M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, E kõrgrünkpilved. A D U S M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 U mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad S veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. M A PILVEDE KOOSTIS: A a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, T kõrgrünkpilved. E
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest.
veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata. Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Kaste (tekib temperatuuri suurest kõikumisest suvel) tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Tavaliselt tekib kaste öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Lumi - Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse õhukihtidesse. Veeaur koguneb jääkristallideks
Füüsika ja taevas Iga päev näeme me taevas pilvi. Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade
Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad ko...
Aurumisudu- sooja veekogu pinnal. Tekib enne vee külmumist pilvede klassifitseerimine madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved Pilvede koostis a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved b) Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm veepiiskadest, lumest, rahest c) Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved jõe lang- mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse
Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või 9,4605 * 1012 km alajahtunud veepiiskade, jääkristallide, lumehelveste segust. Läbipaistvate Linnutee- meie kodugalaktika, suuruselt teine galaktika meie täherühmas (nõrgalt kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. Kõrgkihtpilved on hallikas või helenduv, ebaühtlase heledusega riba) õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava MÄNGUD SÕIMEEALISTELE LASTELE Mängumapp Tartu 2010 RÕÕMU PABERIST! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: piiramatu Aeg: 15 minutit 1 tund Eesmärgid: *areneb lapse peenmotoorika *laps saab aru mõistetest korjama, viskama *laps tunneb mängust rõõmu Vahendid: ämber/kauss, vanad ajalehed Tegevuskäik: Vanadest ajalehtedest rebitakse/käristatakse pisikesed tükid ämbrisse/kaussi. Kui nõus on piisavalt palju pisikesi tükke, hakkavad lapsed neid sealt õpetaja korralduse peale peoga võtma ning kõrgele enda kohale või teistele lastele viskama. Õpetaja võib lastele kõrgemalt visata, siis saavad lapsed jälgida, kuidas paberitükk põrandale langeb või neid isegi kinni püüda. Kui nõust on kõik paberitükid otsa saanud...
peale selle asemel, et lasta sellel atmosfäärist lahkuda. 1) AINEOLEKU MUUTUMINE T-tahkis V-Vedelik G-Gaas T-V sulamine V-T tahkumine V-G aurumine G-V konsdenseerumine T-G sublimeerumine G-T härmatumine Energia neeldub kui aineosakesed hakkavad kiiremini liikuma. Energia vabaneb kui aineosakesed liiguvad aeglasemini. *Kaste on eseme pinnal, udu on gaasilises olekus kuigi mõlemad koosnevad veepiiskadest. *Rohule tekib hommikuti kaste enne udut kuna maapind jahtub kiiremini. KOKKUVÕTE: VALEMID JA TÄHISED S= pindala S= l2 V= ruumala V= l3 = tihedus = m:V l= pikkus -- m= mass -- t= aeg t= s:v v= kiirus v= s:t s= tee pikkus s= v×t F= jõud F=m×g g= raskusjõud (Maa) g= 10 N A= töö A= F×s
Põltsamaa Ühisgümnaasium Tornaado Referaat Nimi,klass 2010 veebruar Sissejuhatus Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat? Loodusjõud Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormi...
Päike ja kuu on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid annavad need pilved väga madala õhutemperatuuri korral Ida-Siberis. Keskmise kihi piires eraldatakse 2 põhiliiki: 1.Kõrgrünkpilved(Altocumulus) on valged, helehallid või sinakas hallid pilved, mis esinevad lainelise kihina või pilvetompudena. Päike ja kuu paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või allajahtunud veepiiskade ja jääkristallide ning lumehelveste segust. Läbipaistvate kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. 2.Kõrgkihtpilved(Altostratos) on hallikas või õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. Päike ja kuu paistavad neist läbi nagu mattklaasist, tihedama pilvekihi puhul on päikese või kuu asukoht märgatav ainult heledama laigu järgi. Kõrgkihtpilvedest võib sadada nõrka vihma või lund. Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki:
Udu. Kui maapinna lähedal õhus toimub veeauru tihenemine veepiiskadeks või jääkristalldeks, et nähtavus väheneb, siis on tekkinud udu. Udu tekkimise esmaseks eelduseks on küllaldane veeauru olemasolu. Teiseks, veeauru tihenemiseks e kondensatsiooniks on vaja, et õhus oleks väikeseid kondensatsioonituumakesi, mille ümber veeaur saaks tiheneda veepiiskadeks. Udupiisad on mitmesuguse suurusega. Sooja õhu udupiisad on suuremad kui külma õhu udupiisad. Udu ei koosne alati väikestets veepiiskadest, vaid talvel esineb udu sageli jääkristallidena. Udu liigid. Maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui ka maapinna lähedased õhukihid. Kui maapinnalähedase õhu relatiivne niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, algab udu tekkimine. · Kiirgus e. radiatsiooniudu selgetel suveöödel, eriti soodes ja niisketes kohtades, ainult paari m paksune ja haihtub päikesetõusul.
Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust. Udud kujunevad maapinna lähedal, pilved aga kõrgemal. 13. kirjelda pilvede rahvusvahelist klassifikatsiooni. I klass. Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel) 1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel. 2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel.
Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, mis võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Mõnikord on nende pilvede osad rünklikud või isegi tornjad. Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus. 3 Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna. Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon. Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks.
kuju järgi. Madalp: keskmiselt kuni 2km kõrgusel. Kihtp (Stratus): kihtsajup (Nimbostratus), kihtrünkp (Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep (Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved. Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Protuberantsid- kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor
soojusvaheti nagu tema naaber kütteradiaatorgi. 25. Ahendustoru asub kondensaatori ja aurusti vahel, kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhuga ahendustorusse. 26. Ahendustoru filtrisse koguneb mustusena seadme sisepindadelt eraldunud osakesi. 27. Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus.
Adiabaatlilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatline jahtumine ja soojenemine pöördprotsessina Pilved madalpilved(- 2km) - kihtpilved - kihtsajupilved - kihtrünkpilved Keskmispilved(2-6km) - kõrgkihtpilved - kõrgrünkpilved kõrgpilved(6-12km) - kiudrünkpilved - kiudkihtpilved vertikaalarenguga pilved(0.5-12km) - rünksajupilved(äikesepilved) pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved) - veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved - jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine.
Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn PILVEDE KOOSTIS: a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest 20. Udu Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid
Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga 21. Pilvede tüübid ja nende koostis Madalpilved kuni 2km kõrguseni maapinnast kiht-saju-rünkpilved Keskmispilved keskmiselt 2-6km kõrgusel kõrgkiht-kõrgrünkpilved Kõrgpilved keskmiselt 6-12km kõrgusel kiud- kiudrünk-kiudkihtpilved Vertikaalarenguga pilved 0,5-12km kõrgusel rünkpilved ja rünksajupilved Pilvede koostis: a) veepiiskadest koosnevad pilved madalpilved ja kõrgrünkpilved b) veepiiskadest ja jääkristallidest lumehelbed kuni 5mm c) jääkristallidest koosnevad pilved -. Kõik kiudpilved 22. Udu Kiirguslik e radiatsiooniline udu maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades.
omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna. - Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK
KÕRGPILVEDE RÜHM (keskmiselt 6-12 km kõrgusel) Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudpilvede korrapärane paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele (Ci) VERTIKAALPILVEDE RÜHM (võib areneda 0,5-12 km kõrgusvahemikus) Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved Cumulonimbus Cn (e. äikesepilved) Pilvede koostis: 1. veepiiskadest koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved 2. veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: kõrgkihtpilved koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest jt tahketest osakestest. 3. jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest. ATMOSFÄÄRI TSIRKULATSIOON
4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste järgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine või kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud võnkumissuund. 6. Millised gaasilised ühendidmõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad meile kõiki päiksekiirte värvusi. Meie tajume värvuste segu valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus?Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?Kui lainepikkus on suurem siis peab sagedus olema samavõrra väiksem ja vastupidi. v=fλ. Plancki valem Q=HC/λ ? 10.Milline on ligikaudu nähtava valguse (raadiolainete)
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad kõiki värvusi, tajume seda värvuste segu aga valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus? Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe? Kiirguse sagedus on pöördvõrdelises sõltuvuses lainepikkusest. 10. Milline on ligikaudu nähtava valguse (raadiolainete) lainepikkus/sagedus? 400800 nm (400790 THz) 11
iseloomustamiseks on kuupmeetrit/hektarit ööpäevas. Aurustumine sõltub ilmast. Kuna maksimaalne võimalik aurustumine antud olukorras (tänase ilmaga) on vabalt veepinnalt siis seda aurustumist nimetame potentsiaalseks aurustumiseks (iga ilmaga on erinev ja sõltub ilmast). Muudelt pindadelt aurustumist nimetame tegelikuks aurustumiseks (sõltub pinnast ja pinna omadustest). Aur tähendab seda, et veemolekulid on õhumolekulide vahel ja auru me palja silmaga ei näe. Udu koosneb veepiiskadest ja see pole enam aur! Udu on üks asi ja aur on hoopis midagi muud, ära aja neid segamini! Õhus ei saa olla kunagi meelevaldne kogus veeaur. Küllastumine nii palju kui välja lähe tuleb ka tagasi. See palju õhus veeauru üldse olla saab määrab ära temperatuur. Veeauru saab õhus olla ainult kuni küllastumiseni, mitte lõpmatult. Potentsiaalne aurustumine A0 = C*[(E'-e)/P] sõltub temperatuurist, sõltub sellest kui
Külmutusaine vooluhulk sõltub rõhust ja düüsi läbimõõdust. Viimane oleneb jahutatava ruumi mahule vastava aurusti mõõtmetest. Arvestatakse ka koos külmutusainega kasutatava õli viskoossust. Düüsi läbimõõdu üle saab otsustada ahendustoru tunnusvärvi järgi. 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel. Seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. (See lubab seadme liiki hõlpsasti ära tunda.) Ülesanded * Eraldada külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Hoida vedela külmutusaine varu. * Hoida ära vedela külmutusaine sattumine kompressorisse. Töökirjeldus 23 * Saabuv külmutusaine saab paagis pöörisliikumise, mis soodustab külmutusaines leiduva niiskuse neeldumist kuivatuspanuses.
Ühekordselt vihmapiisas peegeldunud valgus ei saa esialgsest suunast kalduda kõrvale rohkem kui lainepikkuse ja vee murdumisnäitajaga määratud piirnurk, aga vikerkaare sisse jääv ala on täidetud vihmapiiskade sees üks kord peegeldunud valgusega. Pilve moodustavad udupiisad on oluliselt väiksemad kui vihmapiisad, nii muutub oluliseks difraktsioon neil piiskadel. Peegeldunud ja difrageerunud valguse interferentsi tulemuseks ongi Kuu või Päikese ümber olevat tara meenutav oreool ka veepiiskadest koosnevale udule (pilvele) langevate varjude ümber tagasisuunas hajuvas valguses. (Veisman & Veskimäe 2005) VARJUD JA BROCKENI VIIRASTUS Rünkpilvede vahel märkame sageli heledamate kiirtevihkude ja tumedamate alade vaheldumist. Heledamad on need kohad, kust pilvede vahelt paistev Päike valgustab pilvede all olevat õhukihti, tumedamana paistavad varju jäävad kohad. See pilt on hästi vaadeldav vinese taeva korral.
Külmutusaine vooluhulk sõltub rõhust ja düüsi läbimõõdust. Viimane oleneb jahutatava ruumi mahule vastava aurusti mõõtmetest. Arvestatakse ka koos külmutusainega kasutatava õli viskoossust. Düüsi läbimõõdu üle saab otsustada ahendustoru tunnusvärvi järgi. 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel. Seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. (See lubab seadme liiki hõlpsasti ära tunda.) Ülesanded * Eraldada külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Hoida vedela külmutusaine varu. * Hoida ära vedela külmutusaine sattumine kompressorisse. Töökirjeldus * Saabuv külmutusaine saab paagis pöörisliikumise, mis soodustab külmutusaines leiduva niiskuse neeldumist kuivatuspanuses.
Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. 3) Kiud-kihtpilved (Cirrostratus Cs) Valkjas-sinakad .Päikese ja kuu umber tekib sageli kahvatutes vikerkaarevärvides ring halo . Võivad niitjad ja udutaolised olla. 4) Kõrg-rünkpilved (Altocumulus Ac) -Valged, helehallid või sinakashallid. Päikese ja Kuu suund on harilikult läbi pilve määratav,kuid vaatleja vari aluspinnal ebamäärane. Koosnevad allajahtunud veepiiskadest või allajahtunud veepiiskade ja jääkristallide ning lumehelveste segust. Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. Tegijapoiss 2010 5) Kõrg-kihtpilved (Altostratos As) - (Sinakas)hallikas ühtlane pivekiht, katab harilikult terve taeva. Päikese ja Kuu asukoht vaevalt märgatav. Võib sadada nõrka vihma või lund.Võivad olla udu või lainetaolised. 6) Alumisekihipilved:
Vesi: 1 õhulõhesid pole ning puudub ka avamis ja sulgemis mehhanism. Seega palaval päeval aurab suur osa. 2 oluline on neil vett hoida, sp elavad paljud niisketel aladel või omavad kohastumusi 3 õhuveevarud on tihti piiratus ja selleks puhuks on läbikuivamine. Nad kuivavad läbi ja elutegevus peaaegu lakkab. See annab eelise kasvada tihedal korbal, kividel, sest pole vaja pinnasesse sisse uuristada vaid piisab kinnitumisest. Saavad veepiiskadest ja tolmust aineid. Samas on and ka õhusaastest väga mõjutatavad. 4 üritavad väga vett hoida sp tihe murujas kasv Nende ärakuivamise tase on liigiti erinev. Vee tagasitulekul suudavad kiirelt ainevahetuse ja fotosünteesi taastada. Gametofüüt suudab veetustumise kergemalt üle elada kii sporofüüt. SP on nad suurema osa elust gametofüüdina. Valgus Nõudlused erinevad. Enamik ei vaja palju valgust, ning osa suudavad ka pimeda elada
Mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100-200m. Teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. Vertikaalse arenguga (konvektsiooni) pilved Rünkpilved Cumulus (Cu) Konvektiivsete vertikaalse arenguga pilved, tekivad 0,8-1,5km kõrgusel. Nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised, mille tõttu said oma nime. Tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral konvektsioonivoolude abil. Koosnevad veepiiskadest, kui pilved edasi arenevad, siis võivad nad koosneda ka lume- ja jääkristallide segust. Tekivad suvel lõunaks ja kaovad õhtuks, sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi. Rünkvihmapilved Cumulonimbus (Cb) Samuti konvektiivse arenguga pilv. See on tohutu suur taevasse kerkiv tume pilvemass, millega kaasnevad äike ja tugev vihmasadu. Rünkvihmapilvede alumine piir on tavaliselt 300- 600m ja ülemine piir võib ulatuda 7-9km-ni
Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast
küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk
pa
Viimaste alusel aga arenevad sageli äikesepilved. Kui hommikupoolikul täheldatakse selliseid pilvi, siis tavaliselt esineb samal päeval antud kohas või ümbruskonnas äikest ja hoogsademeid) *Kõrgkihtpilved (kihilise struktuuriga, väliselt paistab halli või sinaka loorina. Päike või Kuu ei paista läbi mitte teravate kontuuridega, vaid nagu läbi mattklaasi. Halonähtused puuduvad. Paksema kõrgkihtpilve puhul ei paista Päike ja Kuu üldse läbi. Koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest. Sademeid võib neist pilvedest langeda nõrga lume või vihma kujul. Suvel enamasti sademeid ei anna, sest piisad auruvad soojemates õhukihtides enne maapinnale jõudmist) ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes) *Kihtrünkpilved (väliselt koosnevadsuurematest, kaunis paksudest, ilma teravate piirjoonteta tasastest pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule
kosmiline tolm, meteoriitide Pilved,Nende teke ja klassifikatsioon. jagada kolme rühma: pilves leidub ka allajahtunud põlemisproduktid, osoon jm. Suurtes Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev 1)peamiselt veepiiskadest koosnevad piisakesi.Maksimaalne veeauru rõhk on tööstusrajoonides tekivad udud kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, pilved(Ac,Cu,Sc,St), piiskade suurus veepiisakese kohel suurem kui suhteliselt hõlpsasti ja tihti ka aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
