Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jumalate ja kuraditega. Missugune on kuradi osa antud koosluses? Nii Bulgakov kui Goethe kujutavad jumalat passiivse kõrvalseisjana ja kuradit aktiivse tegutsejana. Vene kirjanik annab jumala esindajatele (inglitele) negatiivseid joonigi - üks neist osutub kõrgetest ideaalidest hoolimata rumalamaks ja väiklasemaks kui Woland, kes esindab kuratlikke jõude. Kas võib oletada, et esineb vaid üks kõikehaarav jõuline kogum, mis pole kaugeltki ideaalne? Vaid kõike lihtsustada püüdva inimkonna eksitus jagab terviku negatiivseks ja positiivseks. Tegelikult koosneb kõiksus nii heast kui halvast, mis omavahel kombineerudes moodustavad ühtse kogumi. Nimetagem seda Bulgakovist ja Goethest lähtudes kuradiks. Wolandi (Bulgakovi "Meister ja Margarita") arvukas kaaskond tõestab, et kuradil on mitu nägu
ole!" ning võimele armastada, mis ka ei juhtuks. Saatana ballil, kuhu oli kutsutud väga erinevaid isikuid, pidi ta näitama kõigi vastu armastust ning heasüdamlikkust, mis tal ka edukalt õnnestus. Endalegi ootamatult, kui tal avanes võimalus esitada üks soov Wolandile, palus ta, et Frieda vabastataks piinadest ja talle ei toodaks enam rätikut, millega ta oma lapse lämmatas. Selles zestis väljendus Margarita aus ning uhke loomus, kuna ta oli Friedale lootust andnud ning pidas ma sõna. Woland austas Margarita tegu ning andis talle tänutäheks veel ühe soovi, mida Margarita praktiliselt kasutas, nõudes, et ta armastatud meistri tagasi saaks. Ühest küljest heasüdamlik ning veetlev, ent samas emotsionaalne ning kergelt ärrituv, kui tema armastatut koheldakse ebaõiglaselt. Bulgakovi jaoks oli Margarita ta kolmanda naise prototüüp, ent minu jaoks armastusromaani kangelane heasüdamlik, tõde jalule seadev ning aus. Ometi ei võitnud Margarita
Valguse ja varju piiril Elu pole kunagi kindalt mustvalge, alati leidub ka keskmiseid toone. Me peame tihti elus otsuseid langetama ja valima endale sobivamaid lahendusi. Kuidas kondel olla? Kuidas me teame, et tee, mida mööda läheme on valguse, mitte varju rada? Seda et jumal on hea ja kurat paha, teame kõik, aga M.Bulgakovi teoses ,,Meister ja Margarita" kehastas Woland seda kurjemat poolt. Tema kurjus ei olnud läbinisti halb, ta soovis ahnetele inimestele õppetundi anda. Varieteeteatreis see juhtuski. Me elame kogu aeg valguse ja varju piiril, sest me eite kunagi kindlalt, et meie otsus on täiesti õige. Me ei tohiks lasta ennast pimestada materiaalsetel asjadel, kuid ilma rahata elada ka ei saa. Peaksime olema suutelised endale ise teenima täpselt nii palju, et me ei tunneks puudust millestki ja kiusatustele alla ei annaks.
kuid siiski Ravicut armastades. Kui aga mees mõistis, et siiski pilvedes. on Joani kiindunud üritas teda tagasi võita, aga armekadedushoos tappis Joani elukaaslane naise. Joan sureb ja Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. See on tõestus, et nad siiski armastasid üksteist. Bulgakov ,,Meister ja Woland, kes kehastab saatanat, saabub linna. Ta üritab Margarita oli armastuse Margarita" veenda Berilozi ja Ivani, et jumal on olemas ning ennustas nimel nõus end meestele nende tulevikku, mis sai ka täide. Beriloz jäi trammi ohverdama saatanale. alla ning Ivan sattus hullumajja, kus ta tutvus Meistriga, kes Sarnaneb Faustiga, kuid
kui eneseohverdust. Mõlemad võtsid vastu otsuseid, toetudes sellele, mis oli nende arvates nende kaaslaste soov, jättes tagaplaanile enda tahtmised. Hiljem aga selgus, et kui nad oleksid omavahel rääkinud, siis oleksid võinud mõlemad õnnelikud olla. Põhinedes Bulgakovi teosele, ei peaks mitte ainult seadma kellegi teise soovid enda omast kõrgemale, vaid ka leppima sama tulevikuga, mis on hingesugulasel. Teoses ütles Woland Margaritale: ,,Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.’’ Kas see tähendab siis, et kui kallim on määratud vangistusse, siis peaks tema hingesugulane elama igaveses üksinduses, kuna selline saatus on tema kaaslasel? Ei. Armastus on puhas, see on kannatus nendele, kes lasevad sellel muutuda paheliseks. Head asjad on vaeva väärt ja nõnda on ka suhte säilitamisel, sellega tuleb tegeleda.
Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae
tegelikkuse ja näivuse vahel? Me seisame tihti hea ja kurja vahel, sest me ei tea kunagi täpselt, kas see, mida me teeme, on täiesti õige. Ei tohiks lasta ennast mõjutada rahast ega materiaalsetest asjadest, vaid olema suuteline endale teadvustada, et kui teha piisavalt tööd ja tulla toime, saame endale neid asju lubada ning ei peaks selle kõigepärast hulluma. M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" oli Woland see, kes oli küll kurjemal poolel, kuid tahtis näidata ka ahnetele inimestele, et alati ei tasu kohe ahnitsema hakkata. Varieteeteatris sai ta tõestada , kui ahneks võivad inimesed minna. Ta võlus raha, riideid, kingi ja muudki, ning inimesed läksid hulluks ning jooksid suurte massidena lavale ja hakkasid endale kõike krabama, mida nägid. Nad muutusid justkui loomadeks, kes võtsid kõike, mida ettejuhtus ilma silmi pilgutamata. Võim on suur tegur, mis mõjutab meid kõiki
hallil päeval, halli rutiini keskel. Armastus, mis on sündinud salaja, kogu ümbruse eest peidus, hakkab looma eredat päikesepaistet, mis lubab kiirata ka maailmal endal. See armastus, mille tipp saavutatakse Kuradiga kätlemisel, on liiga suur selleks, et puruneda Kurjuse puudutusel. Meister ja Margarita saavutavad üheskoos jõudeolemise, mis ei võimalda neil küll enam iial astuda sisse Paradiisi väravatest, kuid mis lubab neil tunda imelist rahu. Jesua ja Woland hoiavad teineteisel käest, lastes sündida tõelisel imel - suurel ja igavikulisel armastusel. Balzac kirjutas oma teosesse "Isa Goriot" samamoodi suure armastuse, kuid seda hoopis teisel viisil ja kujul. Laskmata sündida naiivselt kaunitel imedel, näitab ta selle suure tunde teist, kurvemat külge. Kogu oma elu oli härra Goriot tundnud üht sügavat ja piiritut tunnet, mis täidab nii tema härdunud südant kui väsinud keha
Kui aga mees mõistis, et siiski on Joani kiindunud üritas teda tagasi võita, aga armekadedushoos tappis Joani elukaaslane naise. Joan sureb ja Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. See on tõestus, et nad siiski armastasid üksteist. Bulgakov „Meister ja Woland, kes kehastab saatanat, saabub linna. Ta Margarita oli armastuse nimel nõus end Margarita“ üritab veenda Berilozi ja Ivani, et jumal on ohverdama saatanale. olemas ning ennustas meestele nende Sarnaneb Faustiga, kuid selles teoses Woland tulevikku, mis sai ka täide. Beriloz jäi trammi on lõpuks heatahtlik ning päästab Meistri ja
Mõned inimesed on seadnud oma elu eesmärgiks koguda enne maise eksisteerimise lõppu võimalikult suur varandus. Ainult ahnus ja mammonaorjus kedagi siiski tõelise õnneni viia ei saa. Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" tuleb saatan ise kasuahnetele moskvalastele õppetundi andma. Ennast maag Wolandina esitlev pagan annab linnaelanikele nii raha kui ka muud ihaldusväärset, kuid veidi hiljem haihtuvad kõik saadud esemed. Sellega püüab Woland inimestele kõige materiaalse ja pealiskaudse suhtelisust ning tühisust näidata. Soovis materiaalselt kindlustatud olla ei ole iseenesest midagi tavatut ega halvakspandavat, kuid see ei tohiks kindlasti olla eesmärk omaette. Saksa filosoof Albert Schweitzer on öelnud, et edu ei ole õnne võti, vaid õnn on edu võti ning kui sulle meeldib see, mida sa teed, siis oled sa ka edukas. Kõige olulisem on leida esmalt miski, mis ennast tõeliselt õnnelikuks teeb ning mille poole suurima
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga
Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse. 3) Probleemid o Kommunistlikust reziimist tingitud kehv eluolu o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga
Oma tähtteose ,,Meister ja Margarita" ilmumist ei elanudki mees üle. Ja kuigi seda takistati kümneid aastaid pärast Bulgakovi surma, kui see lõpuks ilmus, oli see tõeline ,,hitt". Romaanis olid koos fantastika ja realism, müüt ja ajalooline tõde, romantika ning klounaad. Bulgakovi mitmetasandilise ülesehitusega romaan kujutab kõigi jaoks erinevat maailma, kus igaühel on oma ajaskaala, aga neid seob üks tegelane Woland. Bulgakov püüdis mõista oma aega, selles toimuvate kohutavate sündmuste tausta, mistõttu on oluline teada ajastu ja autori tausta, enne kui lugeda tema teoseid, kus neid sündmusi kajastatakse. Kolmas suurmees, keda tunnustati, aga keda võimuorganid siiski ei soosinud, oli Boriss Pasternak. Tema tuntuim romaan ,,Doktor Zivago" smugeldati välismaale, et see seal avaldada, sest kodumaal seda ju teha ei lastud
· Kui Jürka saab õigesti elatud, saab ka inimene. Ja kui saab, siis on inimene ise oma pattudes süüdi. · Kuidas Jürka tõestab, et inimene saab õigesti elada? Goethe ,,Faust" Tammsaare ,,PUN" Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Mefistofeles Põrgupõhja Jürka Woland Etapid : · Lapsed peavad olema · Oma talu(maa) peab olema · Taluloomad peavad olema · Kaval-Antsult võeti loomad võlgu. · Jürka pani sulase majaga põlema aga ei tunnistanud üles. · Jürka tegi Juulale lapsed(kaksikud). · Ants õpetab Jürkat õigesti valetama. ,,Väiksem orjab suuremat, rumalam targemat .." · Tunnistust on vaja, et õige inimene olla. · Kaval-Ants sai Põrgupõhja talu endale. · Jürka sai rentnikuks.
kandis enda peal inimeste pattu. Juudast saab käsitäitja/ võimutööriist. Meister- igavene elu sõltub sellest, kas teos saab valmis. Saatan pakub raha, saadab inimesed ära- kättemaksja ühiskonna pahelisuses, mure kodumaa pärast. Seos ,,Faustiga" kolmeosaline kosmoloogiline struktuur: igavikuline (raamatu lõpp), maapeale elu (Meister ja Margarita) ja allilm (Moskva elu). Nimetas seda uueks Margarete ja Fausti looks, sidus kaasajaga. Saatan- Woland (Faustis Mefistoofeles). Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel (puhastus tuli)- tegelaste põgenemine Moskvast teise, kõrgemasse maailma. Faustis ei kahelda jumala olemasolus, Bulgakovi romaanis püütakse selgeks teha, et jumalat pole olemas. Vaidlused selle üle, kes juhub maa pealset elu. Nõukogude tegelikkus (inimeste kadumine). Igavese olemise küsimus- elumõtte küsimus/leidmine, miks teevad, ei tea- Moskvas
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1
sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! 17. Nimeta M. Bulgakovi peateos. M. Bulgakovi peateos on ,,Meister ja Margarita". 18. Selgita väidet ,,käsikirjad ei põle". ,,Käsikirjad ei põle" tähendab seda, et tõde tuleb alati päevavalgele ja õiglus võidab. 19. Mis põhjusel saabub Woland Moskvasse? Woland ehk saatan saabub Moskvasse, sest Moskva sümboliseerib Nõukogude Liidu südant. Bulgakov naeruvääristab ,,Meistri ja Margaritas" Nõukogude Liitu ja annab saatana ja tema kaaslaste tempude abil ülevaate Nõukogude Liidus valitsevast vassimisest ja inimeste ning kõige inimväärse ahistamisest ja mahasalgamisest. Teos on sügavalt Nõukogude Liitu õõnestav ja selle üle naljaheitev. Bulgakov ennustas ette Nõukogude Liidu lagunemise ja kõige ilmsikstuleku
mees, teeb naine. Kõike olulisem muutus on Margarita kujus. Faustis on Margareta tõeline blond, kes on kasvatatud lapsed-kirik-köök meeleolus. Margarita on teoses aga kõige tugevam tegelane. Ta võitleb oma armastuse ja õiguste eest. Bulgakov on haritud, tundis hästi müüte, ajalugu, vabamüürlust, piiblit. Teoses on mitu tegelasliini. Jaotatud, et maapealne elu, igavikuline paradiis elu ja on põrgu. Bulgakovi põrgu on Moskvas teoses. Teoses on jaoutatud tegelasliinid: Woland ja tema külaskäik Moskvasse, sõbrad Gorovjev ehk fagott, Peemot ehk jõehobu, Azazello, Hella. Romaani tegevus toimub 3 päeva: Suurest reedest (jeesuse ristilöömisest) ülestõusmiseni R-L-P. Teine süzeeliin on Margarita ja Meistri armastuse lugu. Kolmas süzeeliin on nõukogude elu 20ndatel-30ndatel aastatel Moskvas. Neljas süzeeliin on kirjanduselu 20ndatel- 30ndatel aastatel Moskvas. Romaan romaanis on Jeshua lugu, mis tugineb Uuele Testamendile. Lühidalt on
Talle olid omased ka paljustiilsus, viitelisus ja mitmemõttelisus. Lavastuse ,,keha" pani ta suurelt jaolt kokku eri päritolu ja mõnikord omavahel sobimatutest elementidest. Ta segas julgelt stiile. Rezii oli rahutu, ta ei püsinud pikalt ühe koha peal, harrastas järske pöördeid. Talle meeldis vahetada fookust, kasutada iroonilisis nihestusi. Tema tegelane/inimene oli ,,minade" kimp või jõujoonte ristumispunkt. Lavastuse ,,Meister ja Margarita" Woland sisaldas endas deemonlikkust ja morni suurust, veidruste ja kujumuutustega. Postmodernist tähendas talle vohavat mälu, unustamatust, pidevat laenamist arhiivides ja mittekultuurilise sfäärist. Tal olid omad põhiteemad ja kinnismotiivid, mida ta läbi lavastuste süvendas ja varieeris, tegeles suurte eksistentsitonaalsete teemadega. Tema stiihia on mäng piiride peal, mäng reaalsuse ja illusioonide piiridega. Lavastus ,,Vaimud Jannseni tänaval"
,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda ...
mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao. Kausaalsus materialism ratsionalism (loodus on heatahtlik loodus ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga objekt ei jookse eest ära. Täpsuse mõõdupuuks on matemaatika mida matemaatilisem, seda täpsem. Juhust pole olevas. Juhuslikud on need asjad, millel me ei tea põhjust. Juhus on meie teadmise probleem, mitte asja olemus. ,,Meistrist ja Margaritast" Woland saatan on ratsionalist, matemaatik. 19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E. Durkheim, J.H. Poincari, S
Bulgakovil oluline elu eesmärgi täitmine- romaani lõpetamine. Tervis vilets, lõpus dikteeris abikaasale. Romaani kohe avaldada ei saanud. Mõned kirjandusinimesed soovitasid madalat profiili hoida. 67. aastal ilmus romaan ühes ajakirjas jao kaupa. Raamatuna ilmus esimesena eesti keeles, 68. aastal. Päris kärbeteta ei õnnestunud avaldada. Romaan on pälvinud väga suurt tähelepanu, eelkõige nõukogude ajal. MEISTER JA MARGARITA: Meister, Margarita, Woland. PROBLEEMID: looming. Meistri looming mõjutab väga paljude elu, näiteks Margaritat, Bezdomnõid. Kunstnikul pole võimalik elada ilma loomingu ja loomiseta, Meistri elu hääbus. Toonase Moskva ja nõukogude inimeste mured: korterikitsikus, pidev salakuulamine ja arreteerimine, liigne bürokraatia ja mõttetud organisatsioonid, mis elu keeruliseks tegid (akustikakomisjon, kuigi akustikaga midagi ei muutunud). Woland tõestab koos oma deemonliku kaaskonnaga, et inimesed on rumalad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
