kahjulikku mõju. [1] 1.1 VIHAKÕNE JA VÄLJENDUSVABADUS Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt öelnud, et vaenu õhutamine vähemuste suhtes ei ole kooskõlas Euroopa Inimõiguste Konventsiooni mõttega ja seetõttu jääb vihakõne väljendusvabaduse kaitsealast välja. Erinevalt mõttevabadusest pole väljendusvabadus üheski jurisdiktsioonis ja kunagi absoluutne. Kõikides arenenud ühiskondades on leitud sõnavabaduse ja teiste (inim)õiguste ja huvide vahel tasakaal. Vähemuste võrdsete võimaluste ja turvalisuse kaitse ei tohiks olla sõnavabadusest kuidagi vähem tähtis. Samas pole tõendeid selle kohta, et vähemuste vastase vihakõne keelamine või piiramine mõjutaks kuidagi poliitilise arutelu vabadust. [1] Sõnavabaduse kasutamine argumendina vihakõne kui vähemusi kahjustava tegevuse toeks on ka inimõiguste mõtte vastane. Sõnavabaduse kasutamisel on vähemused täna halvemas olukorras kui
tsitaat.com . Eesti on vastavalt põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõikide ka niinimetatud vähemuste õigused peaksid olema tagatud. Kuid kahjuks iseloomustab see humoristlik tsitaat mõnikord meie riigikogu, kus nad aina vaidlevad ja on nii erinevatel seisukohtadel ja osade ettepanekuid ei võeta üldse arutuselegi, vaid hääletatakse juba kohe maha. Siis nagu olekski ,et lammas süüakse huntide poolt ära ,sest kaks hunti arvavad ja hääletavad nii. Demokraatia roll vähemuste kaitsmisel on siiski kindlasti väga keeruline, hulga keerulisem kui vaid sõnasõda riigikogus. Pean siisnkohas silmas üht konkreetset vähemust ehk homosi dja lesbisid. Loomulikult elavad ka nemad demokraatlikus riigis ja peavad saama end määratleda sellisena nagu nad on .Kuigi mina ei saa aru miks nad neid paraade korraldavad ja end nii ületähtsustavad. Mõningad asjad nende puhul tunduvad nii võõrad ja loomuvastased aga demokraatia seisukohalt on neil ju õigus
et selle jõu kasutamisega tuleb targu ja ettevaatlikult talitada. Tuleb olla ettevaatlik ka sõnakasutuses: demokraatia on üldiselt hea, aga mida võiks tähendada liberaalne demokraatia? Kas see viib äkki demokraatia libedale teele, teele, kus demokraatia rakendatakse liberaalide teenistusse (olgu need siis kes tahes, igatahes mitte mina)? Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Johtuvalt meie ajaloost on eestlane loomult konservatiiv. Jah, me võtame kiiresti omaks ja juurutame kõik uue: rehepeksumasina, RETi raadio, kabinetisüsteemi, meristeempaljunduse ja kogu maa internetiseerimise kuid mingites põhimõttelistes küsimustes oleme maasse kaevunud ja ei tagane. Meie Sinimäed on lihtsad ja põlised väärtused, asjad millega ei naljatata: pere, maa ja rahvas. Me riik on olnud alles nii lühikest aega, et enamus rahvastki ei ole veel jõudnud
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
ei karistata kõrgete maksude poolt. Kollektiiv tagatakse väärikas maksudega. üksikisikust tähtsam. elatustase. (Kristlik demokraatia) (Sotsialism) 2. Demokraatia Jagunemine - otsene-kohalikud omavalitsused, referendumid (rahvahääletlus), rahvakoosolekud ,osalus- e-riik, esindus- esindajate valimine (parlamenti), elitaar- võim on eliidi käes Põhimõtted- rahvas on kõrgeima võimu kandja, rahvas teosatb võimu esindusdemokraatia kaudu, vähemuste õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine Tugisambad- rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö Püsimise võrdlus diktaktuuriga Demokraatia Diktaktuur
Rwanda genotsiid 12. klass 2014 Juvénal Habyarimana • 7. aprill 1994-juuli keskpaik 1994 • Massiline etniliste vähemuste tapmine – peamiselt tutside ja ka hutude mõrvamine • Hukkus ligikaudu miljon inimest Kohvitööstuse areng • Alates 1905. aastast kohvitööstuse areng • Kohvitööstus kui võimalus kasvatada rikkust ja võimu • Hutude vastuolu tutside heaks töötamisel – Arvamuse avaldamine avaldamine Euroopas ja ÜROs – Parmehutu Demokraatliku Vabariigi Liikumine • 1961. aastal “hutude revolutsioon” – Kohvitootmise suurendamine
Vältides Holokausti Holokaustiks nimetatakse Teise maailmas Saksamaa poolt täide viidud juutide massiline hukkamine ehk genotsiid. Selle aja sündmused olid väga võikad ja hirmutekitavad. Rääkides võimalusest, et ak tänapäeval võib selline asi toimuda üks kõik mis vähemuste suhtes tasuks välja tuua kaks punkti. Esiteks peab välja tooma fakti ,et tänapäeval on rohkem levinud sümpaatia ja demokraatlik riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline. Teiseks, aga on ka väga suur määraja selles, et need riigid, mis on suutnud ennast välismaailmast eraldada on suhteliselt isepäised ja arvavad, et teiste kirjutatud seadused neid ei mõjuta
on rahvaliku maitse ja populaarsuse kasutamine. The Sony Tower Piazza d´Italia Philip Johnson Charles Moore Postmodernistlik kunst ● Kaasajal pole ei ühiskonnal ega kultuuril üht ainuõiget suunda. ● Valitseb ideede ja püüdluste pluralism. ● Erinevatel, sealhulgas seni tõrjutud või alandatud inimrühmadel on õigus oma huvide eest seista. ● Selline postmodernismi tõlgendus soosis igasuguste vähemuste, aga ka feministide ideede väljendamist kunstis. Tänan kuulamast!
3. Demokraatia Demokraatlik riik riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik ühiskond Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat Vaba konkurents Monopolid Võimude lahusus Võimu koondumine ühte punkti Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Õigusriik puudub, osad seadus ees eelistatumad Tsiviilkontroll relvajõudude üle ? Demokratiseerumise lained
10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on antud organisatsiooni uuringu põhjal inim- ja poliitilised õigused kõige vabamad ja kõige
Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste ja nii edasi. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on ühiskonna sallivast suhtumisest mõningatesse korrarikkumistesse ja kuritegudesse. Sallivuse egiidi all on võimalik nõuda mitte sekkumist olukordadesse, kus rikutakse mõne iseäraliku usutunnistuse või
Kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri on hea, kuna see muudab kogu elu mitmekesiseks. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal kergem hakkama saada, kuna kõik ei oska alati antud riigi ametlikku keelt. Eeliseks on see, et vähemuste kultuurides võib olla väärtusi, mis on kõikide inimeste hüvanguks. Teiseks, kaasaja elurütmis on inimestel vaja grupikuuluvuse moraalset ja emotsionaalset tuge, mis oleks perekonna ja riigi vahepealne. Tavaliselt tuleb see tugi etniliselt grupilt, kuhu kuulutakse. Kolmandaks, mitmekultuurilisest perspektiivist lähtudes on võimalik paremini ja mitmekülgsemalt kaitsta inimeste erinevaid huve ja õigusi. Puudusteks on see, et itmekultuurilises ühiskonnas võetakse vahel kuulda vaid
Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. Demokraatia halvad tunnused: Sageli kohtame demokraatlikus riigis olukorda, kus ei arvestata piisavalt vähemuste huve. Näiteks Eesti Vabariigis saavad riigikokku peale valimisi enim hääli kogunud parteid, ülejäänud aga jäävad oma väheste häälte tõttu valitsemisest kõrvale. Mina arvan, et demokraatliku riigi üheks negatiivseks tunnuseks on see, et inimestel on tohutult palju erinevaid valiku võimalusi. Nad seisavad tihti erinevate valikute ees ja ei suuda otsustada, milline neist on kõige sobivam.
Need oraganisatsioonid tegutsevad täielikult mitte kasumi teenimise eesmärgil. Nende ainsateks ülessandeks on ühiselt muuta Eesti paremaks kohaks ja parandada sotsiaalset olukorda. Eestis osalevad ja mõjutavad kodanikuorganisatsioonid poliitikat, et vältida võimu monopoliseerumist ja parteide liigset domineerimist otsutste tegemisel. Kuna Eestis riik toetab seda, pälvib see rahva lugupidamise ja vähendab inimeste ükskõiksust poliitika vastu. Rahva kaasamine poliitikasse tagab vähemuste huvide arvestamise, mis ongi üheks demokraatia põhitunnuseks.
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia-tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikond ehk rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õiguse delegeerinud saadikule.
tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk
Tänapäeva demokraatia tunnused Demokraatliku valitsemise tunnuste alusel käib kogu valitsemine seaduse järgi, kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte ehk kehtib võimude lahusus ja võim on avalik, kontrollitav. Lisaks on inimene vaba, seadusega kaitstud, poliitika on humaanne ning arvestatakse ka vähemuste huve. Maailmas on kaks valimissüsteemi. Esimene, majoritaarne ehk enamusvalimine on kasutusel näiteks Suurbritannias. Selle puhul osutub valituks kanditaat, kes saab kõige rohkem hääli. Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks
seada ja see tekitab jälle erandi seadustes. Tänapäeva demokraatia on üldkujul esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas valib endale esindaja parlamenti. Seda seetõttu, et otsese demokraatia pidev kasutamine oleks tänapäevase kodanike arvu juures aega ja ressurssi nõudev, ja seetõttu otstarbetu. Valimisi korraldatakse regulaarset ja need on vabad. Valimissüsteemid on peamiselt majoritaarsed ja proportsionaalsed. Majoritaarsete valimiste puhul on väga raske esindada vähemuste huve, sest see põhineb põhimõttel ,,Võitja saab kõik". Kuigi tänapäeva demokraatial on palju kindlaid ja meile loogilisi tunduvaid tunnusjooni, on need siiski pidevas muutumises ja arenemises. Demokraatial on teel palju nõrku kohti (nt. võib suure enamusega võidule saanud valitsus, kergelt muuta demokraatliku riigi mittedemokraatlikuks). Demokraatia on vajalik kasulik ja edasiviiv huvide, mõtete ning maailmavaadete paljusus.
Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% inimestest said hääletada. mehed, rikkad ja vabad) · Võhik ehk idioot ,,Sa ei tea poliitikast midagi." Demokraatia liigid:
· Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles küsimuses seisukoht ja põhjenda seda läbi kolme valdkonna/argumendi vms.
Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi.
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. Tööstuslik kauba tootmine. Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Inimõiguste tunnustamine. 2. Ühiskond- Inimeste kooselu korrastatud viis. 3. Miks muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus tööstusühiskonna tekkides? Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades. Linna ja maarahvastiku suhte arv muutus. Muutusid leibkonnamudelid. 4. Mis on teadusühiskond? Ühiskond, kus infot kasutatakse pidevalt nii majanduses kui poliitikas. 5. Kus ja millal tekkis heaoluriik? Tekkis 19. Sajandi lõpul Saksamaal või 20. sajandi esimesel poolel. 6. Mida tähendab heaoluriik? Parandab inimese toimetuleku võimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Lisaks täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. 7. Mida positiivset ja mida negatiivset on Eesti madalates sotsiaal...
......................................................................................................2 6. Kas Eestis elav ukrainlane saab EL liikmesriikides viisavabalt reisida? Selgitage.3 7.Selgitage demokraatiale iseloomulikke tunnuseid Eesti näitel...............................3 Vabade valimiste korraldamine:.......................................................................3 Toimib pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandusvabadus:.......................3 Vähemuste õigustega arvestamine:...................................................................3 8. Kas tänane Eesti Vabariigi põhiseadus kajastab neid väärtusi? Tooge oma seisukoha kinnituseks näide põhiseadust kasutades. ..................................................................3 9. Mil määral Eesti elanikud neid väärtusi igapäevaelus arvestavad? Selgitage näite abil. ........................................................................................................
põhjuseks on soov saada sel moel Nobeli kirjanduspreemia mis anti 2005. aastal hoopis inglasele Harold Pinterile. Pamukile osaks saanud rahvusvaheline au ja kuulsus sõnavabaduse kaitsjana tundus paljudele rahvuskaaslastele ebaaus ka sellepärast, et enne Pamuki ootamatut pöördumist sellele rajale oli Türgis juba kirjanikke (sh mainitud Yaþar Kemal) ja palju teisi inimesi, kes olid kurdide ja teiste vähemuste probleemidega pikaaegselt tegelenud, vähemuste õiguste eest võidelnud, selle pärast vanglaski istunud. 2006. aasta jaanuaris vabastati Pamuk tehnilistel põhjustel talle esitatud süüdistustest. "See on hea uudis härra Pamukile, aga hea uudis ka sõnavabadusele Türgis," kommenteeris seda Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn. Siiski väljendasid mõned Euroopa Liidu esindajad kahetsust, et süüdistustest loobuti mitte sisulistel, vaid tehnilistel põhjustel. Looming eesti keeles · 2007
elektroonne tagasiside e-posti vahendusel. Piisav informeerimine on vältimatuks eeltingimuseks ka teistele, põhjalikumatele kaasamise viisidele nagu -konsulteerimine ja osalemine (Kaasamise ..., 2011). Hästi valitud kaasamise meetod võib oluliselt aidata saavutada kaasamise eesmärke. Mida laiemate mõjudega on tehtav otsus, seda enam tuleb püüda kaasata ka neid, kes ise pole aktiivsed või keda ükski organisatsioon ei esinda. Näiteks peaks arvestama erinevate vähemuste või muude tõrjutud ühiskonnagruppide huvidega. Kaasamine ei tähenda, et kõiki peaks kaasama kõikjale. Üldjuhul ei soovi inimesed osaleda asjades, mis neid ei puuduta. Küll aga on oluline, et kaasa räägiksid need, keda tehtav otsus mõjutab ning kellel võib olla olulist infot, teadmisi või kogemusi. Nende ülesleidmine ja osalema motiveerimine on esmajoones kaasaja ülesanne. Kasutatud kirjandus: 1. Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine kohaliku omavalitsuse töösse
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist? Lugesin ühest artiklist "Rahvuslus on ennast teadvustav, natsionalism aga agressiivselt ründav ideoloogia." Kas pidada seda õigeks?- ei tea. Võibolla on see samamoodi, et inimesed ei...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mitmekülgsemaks ja lisaks sellele tagab demokraatia selle, et igasuguste huvirühmade huvid oleks esindatud. Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus, mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele. Mõeldud on ka vähemuste õigustele ja neidki arvetstatakse. Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi. Üheks puuduseks on see, et valitsemine ei ole alati stabiilne, näiteks on valitsuses esindatud palju parteisid, mis kõik taotlevad oma huve. See, et valituses on palju paretisid võib endaga kaasa tuua selle, et otsuste langetamisega läheb kaua aega. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel
kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud. Polüarhia paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.
Praeguses ühiskonnas on väga palju erinevaid gruppe. Üks suurimad erinevusi gruppide vahel on erinevad rassid, kes on siis asiaadid, europiidid või negriidid. Sajandite jooksul välja kujunenud nahavärvus on tihtipeale olnud kõige selgeim eristaja inimeste seas. See on tekitanud palju probleeme, eriti just viimasel ajal, kui inimesi sõimatakse nende nahavärvuse pärast. Paljude rassidevahelised probleemid on saanud ilmseks tänu vähemuste tõusule. Selle pani alguse Martin Luther King USAs 60datel, kui pöörati tähelepanu mustanahaliste õigustele. Tänu sellele on paljud teised vähemusrahvad hakanud mõtlema oma õigustele. Teine küllaltki suur erinevus gruppide vahel on usk. See on suur inimeste vaimumaailma mõjutaja, inimeste koondaja gruppidesse. Usk võib olla positiivne, kui usutakse ja otsitakse rasketel aegadel abi kuskilt kuid võib olla ka hävitav, kui usk on välja
riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb? Ametiühing on tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Kaitseb tööliste huve. 8. Mille poolest erineb siht. e. huvigrupp erakonnast? Kaks erinevust. Erakonnad koondavad valijate enamust, huvigrupid on aga huvitatud vähemuste huvide kaitsest; Erakonna eesmärgiks on oma huvide realiseerimine poliitikas, huvigrupil aga poliitika mõjutamine; Erakonnal on kindel liikmeskond. 9. Mis on kodanikuosalus? Tooge näiteid Kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks heakorrakampaanias, Teeme Ära, loomakaitseühingus, õpilasesinduses. 10. Mis on kodanikualgatus? Tooge näiteid Kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või
riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui ka kodanike endi tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga alt vaadatuna saavad kannatada vaesemad inimesed kui samal ajal on võim jõukamate küüsis. Järelikult, kui jõukus juhib riiki, siis vähemuste poolel asetsevate kodanike huve rahuldatakse sageli harvem ning mitte eriti suurel määral. Siit tuleb välja negatiivne aspekt kuna demokraatias ei ole võimalik rahuldada kõigi inimeste huve, sest tihtilugu on huvid erinevad ning neid oleks võimatu kokku sobitada, et tekitada kõigi jaoks meelepärane olukord. Mõeldes nüüd näiteks diktatuursele valitsemisvormile, siis pole rahval mingit
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. kuidas saada liikmeks? pärast seda kui komm blokk kukkus, ja teised riigid hakkasid huvi tundma liitumisega ELi ja NATOsse. et üks org toimiks, on vaja kriteeriumeid. riigid küsisid et mida nad peavad tegema. suht mõtetud aga samas peavad oleams olema. 1. poliitiline kriteerium, peab toimima stabiilne riigiaparaat ja (DEMOKRAATIA) 2. austama inimõigusi 3. vähemuste kaitse. toimiv turumajandus. riik peab toimetulema riigisisese turukonkurentsiga. administratiivne suutlikus, et struktuurid toimiksid ka liikmesriigis. Kuidas saada liikmeks? Söeühendust lõid need riigid kes kohal olid, kui kesk ja ida riigid huvitusid liitumisest EL ja NATOga. Kriteeriumid: poliitiline kriteerium: peab toimima riigiaparaat stabiilselt ja demokraatlikult, peab austama inimõigusi, vähemuste kaitse
Suure võimuga riigijuht (n. Hitler, Stalin, Mussolini) Juhikultus (riigijuhi jumaldamine) Parlamenti pole või on võimuta (n. Ülemnõukogu NSV Liidus) Üksainus erakond (n. Saksamaal natsipartei, NSV Liidus kommunistlik partei) Üksainus ametlik maailmavaade (n. natsionaalsotsialism, kommunism, fasism) Tsensuur (kontroll ajakirjanduse ja hariduse üle) ning propaganda (oma riigi ja riigikorra ülistamine) Salapolitsei suur mõju (n. Gestapo Saksamaal) Teisitimõtlejate ja vähemuste (n. juudid Saksamaal) tagakiusamine Diktatuuririigi tunnused Arreteerimised ilma kohtuta, terror ja hirmuõhkkond (n. küüditamised NSV Liidus) Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n. Wehrmacht Saksamaal, Punaarmee NSV Liidus) Milliseid diktatuuririigi tunnuseid on kujutatud? Tuntumad diktaatorid Adolf Hitler Saksamaa 1933-1945
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks. Demokraatiat liigitatakse kaheks : liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele ja sotsiaaldemokraatia ei ole õigupoolest päriselt demokraatliku valitsusviisi vorm vaid pigem ideoloogia, mis rõhutab sotsiaalse võrdsuse ja solidaarsuse printsiipi koos demokraatiaga. Oma kodukohas saab demokraatiaga tegeleda niinimetatud külakoololekute ja valla linnakoosolekute näol kus on kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsuse esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremini teha. On veel võimalik ka
1) Kõrge ebavõrdus 2) Madal teenuste tase vaestele Siirderiik üleminekuriik; riik kus minnakse diktatuurilt üle demokraatiale kuid demokraatia põhimõtted pole täielikult kinnistunud. Ohud: Demokraatia nägemine konfliktsena, kultuuriliste väärtuste langemine, masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi. Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile
3)Põhjendamatult julm käitumine vallutatud NSVL aladel (Valgevene, Ukraina). 4)Saksamaa käes olnud vähesed kütusevarud. 5)Piiratud inimressursid. 14. II maailmasõja tagajärjed. 1)Tohutud inim-ja materjaalsed kaotused. 2)Poliitilise kaardi muutumine (Euroopa). 3)Enneolematud kaotused tsiviilisikute hulgas. 4)Jaapanist sai pärast sõda USA liitlane. 15. Seleta järgmised mõisted. Millega läksid ajalukku need isikud : Holokaust -> juutide väärkohtlemine - tapeti -> massimõrv vähemuste kallal. Okupatsioonitsoonid -> liitlasriikide okupeeritud alad + Saksamaa, Austria. F.D. Roosevelt -> USA president; kirjutas alla Atlandi hartale Winston Churchill -> Peaminister (Suurbritannia) - lükkas tagasi Hitleri rahaettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata; kirjutas alla Atlandi hartale Nürnbergi protsess ->1945 a novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nümbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle.
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
4. Araabia kevad. 2011 algul alanud meeleavalduste ja protestide laine põhjaaafrikas ja ning lähisidas, araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu. Sotsiaaldemokraatlik- heaolu tagatakse kõigile ja tagajaks on riik, nt soome, rootsi Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa
aktiivset sotsiaalpoliitikat, mis tegeleb kriiside ennetamisega. · Sotsiaalsed töökohad. · Toetavad riigi sekkumist majandusse. · Tulumaksu langetamise vastu. · Kaugemas perspektiivis toetavad astmelist tulumaksu. · Toetavad ettvõtte tulumaksu taaskehtestamist. (Kaotati kunagi ära, et Eesti oleks aktiivne investeerimiskoht ja väliskapitali voolaks juurde.) · Haridus on investeering, ning riiklik haridustellimus peab olema tagatud. · Tolerantsus vähemuste suhtes. · Vanemahüvitivse ülempiiri alandamise poolt. Roheliste programm (Kuna Jalakas liitus, muutub aina sotsaalsemaks, Strandberg oma nisipoliitikaga hakkab tahaplaanile jääma.): · Roheline energeetika. · Energeetika maksustamine. Rahvaliidu programm(neil on kõige suurem esindussüsteem, mis esindab maarahvast): · Konservatiivne maarahvaerakond. · Sotsiaalne turumajandus. · Stabiilsed maksud. Ei tasu muuta maksusüsteemi.
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
Immigrantettevõtluse mõju majandusele Immigranteettevõtluse arendamisest ei saa ainult kasu mitte immigrandid vaid kogu riik. Esiteks pakub igaettevõtte kellelegi tööd ning läbi selle laekub riigikassasse ka maksutulu ja töötuid on vähem, kellele abirahasi maksta. Teiseks elavdab ja rikastab see turgu ja tarbimist, mis paneb raha liikuma. Kolmandaks paraneb ka üldine majaduskasvu kiirust ja kasvatab potensiaalselt eksporti, mis peaks valitsusele igati meeltmööda olema. Etniliste vähemuste ettevõtlusega kaasnevad üldine majanduskasvu kiirenemine, vähemuste sotsiaal-majanduslik integratsioon, nende suurem sotsiaalne mobiilsus, tööpuuduse vähenemine etniliste vähemuste seas ning regionaalsete probleemide osaline vähendamine (Põld). Üldjuhul on immigrantettevõtted väikeettevõtted ning ka neil on mitmeid positiivseid mõjusid riigi majandusele ja ühiskonnale. Väikeettevõtlusel on mitmeid plusse majanduse arenemisel: loob
Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna, pole vaja ,,üleliigset" vahelüli, nagu esindusvõimu korral on poliitikud. Sellist vormi pooldavad ka anarhistid. Liberaalses demokraatias kaitstakse kõige rohkem vähemuste huvisid ning väga suurt tähelepanu pööratakse osalejate vabadusele. Kahjuks on ka demokraatial oma varjukülg. Kuna võim on rahva käes, siis hoiame me enda tulevikku endi käes. See tähendab, et igal häälel on võrdne kaal ja võim. Õnnetuseks ei mõtle kõik kodanikud oma otsuseid tervenisti läbi, mõned meist teevad oma valiku huupi kas kihlveo või loosi tulemusena. Sellised inimesed nõrgestavad meie riiki ja ühikonda. Tihti on
kui just kehvemas seisus inimesed ise midagi ette ei võta oma olukorra parandamiseks. Liberaalide arvates on ühiskond nii iseseisev, et ei vaja pidevat riigipoolset hoolitsust. Eestis toimiks liberaalsus hästi, sest meie riik on demokraatlik. Demokraatia on võimu teostamise vorm, kus kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja see on eelkõige rahva valitsus. Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Ka Eestis on liberaalsust. Kodanikud on vabad ja neile on antud rohkem õigusi, näiteks sõnavabadus. Muidugi peavad inimesed ikka jälgima, mida suust välja ajavad, sest teise inimese suusõnalise ähvardamise või solvamise eest võib karistada saada. Meie ühiskonna suurimaks varaks on vabadus, mis on raskelt kätte võideldud vere ja pisarate läbi. Eestis on libraalseks erakonnaks oravad ehk Reformierakond. Tänapäeva liberaalid on peamised vabamajanduse kaitsjad
sõltumatus Liberalism- parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning * vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus indiviidi vabadust * vähemuste õigustega arvestamine * tsiviilkontroll relvajõudude üle 1.3 Ühiskonna jätkusuutlikkud · Rooma Klubi (Maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust.) · Eesmärgid, seosed: Eesti kultuuri elujõulises Ühiskonna sidusus Ökoloogiline tasakaalustatus Heaolu kasv 2.7 Peamised heaolureziimid: BAASIDEOLOO SOTS.DEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM GIA ATIA Sots
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
