Albert on minu tulevane abikaasa, kihlatu ning parim, mis minuga juhtunud on. Werther aga hea sõber, kellega tutvusin perekonna tutvuste läbi ning kes leidis minus olevat midagi enamat. Ja ma ei taha nüüd ega tahtnud siis nõnda head sõpra kaotada. Werther ei teadnud, et me Albertiga teame ning me ei rääkinud talle, kuid.. me teadsime tema tunnetest minu vastu. Nägin seda tema käitumises, tema silmades, kui ta mulle otsa vaatas; kuulsin kuidas ta sellest tahtmatult kõneles. Kuid Lea! Me Albertiga ei saanud seda endale lubada! Mängida Wertheri tunnetega, teha tema rumalale väikesele südamele kõige võimsamal viisil haiget pole minu moodi! Ma ei taha nii, Lea. Rääkisin talle, palusin teda. Palusin unustada minu, teise mehe kihlatu, kes ta tunnetele vastata ei saanud, ja leida endale keegi parem, kes teda armastab ja hoiab. Ta leidis põhjendusi, leidis mind üksinda toast, kui Albert lahkunud oli, Lea. Kuid mina ei osanud vastata ta tunnetele
1. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kaaskompleksarv, kompleksarvude võrdsus ja nulliga võrdumise tingimus. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi, (1) kus a ja b on reaalarvud ja i on nn. imaginaarühik, mis on määratud võrdustega i = - 1 või i 2 = -1 . Kaht kompleksarvu z = a + bi ja z = a - bi , mis erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest, nimetatakse kaaskompleksarvudeks. Kokkuleppe põhjal 1) kaht kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z 2 = a 2 + b2 i loetakse võrdseteks ( z1 = z 2 ) , kui a1 = a 2 ja b1 = b2 , s.t. kui nende reaalosad on võrdsed ja imaginaarosad on võrdsed; 2) kompleksarv võrdub nulliga, s.o. z = a + bi = 0 siis ja ainult siis, kui a = 0 ja b = 0. z = a + bi = r cos + i sin ehk z = r (cos + i sin ) Avaldist võrduse paremal poolel nimetatakse kompleksarvu z = a + bi trigonomeetriliseks kujuks; suurust r nimetatakse kompleksarvu z mooduliks ja suur...
1.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Võrrandisüsteemi kordajad, vabaliikmed, lahend. Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. Lineaarseks võrrandisüsteemiks nimetatakse lõplikust arvust lineaarseist võrrandeist koosnevat a11 x1 + a12 x 2 + ...a1n xn = b1 süsteemi. Tema üldkuju on: (3) a 21 x2 + a 22 x 2 + ...a 2 n x n = b2 Arve a ij nimetatakse võrrandisüsteemi .................... a m1 x1 + a m 2 x 2 + ...a mn x n = bm kordajateks, arve b1 , b2 ,..., bm aga süsteemi vabaliikmeteks. Arve c1 , c 2 ,..., c n , mis rahuldavad süsteemi kõiki võrrandeid, nimetatakse võrrandisüsteemi lahendiks. Lineaarse võrrandisüsteemi (3) kordajatest moodustatud maatriksit nimetatakse süsteemi (3) maatriksiks. Maatriksi A täiendamisel vabaliikmete veeruga tekkinud maatriksit nimetatakse süsteemi (3) laiendatud maatriksiks. 2. ...
Matemaatilise analüüsi (II) I osaeksami teooriaküsimused 2013 1. Kahe muutuja funktsiooni väärtuspaaride (x; y) hulka, mille puhul definitsioon. Määramispiirkond. funktsioon z = f (x; y) on määratud, Kahe muutuja funktsiooni nimetatakse selle funktsiooni geomeetriline kujutamine. määramispiirkonnaks. Kui kahe teineteisest sõltumatu muutuva suuruse x ja y igale väärtuspaarile (x; y) mingisugusest nende muutumispiirkonnast D vastab suuruse z väärtus, siis öeldakse, et z on kahe sõltumatu muutuja x ja y funktsioon, mis on määratud piirkonnas D. Argumentide x ja y 2. Kahe muutuja funktsiooni , saame z uue muudu z, mida osamuudu ja täismuudu mõisted nimetatakse funktsiooni z (kujutada ka joonisel). täismuuduks ja mis on määratud Et y väärtus sellel tasa...
Kordamisküsimused matemaatilise analüüsi (II) II osaeksamiks 2013 1. Kahekordne integraal (integraalsumma, kahekordse integraali definitsioon, kahekordse integraali omadused (vastavad teoreemid tõestuseta)). n Moodustame summa: Vn = f ( P1 )s1 + f ( P2 )s 2 + ... + f ( Pn )s n = f ( Pi )s i i =1 Seda summat nimetatakse funktsiooni f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Teoreem 1. Kui funktsioon f(x,y) on kinnises piirkonnas D pidev, siis integraalsummade jadal leidub osapiirkondade si maksimaalse läbimõõdu nullile lähenemisel ja n lõpmatul kasvamisel piirväärtus, mis on üks ja sama iga jada puhul, s.t. ta ei sõltu piirkonna D osapiirkondadeks si jaotamise viisist ega punkti Pi valikust piirkoonas si. Seda piirväärtust nimetatakse funktsioonif (x,y)...
Matemaatilise analüüsi (I) II osaeksami teooriaküsimused (Tallinnas õppivatele kaugõppijatele) 1. Funktsiooni muudu peaosa ja funktsiooni diferentsiaal. Sõltumatu muutuja diferentsiaal. Funktsiooni diferentsiaali valem. Ligikaudse arvutamise valem. Funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene [kui f ( x ) 0 ] on muudu niinimetatud peaosa, mis on võrdeline argumendi muuduga x . Korrutist f ( x ) x nimetatakse funktsiooni diferentsiaaliks ja tähistatakse sümboliga dy või df ( x ) . Sõltumatu muutuja x diferentsiaal dx ühtib tema muuduga x . dy f ( x ) = Funktsiooni diferentsiaali valem: dy = f ( x ) dx ehk dx Ligikaudse arvutamise valem: f ( x + x ) f ( x ) + f ( x ) x 2. Kõrgemat järku tuletised. Funktsiooni teist järku tuletiseks ehk teiseks ...
Matemaatilise analüüsi (I) I osaeksami teooriaküsimused (Tallinnas õppivatele kaugõppijatele) 1. Ratsionaalarvud, irratsionaalarvud, reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus ehk moodul. Positiivseid ja negatiivseid täis- ning murdarve koos arvuga null nimetatakse ratsionaalarvudeks. Lõpmatute mitteperioodiliste kümnendmurdudena esitatavaid arve nimetatakse irratsionaalarvudeks. Kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud koos moodustavad reaalarvude hulga. x Reaalarvu absoluutväärtuseks ehk mooduliks x nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi x = x, kui x 0, x = -1, kui x < 0. x x. Kehtib seos 2. Muutuv suurus ehk muutuja, jääv suurus ehk konstant. Muutuva suuruse muutumispiirkond. Mõisted: vahemik, lõik, poollõik. Kasvav ja kahanev muutuv suurus, monotoonne suurus. Tõkestatud muutuv suurus. Suurust, mis omandab mitmesuguseid vää...
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt
SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheai...
Juhan Smuuli näidend „Lea“ – kas mustvalge maailmanägemus? Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast
mitte tõsidusega suhtumine. Tema motivatsioonipuudus ja tööga rahulolematus põhjustavad omakorda pingeid kaastöötajatega ning kaupluse juhatajaga. Rahulolematus ja motivatsioonipuudus mõjutavad suuremas plaanis tervet kauplust, kuna rahulolematud töötajad ei taha tööd enam korrektselt teha. Selline käitumine tingib kaupluse töö üldised häired ja see omakorda rahulolematuse klientides. Lea käitumise põhjuseks on endisel tasemel püsiv palganumber, tal puudub edaspidine motivatsioon oma tööd teha. Leal on täitmata sotsiaalse hinnatuse vajadus ning Herzbergi teooria järgi hügieenifaktorid: töö sisu, palk, suhted kolleegidega, suhe ülemusega ja võib-olla ka isiklik elu. Herzbergi motivatsiooni- hügieeni teooria uskus, et indiviidi suhtumisel töösse on aluseks tema arvamus selle edust või ebaedust. Üks vajaduste kogum
Prostitutsiooni kui naistevastase vägivalla vastu on hakatud võitlema alles hiljaaegu ja üksikutes riikides. Näide elust enesest TÖÖLE OLEMATUSSE VEINITEHASESSE. Lea ja Angela, kes otsustasid Eesti elust veidi puhata ja välismaal raha teenida, jõudsid OÜ Angeronase kabinetti kuulutuse peale. «Läksin kohale ja tundsin firma esindajas ära Riina Vainu, kellega olime kunagi koos koolitusel käinud,» meenutab Lea. Sõbrannad tahtsid minna tööle kuulutuses mainitud Iirimaale, kuid Angeronase juht pakkus neile hoopis Portugali. Esimesest «konsultatsioonist» väljasõiduni kulus umbes pool aastat. Vainu soovitas töölesõitjatel isiklikku raha mitte kaasa võtta, sest kohapeal pidid nad kohe teenima hakkama. Lea ja Angela võtsid siiski ligi nii pangakaardi kui ka mobiiltelefoni. Portugalis selgus, et veinitehast, mis pidi pakkuma tasuvat tööotsa, pole olemaski. Vainu
Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp. Autori tänu kuulub ka paljudele Ida-Viru maakonna omavalitsusele, kes Pühenduste ilmumiseks õla alla panid. Tegemist on luulekoguga, kus luuletaja pühendab luuletusi kindlatele inimestele. Iga luuletuse alguses on tekst, kus luuletaja kirjeldab, kes oli see inimene tema elus ja tema elu käigust. Luuletused on seotud tähtpäevadega. Minu meelest on see luulekogu väga südamlik. Näide luulekogust: Pühendatud Lea Kuldseppale Lea Kuldsepp on Saare maavalitsuses A ja O kultuuri alal. Me oleme mitmeid-setmeid kordi Saaremaal minu hingekodus-kohtunud. Suvel, aastal 200 oli mul õnne teda oma tegelikus kodukandis võõrustada. Et Leal oli just esimene juubel selja taga, tervitasin teda alljärgnevate ridadega. Lea paljude heade ja iseärasustejuures meeldib mulle kõige enam see et ta laseb vestluskaaslasel end tema jaoks väga olulisena tunda ... Naeratusega, silmavaatamisega, mõistva sõnaga
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu
1. ,,Koterman" Marie Under on valinud oma esimese ballaadi tegelaseks Kotermani laevahaldja, kes kehastab ühiskonnas õiglust/õiglast inimest ning kelle ülesandeks on karistada ja kutsuda korrale õigluse ja eetilise käitumise vastu eksinuid. Ballaad ,,Koterman" kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist
mõned asjad puudutasid ka mind, mida võiks muuta. Peale I vaatust oli söögipaus. Üle hoone olid pandud sponsorite lauad, kus olid väikesed viktoriinid ja auhinnad. Teiseks üldteemaks oli "Põrgu". Selle teema kohta rääkis korvpallitreener Andres Sõber, kes kahjuks ise ei olnud kohal, kuna oli võistlustel, aga meie arenenud tehnika aitas tal kohal olla läbi ekraanipildi. Veel rääkisid selle teema kohta muusik ja helide looja Lea Dali Lion(endise nimega Lea Liitmaa) ja eurolaulik Tanja Mihailova. Räägiti teemadel- Kuhu jäid inimesed minu kõrvalt kui ma olin peaaegu kokku varisemas? Millised emotsioonid valktsesid mind kui ma olin kahe vastaspoole vahel? Kui raske on raske? jne... Oli jälle väga huvitav teema ja oli, mida kõrvataha jätta. Kolmandaks vaatuseks oli üldteema "Maa", ning selle teema kohta kõnelesid Acro Yoga Eesti esivedajad Kalev Külaase ja Kristel Talvistu, ning Eesti rahvusooper
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elava...
11.66 46611018133 Külli Külli Lasn 02.10.60 46010028189 Külli Külli Saarniit 16.08.80 48008163704 Külli Külli Räämet 25.01.83 48301254621 Külli Külli Arvola 30.09.87 48709309699 Külli Külli Laasik 15.07.62 46207156430 Külli Külli Kasemaa 29.12.79 47912295542 Külli Külli Loendus 9 Lea Reinhold 29.06.88 48806291665 Lea Lea Vrager 14.03.72 47203146558 Lea Lea Ots 01.06.74 47406016065 Lea Lea Kalinin 19.09.51 45109199537 Lea Lea Übi 12.04.74 47404123916 Lea Lea Reinsalu 07.05.81 48105078909 Lea Lea Tamm 21.12.67 46712215316 Lea Lea Öpik 16.11.68 46811165803 Lea Lea Ütsmüts 30.10.73 47310306833 Lea Lea Mihhailov 12.12.88 48812125172 Lea Lea Rammul 21.07
Loomade kehaosad Lea Palo 2011 KELLE SABA? KELLE SUU (NOKK, MOKK) KELLE? MIS?
kahte ossa: esimene pool on inglise-eesti suunaga, teine pool prantsuse-eesti omaga. Sõnastikku kuulub ligi 7000 märksõna ja väljendit. Terminite arv selgub sõnastiku eessõnas. ,,Müügi- ja turundussõnastik" on tõlkepõhine tõlkesõnastik, sest sisaldab loetelu mitme eriala võõrkeelseist termineist koos vastetega eesti keeles. Sõnastiku on koostanud tõlkijad Ivika Arumäe, kes vastutab ingliskeelse poole eest, ning Liina Paroll, kes vastutab prantsuskeelse poole eest. Toimetaja on Lea Noorma, tehniline toimetaja Tea Vassiljeva ning kaane on kujundanud Kalev Tomingas. Sõnastik on mõeldud abistamaks eelkõige üliõpilasi, kes õpivad majandusteadust või turundust ja peavad tihti võõrkeelset kirjandust lugema. Samas saavad sellest sõnaraamatust abi ülejäänud inimesed ka, kes teevad ärialast tööd ning peavad tihti suhtlema ingliskeelse või prantsuskeelse maailmaga. Käesolev sõnastik on deskriptiivne ehk kirjeldav, sest tegu on tõlkesõnastikuga ning termineid
Eesti naivistid Paul Kondas Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 Oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsio...
Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa. Koolibri, 2002. 10) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2. osa. Koolibri, 2003. 11) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005. 18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010. 19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
Dorian Gray portree tegelased Tegelased lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, pruunid silmad, elab Curson Street´il Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja, kunstnik, tegi portree Gray ´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux, Selby on tema oma Lord George Fermon sõbralik, laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma, romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane näitleja James Vane - Sibyli vend Teatri direktor kilev hääl, paks, juut Victor - Doriani teener Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega
Kasutajatunnus ja esmane parool väljastatakse raamatukogust. ID-kaardiga sisselogimisel kasutajatunnust ja parooli vaja ei ole. Leheküljel tagasi liikumiseks kasutatakse nuppu tagasi, mitte aga brauseri back-nuppu. Laenutuste edetabel jaanuaris 2011 Raamatud Jrk Laenutusi Autor Pealkiri Aasta 1 547 Arme, Lea Ma olen elanud 2010 2 422 Oksanen, Sofi Puhastus 2009 3 352 Kull, Avo Haigla 2010 4 350 Arme, Lea Ada Lundver : minu elu sõnas ja pildis 2010 5 421 Nuude, Liidia Mati Nuude 2010
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva ovm laht i lea h lta h t laht laht LAHED Leia kontuurkaardilt: Ülemiste Peipsi Võrtsjär järv järv v JÄRVED Leia kontuurkaardilt: Narva Emajõgi Pärnujõgi jõgi JÕED Leia kontuurkaardilt: Pandivere Sakala
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
Koostaja: Jaan Lea Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Eoseline paljunemine Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil. Eoseline paljunemine Nad tekivad suguta paljunemise elundites - sporangiumides ehk eoslastes või zoosporangiumides ehk rändeoslates. Alamatel taimedel on need elundid üherakulised, kõrgematel - hulgarakulised. E...
60312215316 #NAME? 47807042708 #NAME? 46907275415 #NAME? 47301304197 #NAME? 35308061352 #NAME? 36001161262 #NAME? 47102015071 #NAME? 45502205632 #NAME? 50205038363 #NAME? 35501229735 #NAME? 45701258947 #NAME? 48604141460 #NAME? 45610224882 #NAME? 37803115227 #NAME? 47108279972 #NAME? 37108154554 #NAME? 45001243289 #NAME? 37502013240 #NAME? Ülesanne 3 aastal: #NAME? Ees- ja perekonnanimi Pirjo Kukk Lea Tamm Kairi Meri Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk
Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo" "Kanervala" "Kihlus" "Õlleretk Schleusingenis" "Öö ja päev" "Seitse venda" "Margareta" Seitse ...
1. Kuhu olid kirjutatud 10 käsku? Kes ja millal need rahva ette tõi? (LK 102-104) - 10 käsku olid kirjas kivitahvlitel. Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90) - Paasapühasid peetakse Iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks.
Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu, inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte ka...
Inglise keele virtuaalne õpe Margus Lehtpuu Tallinna Ühiskool. Virtuaalne suhtlus inglise keele omandamisel Otsitakse suhtluspartnerid läbi sotsiaalmeedia Kuna osa sotsiaalmeediast on inglisekeelne ,paraneb inglise keele tase. Miks on inglise keel saanud rahvusvaheliseks keeleks? Inglased tegelesid aktiivselt meresõiduga 17.sajandil,viies inglise keele laia maailma Suurbritannia oli juhtiv tööstusriik 17.- 18.sajandil Inglise keele roll tänapäeval Tänapäeval sõltub äride rahvusvaheline läbilöögivõime inglise keele oskusest Minu töö eesmärk Oli uurida,kuidas on mõjutanud interneti areng inglise keele oskust noorte seas Uurisin internetis ja koolis omandatud inglise keele oskuse kasutamist vabal ajal ja praktiseerimist välismaal. Töö põhiosa Uurisin inglise keele omandamise võimalusi virtuaalsel teel Tõin vä...
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõ...
Eesti muusika 21. sajandi algul 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Penton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival Jazz-kaar, mille kontsertidele on aina raskem pileteid saada. Uustulnukatest on pälvinud tähelepanu lauljatar Helin-Mari Arder, jazz-pianist Jürmo Eespere, saksofonist Siim Aimla jt.
Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864) "Kanervala" (1866) "Kihlus" (1866) "Õlleretk Schleusingenis" (1866...
Pa u l e e r i k r u m m o 19. Jaanuar 1942 Elulugu Sündis Tallinnas kirjanik Paul Rummo poeg Ema poolt pärineb ta mustlastest Lea Tormis ning Jaak Johansoni ema Mall Johanson on PaulEerik Rummo õed abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga neli last Teekond Har iduseni õppis Tallinna 2. Keskkoolis lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina Tegutses ülikooli näiteringis Karjäär Tallinna Draamateatris kirjandusala juhatajana Kutseline kirjanik Luuletõlkija Filmistsenarist (,,Suvi") Kultuuri konsultant Eesti Vabariigi kultuuri ja haridusminister Poliitik Poliitiline tegevus Loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991 Kultuuri ja haridusminister 19921994 Eesti rahvastikuminister 20032007 SoomeUgri toetusrühma esimees 2007 Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimees 2007 Asendusliige XII R...
Arvutikirja kiirus on mul ca. 100 lööki minutis, ma olen kohusetundlik ja viisakas meesterahvas. Ma olen läbinud Tallinna Astangu Kutserehailitatsiooni Keskuses kursuse AO, mille lõpetasin 2009. aastal ja sain sealt Arvutioskuste tunnistuse, mis vastab standartidele AO1-7. Ja minu arvutioskused on kesktasemel. Palgasooviks on mul praktikaajaks ½ Eesti keskmist Lisaks maksab Töötukassa minu praktikaajal teile veel toetust selle eest, et te mind valisite. Minu kontaktisikuks on pr. Lea Kasvandik Tallinna Vaimsetervise Keskuse, Haabersti Klubimaj Töö- ja Koolitusüksuse juhendaja, Tema kontaktid on lea.[email protected] ja telefon argipäeviti 8.00-16.00 on 6579438 Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite minuga ühendust võtta argipäeviti kella 9.30-16.00 telefonil 6579455 ja õhtuti alates kella 17.30-st 6585520, minu elektronposti aadress on [email protected].
Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA!-> Noor tuntud tantsijatar Liina Lai sai Nobeli preemia. Komadega eraldatakse tavaliselt 1. Järellisand:
REAALARVUD Joosep Andrespuk 10.A Klass Paide 2009 1. Naturaal-, täis- ja ratsionaalarvud. Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki võrrelda, selleks aga tuli nende hulkade elemente loendada. Nii tekkis naturaalarvude hulk N. Esialgu ei kuulunud null arvude hulka. Alles 7. Sajandil sõnastasid india matemaatikud reeglid arvu 0 kasutamiseks. Neli põhitehet naturaalarvudega on liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Naturaalarvud koos oma vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga Z. Kõik täisarvud ning positiivsed ja negatiivsed murdarvud kokku moodustavad ratsionaalarvude hulga Q. Murdudega seoses kasutatakse mõisteid harilik murd, liigmurd ja lihtmurd. On ka veel ...
• Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde
I. Irratsionaalarvudeks on näiteks (=3,14159265...; ; ). Arvuhulkade seotus: Kasutatud materjalid: 1.http://enos.itcollege.ee/~areinas/Matemaatiline%20anal%FC%FCs/Arvuhulgad %5B1%5D.ppt 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Naturaalarv 3. http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=517_M_7_1-7.pdf 4. http://10klass.weebly.com/uploads/1/4/6/0/1460270/ratsionaalarvud.pdf 5. http://wapedia.mobi/et/Ratsionaalarvud 6. http://wapedia.mobi/et/Irratsionaalarvud 7. Lea Lepmann; Tiit Lepmann; Kalle Velsker. 2000. Matemaatika 10.klassile ( lk 3-12).
photoglobe.info/earth_from_space/img/map_mt_etna.jpg · http://www.annaabi.com/search.php?s=etna+vulkaan · http://www.iris.edu/seismon/ · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=244691 · http://www.volcanoetna.com/gallery/d/3675- 2/mount+etna+eruption+1989+Copyright+__+Boris+Behncke+Italy+Volcanoes+_6_.jpg · http://www.addictedtotravel.com/Resources/Images/Cache/2008/2/028f8a817388402ab7c04 f1b97deb922-350-350_350 · http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect2/VolcanoStructure.jpg · Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar ,,Geograafiaõpik põhikoolile'' 2008
Sisaski kujunemisest muusikuks ning ta eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist, tema noorpõlvest. Urmas Sisask sündis 1960.aastal Endel Sisaski ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis juba noorena silma oma omapärasuse ning andekusega. Raamat rõhub eelkõige tema omapärasusele ning veidrusele. Urmas ei jäänud ainsaks lapseks, peagi sai ta endale veel ka õe kellele pandi nimeks Lea. Õe Leaga oli tal lapsepõlves väga tihe side, lapsed said hästi läbi ja hoidsid teineteist. Mõlemad olid iseloomult tembuviskajad ja laisklejad. Urmase vanemad lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas, rääkis ta väga vähe ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisema. Urmas jumaldas muusikat ja astronoomiat. Tänu pere pidevale kolimisele jõudis Urmas
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957)
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
