mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoiduda. Detergent- pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Seebi puudused: karedas vees lahustub vähe, seebi kulu on suur sest moodustuvad rasvhapete Ca j Mg soolad, mis vees ei lahustu. Pesemise protsess: pesuaine lisamine vähendab pindpinevust. Seebi molekulid suudavad tungida sügavale riide sisemusse, kuhu puhas vesi ei lähe , tekivad mitsellid, mis takistavad mustuse osakeste raasühinemist. Aminohapped on amoforteensed,
molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan Temperatuur atmosfääris 180 °C (-218) °C. Sellise temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Aastaajad vahelduvad väga järsku (pöörlemistelg peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Kaaslasi 15 . Aasta pikkus 84 Maa aastat. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraan Neptuun Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun
praegu paas päevavalgele ilmub, maakera teatud ajaloojärgul olnud meri. Meie maal on paas tähtis ehitusmaterjalina. Niisama tähtis on paas ehk lubjakivi sideainena ehituste juures: temast valmistatakse müürilupja ja krohvi. Selleks otstarbeks põletatakse lubjakivi isesugustes ahjudes. Kõrges kuumuses eraldub paekivist süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen
Rasvad ehk lipiidid minu elus Mis on rasvad? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Nad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9. bioregulatoorne funkt...
troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi: · Valgusstaadium valguse olemasolu on hädavajalik · Pimedussaadium- järgneb valgusstaadiumile ja pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui valges. Kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud
· Mõnel bakteril täheldatud ka sugulist paljunemist: ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest.
Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H propaan-1,2,3-triool ehk glütserool (glütseriin) Struktuurvalem: HOCH2CHOHCH2OH seguneb hästi veega; värvuseta; magusamaitseline, siirupitaoline; veest raskem (=1,261 kg/m³) ; hügroskoopne (imamisvõimeline) ; mittemürgine; lahtistavalt mõjuv vedelik; sulab 19 ºC juures ja keeb 290 ºC juures. Omadused Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne* vedelik *Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise
jällegi korratus. Ka kord võiks iseenesest sündida, kahjuks aga on see mõistusevastane. · Õhupall jookseb alati tühjaks, mitte et õhk täidaks õhupalli iseenesest. Arvatavasti ei ole keegi näinud, et õhupall iseenesest täitub, sest see on mõistusevastane ja ebareaalne, kuid jällegi see tõestab termodünaamika II printsiipi. · Kuuma ja külma vee segamisel on tulemuseks leige vesi. Iseenesest ei teki aga leigest veest kunagi külma ja kuuma vett eraldi Külm vesi Kuum vesi Leige vesi + = Leige vesi Külm vesi Kuum vesi Ei saa tekkida ja eraldi. Kasutatud materjal : http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=fyster&m=k http://et.wikipedia.org/wiki/Termod%C3%BCnaamika_teine_seadus
(kristallidest). Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide Teke jahtumisel maapinnal kristalliseerumisel ladestumisel tekivad ja vees. uute mineraalide setted. Nende teradeks. tsementeerumisel aga
Iga hai hambad on kohastatud efektiivselt püüda ja süüa just temale omast saaki. Makrohambad on pikad, peenikesed ja väga teravad. Need on kohastatud sibetate kalade püüdmiseks. Vasakliivhail on kitsad sakiliste servadega hambad, mis on ideaalsed saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks. Härghaidel on teravaotsalised hambad ees, et püüda väikeseid kalu, ja suured lamedad hambad taga, et puristada merisiilikuid. ,,HAI HINGAMINE VEE ALL" Haid ja teised kalad omastavad veest hapnikku lõpuste abil. Veresooni pidi lõpustest ülejäänud kehasse. Paljud aktiivset jahti pidavad haid peavad pidevalt ujuma, et hapnikurikas vesi liiguks läbi lõpuste. Kui sellised haid peatuvad, upuvad nad hapnikku puuduses taga järjel. Mõned põhjaeluviisiga haid on võimelised kohapeal lesides vett läbi lõpuste pumpama ja suudavad nii eelpooltoodud olukordi vältida. ,,HAI NAHK" Haide nahal on üle keha pisikesed ogad. Need on plakoidsoomuste ogad, mis ulatuvad läbi naha
grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega
merevees, sooljärvedes ja iidsete veekogude põhjas. Soola toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades ja aurutades. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Keedusool on vees hästi lahustuv ja seda saab maa alustest soolalademetest ''kaevadada'' ka puhta vee abil. Soola lahus viiakse mööda torusid tehstesse, kus aurutamise teel saab eralda enamus veest. Täiendava kuivatamise tulemusel saadakse kuivatatud sool. Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda ja jahvatada, seejärel see pakendatakse. Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jms. Keskmise inimese jaoks on vajalik 3-5 g soola ööpäevas. 1/3 soolast laekub organismi naturaalsete toiduaintega milleks on juurviljad, liha jms
· Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Füüsikalised omadused · Alkoholid on veest kergemad · Tavaliselt vedelikud või tahked ained · C21 alates on alkoholid tahked ained · Alkoholid ei ole alused Keemilised omadused · Hapetega annavad alkoholid estreid · Alkohol on väga nõrk hape · Alkoholid oksüdeeruvad Keemilised omadused · Alkohol ei reageeri leelistega · Joodud alkohol hakkab samuti oksüdeeruma, etanoolist tekkiv etanaal põhjustab peavalu, südame pekslemist, seedehäireid ja üldse ja halba enesetunnet.
-Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad rakusisesed biokeemilised reaktsioonid, sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele -Tuum: -Asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni -juhib raku elutegevust -reguleerib rakus toimuvaid protsesse -tuumakestas toimub ribosoomide moodustumine ja rRna süntees -Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest -Seob rakuorganellid ja tumma kindlaks tervikuks, kindlustab koostöö -jääkainete eritumiskoht -sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente -Tsütoplasmavõrgustik: -mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine -Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: -Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees -Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik:
1. slaid Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamus kosmilisi kehi astronoomidel siiski nägemata. Märkame neid vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Nad ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks (vt. fotot). Hele komeet on näivmõõtmetelt suurem Kuust ja torkab tähistaevas hästi silma; selliseid ilmub paraku aga harva. Kümmekond igal aastal ilmuvat ja vaid binokli või teleskoobi abil vaadeldavat sabatähte jäävad eriteadlastele uurida. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast nähti esimest korda 1986. aastal, kui kosmosejaa...
Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide
immutamine CCA ehk lahustegavaakum -surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist , et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25.28%. Immutatud puitu kasutatakse eelkõige välistingimustes, eriti kohtades, kus ta jääb kontakti pinnase või veega. Kasutusala on lihtsatest piiretest, näiteks kas või lillekastidest kuni maanteesoolapunkrite ja sildadeni. Väga hästi sobib immutatud puit teeäär-seteks mürapiireteks. Video: http://www.youtube.com/watch? v=3JK0QsX9owA Fotod immutamisest!
ja sinna külge lant (bob soovitab rohelist lanti) 4. Viska oma lant kusagile vette ja hakka tagasi kerima 5. Ära keri ühes tempos, vaid tee peatusi ja jõnksuta 6. Korda protsessi 7. Ossa vana, õngest käis jõnks läbi 8. Haagi kala ära, et ta minema ei pääseks 9. Keri jõuga tagasi 10. Vaata, et sidur liiga kinni poleks (muidu haug kisub nööri katki) 11. Ütle oma semule, et ta kahva võtaks ja kala veest välja võtaks 12. Ja ongi kõik, vaata et ainult hammustada ei saa KARP Selleks, et minna koju tagasi ämbritäie vastiku maitsega karpidega… 1. Otsi mingi tagaaia tiik, kus on hästi mudane vesi 2. Võta mingi kalasööt mis sa Salmost ostsid ja sega sinna vett sisse 3. Võta oma spinning ja keera sinna otsa üks põhjarakendus 4. Pane konksu(de) otsa midagi head, näiteks maisi või herneid 5. Ära tõuke pane, siis saad
Marie Pau 11.A Kloordioksiid ehk pleegitav ravim MMS ehk Miracle Mineral Supplement või Miracle Mineral Solution on lahus, mis koosneb 28% naatriumkloritist ja destilleeritud ehk lahustunud lisandeist puhastatud veest. 2006 aastal tutvustas lahust maailmale Jim Humble, kes tutvustas MMS-i kui “The Miracle Mineral Solution of the 21st Century“. Humble ja tema pooldajad reklaamivad lahust ravimina maailma kõige tõsisematele haigustele näiteks gripiviirusele, HIV-le ja vähile. Paljud arstid ja teadlased hoiatavad inimesi MMS-i tervistkahjustavate kõrvalnähtude eest. Näiteks võib lahus põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, siseelundite kahjustusi ja surma. Meedia keeldub lahusest rääkimast
Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres, glükoosi suurenemine veres, veres, glügoosi suurenemine lihases, … Katabolism? dissimilatsioon …,….,…,… Kus produtseeritakse sappi? Maksas, sapipõies, maoseinas, … Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud, …, …, … Esmasuriini produtseeritakse päevas? 2L, 20L, 200L, 160l… Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse Organismi veest moodustab ekstratsellulaarne vesi? 40%, 50%, 60%, 70% Valkude ainevahetuse lõppprodukti eristab lipiididest ja süsivesikutest? Lämmastiku olamasolu, C, O2, … Kus valmib munarakk? Munasarjas, emakas, seemnesarjas, … Iood stimuleerib millise hormooni produktsiooni?türoksiin ja trijoodtüroniin…,….,…,… Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Valgus, temperatuur, hormoonid, heli Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? aksonid Suus olevad ensüümid
Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga. Koldnõgese õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata. Nimelt on tee peal ees tolmukad, mille õietolm jääb paratamatult iga maiustaja külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni. Lehed on taimedel toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Kuid taimed ei saa olla oma toodetud suhkru ainsad tarbijad, sest nende ümber on arvukalt mitmesuguseid loomi, kellest osa peavad elus püsimiseks taimi sööma. Nii ei ole ka koldnõgese lehtedest kasu ainult sellele taimele endale, vaid peale inimese iluaia kõlbavad need ka loomade kõhtu. Kokkuvõttes pole koldrohust inimesele just kuigi palju abi, aga ühtteist siiski.
gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri
õhutakistus ja sademete hulk. sademed. Jõgede vee kohandumine (karvkate, puhkuse veetmine. hulk ja äravool, talveuni, toitumine). aurustumine. VESI Ranna- ja kaldaprotsessid. Veest sõltub mulla niiskus. Kui Hoovused mõjutavad Vesi on eluspüsimiseks Vesi on vajalik Mererannikute kujunemine. vesi on reostunud siis see rannikualade kliimat. vajalik nii taimede, kui joogiks Jõeorud. Setete väljakanne. mõjutab ka mulda. Sademete teke (vee ka loomade jaoks. (eluspüsimiseks).
Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg. Piim, mida pojad ema nisadest (vee all) imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiinid on üsna jutukad
Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. 1979-1985ndatel aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist. Osoonikiht Kui tekkis fotosüntees, siis eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid ja nii moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine
tereftaalhape ja etaandiool. Lavsaani molekuli võib kujutada järgmiselt: , kus n on polümerisatsiooniaste ja võib olla keskmiselt 156, elementaarlüliks on · Lavsaani kui aine füüsikalised omadused - Naturaalses seisundis värvitu poolkristalne vaik. Põhinedes kuidas seda on töödeldud võib see olla pooljäik või jäik ja väga kerge kaaluga. Lavsaan on tugev ja löögikindel. · Agregaatolek tahke ja poolkristalne. · Tihedus 1.38g/cm³, veest väiksema tihedusega. · Elektrijuhtivus - juhib elektrit suhteliselt hästi. · Sulamis- ja keemistemperatuur - sulamistemperatuur on 254.4ºC ja keemistemperatuur umbes 350ºC. · Läbipaistvus läbipaistev, värvitu. · Veega märguvus ei märgu, vee imendumine 24 tunniga .10% ehk väga vähe. · Kõvadusaste kõva, kivi sarnase kõvadusastega. · Töödeldavus painduvus 50-150% ja ei veni algses olekus, kuna on kõva.
5) Mitut ühesugust asendusrühma tähistatakse eesliidetega di, tri, tetra, penta, ... 6) Tüviühendi süsinikuaatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikud väikesed. 7) Kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete ette. 8) Kui alkaani molekulis on mitu erinevat asendusrühma, siis nimetatakse need tähestikulises järjekorras. Alkaanide füüsikalised omadused Kõik alkaanid on veest kergemad On hüdrofoobsed ained ja ei lahustu vees Värvusetud Gaasilised alkaanid on lõhnatud, vedelikel on bensiini meenutav lõhn Alkaanide agregaatolek muutub homoloogilises reas järgmiselt: C1C4 gaasilised C5C16 vedelikud C17C... tahke Tahked alkaanid ei märgu Homoloogilises reas molekulmassi kasvuga kasvab tihedus ning sulamis ja keemisto Vedelad alkaanid on head hüdrofoobsed lahustid, lahustavad ainult hüdrofoobseid aineid
Ilmunud kogus ,,Krümitor 0671" (2011) Oo, lühter, lühter laevalaes! Miks ripud raskelt nagu sink? Äh, lühter, lühter laevalaes! Kas oled rasvane ja prink? Suitsuliha saab vaid Tartu turult. Kala saab, kui ise võtad veest. Värsket rohelust sa närid murult, aga hingelind sööb hinge seest. Ta nokib neli korda tunnis mõttemaksa. Ta tiivad tõukavad su kõrvad viledaks. Ei ole hingelinnule sul tarvis maksta. Ta niigi teind su kukru siledaks. Oo lühter laes
looma sisemuses olevatesse Second level kanalitesse ning liigub heiteava Third level kaudu välja. Kanalites asuvad Fourth level väikesed kambrikesed,kus Fifth level asuvad kaelusvubrurakud. Ø Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Ø Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amöööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitaineid teiste rakkude vahel. Paljunemine Ø Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Ø Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad
keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - ehk kohastumine, teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine fülogeneesi käigus 3. Aeroobne hingamine – ehk hapnikuhingamine. 4. Akuutne toksilisus - Akuutne toksilisus hõlmab kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda ühe- või mitmekordsest kokkupuutest ainega 24 tunni jooksul. 5. Autotroofne organism -autotroofne (isetoituv), mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi./
Mägironijate teenindamisega Maavarade kaevandamisega http://www.inspirationgreen.com/assets/images/P hotography/Terraced%20Fields/vietnam %20terrace.JPG Probleemid Keskkonnaprobleemideks on Laviinid ehk suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Rusuvoolud ehk mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel esinevad pinnasest ja veest moodustunud tugevad veevoolud. Erosioon ehk voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära http://www.jkalpiklubi.ee/fotod_alpinismist/l kandub. aviin/010176.jpg Kasutatud materjal http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgusv%C3%B6%C3%B6ndilisus http://et.wikipedia.org/wiki/Laviin http://et.wikipedia.org/wiki/Rusuvool http://et.wikipedia.org/wiki/Erosioon Tänan kuulamast!
lõikepunktis 8. Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk? a. Alfa b. Beeta 9. Kas on õige väide: ''valguse murdumine kkde lahutuspiiril on tingitud valguse levimiskiiruste erinevustest'' a. Ei, sest valgus levib alati ühesuguse kiirusega 300 000km/s b. Jah, sest valguse kiirus erinevates kkdes on erinev 10. Kui valgus liigub optilisest tihedamaast kkst optiliselt hõredamasse (nt veest ühku), siis a. Murdumisnurk on suurem kui langemisnurk b. Murdumisnurk on väiksem kui langemisnurk 11. Milline valem seob valguse murdumise korral nurkasid ja kke murdumisnäitajaid? a. (1) b. (2) c. (3) 12. Vee absoluutne murdumisnäitaja on 1,33. Valguse kiirus vees on a. 300 000 / 1,33 km/s b. 1,33 x 300 000 km/s c. 1,33 / 300 000 km/s d. 300 000 km/s 13. Kuidas nimetatakse nähtust, et kk murdumisnäitaja sõltub valguse sagedusest
Aasia traditsioonid olid teised, tooraine oli teine. Aasia paber oli pikakiulisem ja vastupidavam. Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal. Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest. Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid. Paberile annab elastsuse vesi, aga mitte ainult seda teeb ka näiteks tärklis. Tärklis annab elastsuse, et tindid/trükivärvid läbi ei läheks. Tärklise määramisel kasutatakse kaaliumjodiidi. Kampoliga töödeldud paber neelab UV kiirgust, mis teeb ta vähem vastupidavaks. Kampoli kinnistamiseks paberikiudu oli vaja lisada kaaliumaliumiiniummaarjast. Paberitööstuses peale
7. ATP ehitus: koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkru riboosist ja 3 fosfaatrühmast. 8. Selleks, et ATP toota saaks: on tal vaja väljaspoolt energiat juurde saada (Taimed peavad olema päikese käes ja loomad peavad sööma) 9. Taimed rohelist värvi: Päikese valguses on kõige rohkem rohelist valgust, Taimed ei suuda kogu neile langevat valgust kasutada fotosünteesiks. 10. Fotosüntees Süsihappegaasist ja veest orgaaniliste ainete moodustamise protsessi, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes. 11. Fotosünteesi etapid: Valguse Etapp: tekivad kõrge energiasisaldusega tooted ATP ja NADPH. Eraldub hapnik Tumedas Etapis osalemisega ATP ja NADPH toimub taastamine CO2 kuni glükoosini ( C6H12O6 ). Kuigi valgust ei ole vaja selle rakendamise protsessiks, osaleb ta tema reguleerumisel. 12. Fotosünteesi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6Hao 13
Koha puhkekohaks muutmiseks oleks sinna lihtsalt vaja luua kerge katusealune, paar pinki ja võimalusel lõkkekoht. Looduslikult on seal plats juba olemas. Karjäär: Rada ja karjäär: 4. Joonis/eskiis: varjualune 5. Mõju loodusele (võimalik erosioon, looduse muutmise ulatus, jne) Loodus jääks suures osas muutumata. Raja ja karjääri vahel on juba lage ala, kuhu varjualune ja pingid püstitada. Parimaks tulemuseks tuleks aga karjääri korrastada: kallas puhtaks, veest taimi vähemaks. 6. Kuidas on tagatud rajatisele ligipääs (parkla, trepid) Parkida saab raja algusesse, rajale pääseb ligi Piibe maanteelt Mustjõe tee kaudu. Saab ka rongiga, kuid siis rattaga, Mustjõe peatusest. 7. Infrastruktuur (puhkekoht, prügikastid, wc, lõkkekoht, laudtee, rajakate vms) Puhkekoht ehitatakse, WC puudub, prügikastid olemas. Lõkkekoht ehitatakse. Rajakate on liiva-kruusa rada. Lähedal asub Mustjõe Kõrtsitalu. 8
Ekskursiooni lõpus peale õpperaja läbimist näidatakse vanas taastatud palvemajas 19 minuti pikkust dokumentaalfilmi, milles räägitakse lubjapõletamise tehnoloogiast ja lubivärvi ning lubimördi valmistamisest. Kuna ökoehitus on populaarsust kogumas, siis korraldatakse ka ökoehituse alaseid koolitusi. Elamuseks on matk loodusradadel ja võimalik on näha kuidas paekivi ilma kuumutamata "keema" pannakse ning kuidas kõrrega "mullitades" puhtast veest paekivi tehakse. Sõltuvalt päevast millal lupja põletatakse on võimalik näha ka seda kuidas 1000+ kraadises lubjaahjus põletamine tegelikult käib ja välja näeb. See on üsna ehe elamus, sest tegu on vana traditsiooniga. Näha saab vanasid lubjaahjusid, millest osad on puutumata ning samasugused nagu nad 70-90 aastat tagasi ehitati. Lisaks saab linnast väljas metsas värsket õhku hingata ja linnulaulu kuulata, mis on ka omaette elamus.
Teine vaat- leja võib näha Päikest, aga mitte seal, kus see tegelikult asub. Kolmas vaatleja näeb kivi, mis on veekogu põhjas. Kuidas siis nii? Asi on selles, et õhu ja vee piiril toimub kaks nähtust: osa valgust peegeldub, ülejäänud osa läheb ühest keskkonnast teise. Seejuures kehtib seaduspärasus, et mida järsemalt kiired langevad, seda vähem valgust tagasi peegeldub ja seda rohkem läheb edasi teise keskkonda. Need kaks nähtust esinevad nii valguse levimisel õhust vette kui veest õhku. Kui sa tegid läbi töövihiku praktilise ülesande klaasplaadiga, siis sa juba tead, et ühest läbipaistvast keskkonnast teise minekul valguse levimise suund üldjuhul muutub (ei muutu vaid siis, kui valgus langeb kahe keskkonna piirpinnaga risti). Valguse levimise suuna muutumist valguse levimisel ühest läbipaistvast keskkkonnast teise nimetatakse valguse murdumiseks. Seda teades püüame selgitada, millised valguskiired erinevate vaatlejate silma satuvad.
CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise- sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügonideks. 2. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise,
veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Tulemused on toodud punktis 4.1 Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100 wk proovikeha veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuiva proovikeha mass [g] Näide: m = 4980 [g] m1 = 5524 [g] wk = (5524 4980) / 5524 * 100 = 11,47 [%] Valem 3:
nt bektereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi. Amööbitaolised rakud Toidu ülejääk antakse edasi käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, nemad jaotavad toitained kõikide teiste rakkude vahel. 3. Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8
Elevantide nahk on paks peaaegu karvadeta tihedates kortsudes. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja võrdlemisi tiheda punakaspruuni karvkattega. Aafrika elevant on nüüdisajal suurim maismaaloom. Vanade isasloomade mass ulatub 7,5 tonnini õlakõrgus 4 meetrini (keskmiselt on mass isastel 5t, emastel 3t). Vaatamata massiivsele kehaehitusele on elevant hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega, kiire, kuid mitte tõtlik. Ta ujub suurepäraselt (siis ulatub veest välja üksnes laup või londiots), tõuseb ilma märgatava pingutuseta järsust nõlvast üles, tunneb ennast vabalt kaljude vahel. Käratult tungivad nad tihnikusse ilma okste praksumiseta. Elevandid saavad täiskasvanuks 12-15 aastaselt. Elevandiema kannab oma ühte poega 18-21 kuud. Vastsündinud elevandipoeg kaalub umbes 90 kg, kõrgus kuni 1m lont lühike. Elevant elab 50-70- aastaseks. Ta on taimetoiduline.
Santiago oleks soovinud, et poiss tal abiks oleks. Tal oli vasak käsi ikka krampis. Päike hakkas tõusma. Santiago kastis oma käe vette, et merevesi ta kätt raviks. Vanamees teadis, et kala on tugev ning veab paati tugevalt kaasa. Santiago püüdis kuldmakrelle ja muid väiksemaid kalu, et ta saaks jõudu kala tapmiseks. Kala vedas paati 4 päeva ilma, et ta oleks mingitki väsimuse märki näidanud. Santiago märkas, et kala tuleb pinnale õhku võtma. Kala hüppas veest välja, et õhku võtta. Kala sukeldus tagasi vette ning hakkas tiire ümber vanamehe paadi tegema. (Santiago imestas kala suuruse pärast. Ta ei oleks iial uskunud, et saa kala nii suur võib olla. See kala pidi kaaluma puhastatult rohkem kui tuhat naela.) Kala hüppas uuesti veest välja ja sukeldus uuesti tagasi. Kuid ta ei saanud sügavale sukelduda, sest Santiago haaras liinist kinni ja tõmbas kala tasakaalust välja. Santiago
1. Kuidas loomad hingavad? Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas. KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92)
(veest maismaale). Ürgraikad- sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega (puudusid lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid). Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest Karboni ajastul levisid hiiglaslikud eostaimed (360- 280 miljonit aastat tagasi). Mõned olid 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga. Hiiglaslikud eostaimed surid välja permi ajastul, sest nad on tugevasti sõltuvad veest (permi ajastul muutus kliima kuivaks). Karboni ajastul tekkisid esimesed lendajad- kiilid. Palmlehikud- käbide ja seemnetega taimed. Ei ole palmi sugulane. Esimesed paljasseemnetaimed- käbide sees on seemned. Vanaaegkonna lõpus (permi ajastus) tekkis Pangaea ja koos sellega ka kontinentaalne kliima. Suri välja 70% liikidest. KESKAEGKOND (250- 65 miljonit aastat tagasi) on sauruste ja paljasseemnetaimede ajastu. Pangaea manner liigub lahti: tekib Ameerika, Austraalia ja Euraasia.
kui keskkütte soojusvahetil? Kuna sellesse sõlme satub rohkem tahkeid komponente, mis ei pääse töökanalist läbi ning selle tagajärjel tekib ummistus 5. Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida? -hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku -kaitseklapid on töökorras -ühendused ei leki 6. Mida tuleb kindlasti kontrollida veest tühjakslastud soojussõlme juures selle taastäitmise korral? - Tühjendus ventiilid oleksid suletud - Pumpade kuivaks jäämine on välistatud - (temp, rõhu jälgimine) 7. Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba (1 on reservis) töö juures? Kuna pumbad töötavad korda mööda tuleks jälgida, et momendil peatatud pump tuleb süsteemist eraldada tema kaudu vee ringlemise vältimiseks. Suve ajal ei tohi lasta
Kellele sobib vesiaeroobika? Sobib igas vanuses olevatele naistele ja meestele, sealhulgas ka: tervetele liikuda soovivatele inimestele (hea koormus) selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele (ei põruta liigeseid) õlavöötme probleemide korral ( lõõgastab ja toniseerib lihaseid ) ülekaalulistele (vees on kerge liikuda) kaalujälgijatele (vesi trimmib) kerge liikumispuudega inimestele (traumajärgne taastumine) närvilistele inimestele (vesi rahustab) Veest ei välju keegi paha tujuga! veesõpradele (vahelduseks ujumisele) üldhaigestumused või infektsioonihaigused rasked südamehaigused väga kõikuv vererõhk 5 neeruhaigused soole ja põie funktsiooni haigused raseduse lõppfaas erirühmad Millal ei tohi minna vesiaeroobikasse? Kui oled haige, siis ravi end välja, vajadusel konsulteeri oma arsti ja treeneriga
Kui loomakarvu kasutati armeeriva materjalina, siis teiste ainete lisamisega loodeti tõsta mördi vee ja külmakindlust ning plastsust. TRADITSIOONILISE LUBIMÖRDI 1:1 KOOSTIS 12 kaaluprotsenti sideainelupja 38 kaaluprotsenti täiteainelupja 50kaaluprotsenti liiva LUBIVÄRV Lubivärv on valmistatud käsitsi põletatud kõrgekvaliteedilisest Saaremaa lubjakivist ning veest. Lubivärv jätab esteetilise, elava välimusega pinna ning filtreerib ruumiõhku. Lubivärv koosneb kustutatud lubjast, veest ja värvipigmendist. Kaseiini lisamine lubivärvile muudab selle tugevamaks ning paremini seonduvaks niiske krohviga. Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lubivärvi kasutatakse peamiselt lubikrohvi katmiseks, millega ta väga hästi nakkub ja mille pinda töödeldakse ühtlase imavuse
Nimetatud tänavad omavad seetõttu ka suurimaid liikluskoormusi. Ühistranspordi liikidest on Narvas esindatud autobussid. Kaugbusside terminal asub Vaksali tänavas, raudteejaama vahetus läheduses. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt
1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsioon on vee aurumine taimelehtede kaudu • Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel.
Sissejuhatus Käesolev dokument kirjeldab ettevõtte Cronus Eesti AS ostu-, toomise ning müügiprotsesse ERP süsteemis Microsoft Dynamics NAV . Välja tuuakse protsessi toimimine reaalses elus ning ka programmi toimingutes. 1. Tootmisprotsessi üldkirjeldus Cronus Eesti AS toodab käsitööna valmivaid martsipani kujukesi, mida müüb kohvikutele ja eraisikutele läbi e-poe. Martsipan valmistatakse kohapeal mandlijahust, tuhksuhkrust ning veest kondiitrite poolt, seejärel vormitakse ning värvitakse ning pakendatakse pakendajate poolt. Materjalide olemasolu eest, tootmisprotsessi sujuvuse, kondiitrite ning pakendajate töökoormuse eest vastutab tootmisjuht, kes vajadusel tellib materjale ning suhtleb tarnijatega, korraldab töötajate töögraafikuid, samuti on tihedas suhtluses müügijuhiga, kes edastab tellimusi ning suhtleb klientidega, vastutab kauba transpordi eest, müügijuht vastutab ka turunduse eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
