, mida nüüd kutsutakse juba virdeks, keedupotti. Nüüd lisatakse 70- kraadist vett, et õllerabast välja pesta viimasedki suhkrud. Vesi lastakse keedunõusse. Kokku peaks virret keetmiseks tulema mõni liiter üle soovitud õllekoguse. Keetmise jooksul aurab paar liitrit ära ja üks osa jääb ka käärimise ajal tekkinud sademesse. Samuti tuleb seda teha rahulikult, ilma sorinata, et hoida virre hapnikuvaba. Enne jahutamist mõjub virde õhustamine õlle kvaliteedile halvasti. Üldiselt võetakse algul vett pool kogusest. Kui soovid teha 10 liitrit õlut, võtad 5 liitrit vett. Temperatuuri tuleb hoida, mis tähendab, et meskimist tuleks teha pliidi või põleti peal. Humalad koduõlle valmistamiseks Meskimine läbi, virre käes, algab keetmine. Nüüd ajad virde keema ja
Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lahus värvus oranzikas-pruuniks, ilmselt sadenes Fe(OH)3 Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi.Tekkis must sade, muid värvusi ei näinud. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse. Co2+ + (NH4)2S CoS + NH4+ Ni2+ + (NH4)2S NiS + NH4+ Fe2+ + (NH4)2S FeS + NH4+ Mn2+ + (NH4)2S MnS + NH4+ Zn2+ + (NH4)2S ZnS + NH4+ Tekkinud sulfiidide sademete värvused: CoS, NiS, FeS - mustad MnS - roosakasvalge ZnS - valge Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust, segatakseja tsentrifuugitakse. Mitte kuumutada
Lahustuvuskorrutiste väärtused on toodud tabelites käsiraamatutes. ja lisame sellele lahusele mõnd hästi lahustuvat kloriidi näiteks NaCl, siis nihkub tasakaal vasakule PbCl2 tekke suunas. Kui lahuses olevate ioonide kontsentratsioonid on sellised, et selle korrutise väärtus osutub suuremaks kui KL, tekib sade ning ühendit AxBy läheb sademesse niipalju, kuni See tähendab seda, et rohkem pliikloriidi läheb sademesse ja lahuses väheneb plii- see ioonide kontsentratsioonide korrutis saab võrdseks KL väärtusega - tekib ioonide hulk (seega pliikloriidi lahustuvus on kloriidioone sisaldavas lahuses väiksem kui küllastunud lahus. puhtas vees). Selline lahustuvuse vähenemine ongi ühise iooni efekt.
Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks. Sadenevad mustad CoS, NiS, FeS. Sade eraldatakse tsentrifuugimisel (kontrollida sadenemise täielikkust) ning pestakse NH4Cl sisaldava veega (pesuvesi: ligikaudu 5 ml dest. veele lisada 1 tilk 6M NH3⋅H2O lahust, 2-3 tilka NH4Cl lahust, 1-2 tilka TAA ja soojendada). Pestud sadet töödeldakse 2M HCl lahusega külmalt, FeS lahustub, NiS ja CoS jäävad sademesse. Sade ja lahus eraldatakse tsentrifuugimisel. Lahusest tõestatakse Fe2+-ioonid kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahusega. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused 6M NH3⋅H2O lahuse lisamisega tekkib must sade Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide (FeS tekke-, lahustumis- ja tõestusreaktsiooni) võrrandid. Fe3+ + NH3⋅H2O → Fe(OH)3↓ + 3NH4+
NaCl lisasin hõbenitraati ja kohe tõestusid kloriiioonid, mille tõttu tekkis valge AgCl sade: NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ +Cl- AgCl Sademele lisades ammoniaagi 6M vesilahust ja soojendades hakkas kulgema reaktsioon, mille tulemusel moodustus, nagu arvata võis, hõbedaga kompleksühend, mis lahustus: AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O Kui lahust hapestada lämmastikhappega, omandab NH3 prootoni ja muutub NH4+ ks, kompleks laguneb ja hõbeioon ühineb taas kloriidiooniga sademesse: [Ag(NH 3)2]Cl +2HNO3 AgCl + 2 NH4NO3 7.5 SCN. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 2 mL) lisada 1 2 mL 1M H 2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] 2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes.
Aluseline: MnO4 - + e- = MnO4 2- Tserimeetria- Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Redokstiitrimiste kasutamine- Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod- Põhinevad massi mõõtmisel /kaalumisel. Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Näiteks Ca määramine vetes Ca2+ + C2O4 2- -> CaC2O4(t) CaC2O4(s) -> CaO(s) + CO2(g) + CO(g) Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Näiteks NaHCO3 määramine NaHCO3 + H2SO4 CO2(g) + H2O + NaHSO4 CO2 kogutakse adsorbenti, adsorbendi massi muutuse järgi leitakse algse NaHCO3 kogus.
peptiseerumist. 71. Sademete vananemine. Sademel lastakse seista, et tekiksid suuremad sademeosakesed ja eralduksid võõrioonid. 72. Puhaste sademete saamise meetodid. Vanandamine võõrioonide kontsentratsiooni vähendamiseks Oklusioon sade lahustuda ja uuesti sadestuda Pinnaadsorptsioon sademe pesemine Dekanteerimine 73. Kaasasadestamine. Protsess, kus aine, mis ei peaks veel sadenema (lahustuvuskorrutise järgi) läheb mingil põhjusel sademesse. Kaasasadenemine kui lahuses on teisigi aineid, mille lahustuvuskorrutised on sarnased. Selliseid aineid tuleb vältida, nad mõjutavad ka protsessi kiirust. Kaasasadenemine on tingitud ka sellest, et me sadestame liiga kiiresti või kasutame liiga suure kontsentratsiooniga aineid. Et vältida oklusiooni, tuleb sadestada aeglaselt. Võib kasutada ka tekkiva sadesti meetodit (tagab sadesti tekke optimaalse kiiruse). Sademe pesemine pesuvee või solvendi kogus ei tohi olla liiga suur
loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Polümorfia kõrval esineb ka teine pseudopolümorfism. See on hüdraatide ja anhüdraatide probleem. Hüdraadid sisaldavad mitu molekuli vett, anhüdraadid ei sisalda. Eriti hästi on amorfse või kristalse vormi mõju imendumisele näha suspensioonides ja teistes loksutistes, kus juba on sade või see tekib hiljem. Loksutise valmistamisel osa raviainest alati lahustub, reeglina amorfne vorm. Sademesse jääb kristallvormide segu. Suspensioonides tekib tasakaal stabiilsete kristallvormide vahel. Kuna lahusesse jääb amorfne vorm, mis on ebastabiilne, siis reeglina suspensioonis tasakaalu ei teki ja sademe hulk kasvab järjest. Selle vältimiseks lisatakse viskoossust tõstvat ainet, nt. metüültselluloosi ja tema derivaate, polüvinüülpürrolidooni jne. Suspensioone stabiliseeritakse kristallvormide tasakaalu tekitamiseks 12
Ei ole olemas absoluutselt lahustuvaid ja lahustamatuid aineid. Aine vees lahustuvust võib anda g/l, mol/l. Ainete lahustamisomaduste kasutamine: 1) tahke aine puhastamine – tahkest ainest tehakse kõrgel temp.il küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained; 2) heitvete puhastamisel lisatakse heitveele aineid, et osad toksilistest ainetest läheks üle sademesse ning sade, milles on toksilised ained, eraldatakse veest. 12. Loodusliku vee põhilised koostisained on: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vett nimet. karedaks, kui ta sisaldab mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt Ca ja Mg soolasid. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca ja Mg soolade sisaldusega vees; karedust mõõdetakse milligrammekvivalentides 1 l vee kohta( mg- ekv/l). Karedust jaotatakse mööduvaks ja püsivaks kareduseks
annaabi.ee 
