Päikesesüsteem Oliver Puusalu 8.Klass Päikesesüsteem Päike Maast 149.6 miljoni km kaugusel. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Pinna temperatuur 5500°C. Merkuur Päikesele kõige lähemal paiknev planeet. Kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur kuuleb kiviplaneetide hulka. Planeedil ei ole teada kaaslasi. Merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi: Mariner 10 sooritas (1971–1972) planeedist kolm möödalendu ja (2011–2015) tiirles Merkuuri orbiidil MESSENGER. Planeedil peaaegu puudub atmosfäär. Veenus Maale lähim planeet. Kuulub kiviplaneetide hulka. Päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist. Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbe...
Salvador Dali Getter Anett Arro 9.a Sünninimeks Salvador Domingo Felipe Jacinto Dali Domenech Salvador Dali on elanud 19041989 aastatel. Ta oli maalikunstnik , 20.sajandi tähtsamaid sürrealiste. Elulugu Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Ta tundis huvi psühholoogia vastu. Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid.. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1926.aastal külastas ta Picassot. Abielu Dali naine Gala oli mehest 10 aastat vanem ja pärit Venemaalt. 1958 toimus Gala ja Dali kiriklik laulatus. 1940. põgenes Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USAsse. Nad elasid USAs 8 aastat. Gala suri 10. juunil 1982. Kui Dalí temast kuulis, olevat kunstnik öelnud, et Gala ei ole surnud, "ta e...
*Domenico Tresini: 1706 arh-i töökoda=linnaehitus organiseerimise keskus ja tüüpprojektide looja -petropavlosvski kirki -Kaheteistkümne Kolleegium -Gostinoi Dvor *Mihhail Grigorjevits Zemtov Kadrioru lossi ehituse juht Moskvas *Ivan Petrovits Zarudnõi nn Mensikovi torn (kiriku kellatorn) *Dmitri Vassiljevits Uhtomski (arhitektuuri kool-töökoda) -Troitse-Seggu jkiistru jekkatirb Skulptuur. Arh-i kaunistuseks. Algul osteti ka välismaalt nn. Tauria Veenus. *Bartolomeo-Carlo Rastrelli (tuli 1716 Pr-lt Peeter I kutsel, oli esimene skulptor Venem.) -Peeter I püst -Anna Joanovna Maal: *Ivan Nikitits Nikitin (õppis välismaal) *Andrei M. Matveje... (õp. Välism.) *Ivan Jakovlevits Visnjakov *Aleksei Petrovits Antropov ,,Ivan Petrovits Argunov" (pärisori). BAROKK EESTIS Aeg: 17.saj, 30-ndad -1780-dateni, 18.saj. keskel ja II poolel rokokoo. Arh: Eluruumiks II korrus, suurendatakse aknaid. Lae- jne. Maalingud. 17
Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv veelinnud (luiged), loomad, päikese ja kuu sümbolid. * Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur (leitud 1908 Austriast). U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen. * Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.)
ka vähe informatsiooni tolleaegsete skulptuuride kohta. Väheste leidude põhjal on aga teadlased kindlaks määranud, et skulptuuride loomisel kasutati materjalidena: savi, kivi ja luid. Enam levinuimad olid külgvaates metsloomade kujud ning harva võis leiduda ka mõni üksik inimese kuju. Oma olemuselt olid kujukesed enamasti veel ka väga väikeste mõõtmetega ning mitte detailsed. Üks kuulsamaid skulptuure tollest ajast on naise kehaga kuju, nn Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. Pärit on see u 30 000-25 000 e.m.a, materjaline on kasutatud kivi ja kujukese kõrguseks on kõigest 11,9 cm. Silma paistab see kuju oma lopsakate vormide poolest ja näo puudumise tõttu. Mesopotaamia skulptuurid on enamasti pärit ajaperioodist 4000-600.a.e.Kr. Kuna skulptuur oli Mesopotaamias juhtivaks kunstialaks, leidus ka mitmeid erinevaid skulptuuri vorme nagu reljeefid, kujud ning pitsatsilindrid.
Etteütlus Püha Jüri, lohetapjat, peetakse kristlikus maailmas sõjameeste, rüütlite, püttseppade, turvisevalmistajate, talusulaste ja talupoegade kaitsepühakuks. Joonud kohvi lõpuni, läks Mari, usin töötaja, arvuti taha poolelijäänud tööd jätkama. Raamat käes, prillid ninal, tukkus vanaema jälle tugitoolis. Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeed...
d. Millises faasis Kuud me ei näe? Loomine Ma a 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis ja poolvarju piirkondadega. 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) Näitavad keemilisi elemente täheatmosfääris, iseloomustab füüsilisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.
Tizian Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Kes oli tizian? Õige nimi oli Tiziano Vecellio Nime hääldus: titsi'aano vets'ellio Tuntakse ka Vecellio nime all Itaalia maalikunstnik kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid Sündis umbes 1477 Pieve di Cadore'is Suri 27. august 1576 Venezias katku Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELUKÄIK Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks ...
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Wi...
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6) Milline suurus ERT ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valem Valguskii...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4
Inimkonnal kulus tuhandeid aastaid, et jõuda arusaamisele: taevas, st. tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. Tähtede kiirus võib olatuda sadadesse kilomeetritesse sekundis. Isegi kui kaks tähte tormaksid täpselt üksteisele vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a
org/wiki/Pretsessioon Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise,
Theema: Marss ja selle uurimismissioonid. Marsikulgur Curiosity. Mehitatud missioon Marsile. SLAID 2 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast poole vähem soojust[viide?]. Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü[1] ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. SLAID 3 Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km[1], pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi[1] ja tihedus 3933 kg/m³[1].
Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Hüpoteetilised planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud.
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele.
· 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Naturalistlik suund 2. idealistlik suund · ,,Keldriluugivalgus" · Hele-tumedus, tugevad kontrastid · Kogu Euroopale eeskujuks Caravaggio (1573-1610) · Poiss puuviljakorviga · Juudith lõikab maha Holovermese pea · Hambatõmbaja Natüürmort- kompositsioon surnud esemetest (puuviljad, potid, pannid jne...) Artemisia Gentileschi (1593- u. 1653) · Juudit ja tema teenijanna · Veenus ja Cupido Madalmaade barokk Flandria barokk Hollandi barokk Peter Paul Rubens · Kujutas naisi väga kenadena, ideaalsena. · Väike karusnahk; The Little Fur (Helen Fourment, kunstniku teine naine) · Autoportree ilma kaabuta, 1639 a. Jan Vermeer (van Delft) (1632-1675) · Daam kirja kirjutamas · Girl with a Pearl Earring · Piimanaine Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) · Armastab pruune värve · Kunstniku ema portree · Dr
Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine Levis ornamentika- lisakujundus, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest. Vanimaks skulptuuriks on naise kujuke Austrias Willendrofi Veenus u. 30 000-25 000.a. eKr, leitud Austrias, peeti ilmselt viljakusesümbolina. Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED Leitud Bretagne poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal Menhir- vertikaalne, maasse püstitad hiigelkivi Dolmen - kalmehitis enamasti, 2 püstist kivi katab lapik kivi Kromlehh- suurem ansambel, koosneb menhiritest, dolmenitest Kunsti mõisted: NR.8 Kauniteks kunstideks nim maalikunsti ja skulptuuri 17-18
Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised kehaosad välja töötlemata. Tuntuim nn. Willendorfi Veenus. Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid ~20 000-10 000 a. eKr. Euroopas avastatud ~150 koobast koopamaalidega. Tuntumad koopad: Altamira (Hispaania) Lascaux (Saksamaa) Koopamaalid Peamiselt kujutati jahiloomi: piisonid, hobused, mammutid, veised, põdrad. Inimesi harva. Tõetruu kujutamisviis – seletatakse väga hea loomade tundmisega. Maali tehnika
8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) päike kuu maa 9. Kuuvarjutus. (103-104) Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis – ja poolvarju piirkondadega. päike maa kuu 10. Nimeta Päikesesüsteemi planeedid (8 tk). Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun 11. Kuidas on omavahel seotud tähtede värvus ja temperatuur? (136) 12. Mida heledam (valge, sinine) on täht seda kuumem ta on (punane, oranž, kollane) on külmemad
Seksuaalsus erinevatel ajastutel Eelajalooline periood Eelajalooline periood *Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lap...
Sandro Botticelli (1444/45-1510) · tõid iseloomustavad mahedad madonna pildid ja mütoloogilised teemad · oli Medici suguvõsa soosik, kelle palvel maalis ta nii pühapilte, kui ka oma kuulsaid mütoloogilisi maale · kuulsaimad tööd "La Primavera" ehk "Kevad" pildi kirjeldust vasakult alustades: Merkuuri jalgade ümber tiirlevad ronitaimed, ta ajab kepikesega pilvi laialiselleks, et pilved ei häiriks taevast. Keskel on veenus (armastusjumalanna), Kupito on veenuse peal, tal on silmad kinni selleks, et armastus on pime. Paremalt teine ja kolmas on Flora (lillejumalanna), kes hakkab ümber sündima. Zepyrus (läänetuul) armus Florass, kes jookseb tema eest ära. Kolm naist on Graziannad, veenuse teeniannad, kes on käsipidi kokku põiminud. · "veenuse sünd" · "Madonna laps ja kaks inglit" · "Noore naise portree" · "Giuliano de Medici" portree
36. Mida nimetatakse poolestusajaks? Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra. 37. Tuumarelva kahjulikud toimed. · Lööklaine · Radioaktiivne kiirgus ja saastumine · Tohutu kuumus 38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused + energeetiline sõltumatus keskkonnakahju minimaalne - rikete korral üliohtlik tekivad radioaktiivsed jäätmed 39. Kõik planeedid alates Päikesele lähimast õiges järjekorras. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto). 40. Maa-tüüpi planeedid alates Päikesele lähimast. Merkuur, Veenus, Maa, Marss. 41. Hiidplaneedid alates Päikesele lähimast. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 42. Astronoomiline ühik, väärtus kilomeetrites. Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Väärtus umbes 150 miljonit kilomeetrit. 43. Valgusaasta, kuidas tähistatakse.
päikese-ööpäevast, olles võrdne 23 tunni 56 minuti ja 4,091 sekundiga. Seda ajavahemikku nimetatakse sageli ka tähe-ööpäevaks (sidereal day), kuna tähtede omavaheline asend on praktiliselt muutumatu Planeetide pöörlemine Et planeedid on massiivsed kehad ja pöörlevad suhteliselt aeglaselt, on see liikumine suhteliselt stabiilne ja lihtsasti kirjeldatav. Kõige kiiremini pöörleb Jupiter (täispöördeks kulub 9 tundi ja 55,5 minutit), kõige aeglasemalt Veenus (243 päeva). Massiivse atmosfääriga planeetidel erineb ,,nähtava pinna" atmosfääri ülakihtide pöörlemiskiirus oluliselt tahke tuuma pöörlemiskiirusest (välisele vaatlejale näib näiteks Veenus pöörlevat perioodiga ligikaudu 4 ööpäeva). Planeetide tiirlemine Planeetide tiirlemise määrab peaasjalikult Päikese gravitatsiooniväli. Kõigi Päikesesüsteemi planeetide ja kääbusplaneetide liikumise kirjeldamiseks piisab täiesti nn
komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka). Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, asub Galaktika keskmest 25000 kuni 28000 valgusaasta kaugusel. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega 220 km/s ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha,
Meie Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee. Selle keskmes asub Päike ja selle ümber tiirlevad planeedid. Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 – 5 miljardile aastale. Päike on hõõguv gaasikera massiga 1030 kg, mis on ca 300 000 korda Maa massist suurem. Päike on tüüpiline täht, nagu kõik öötaevas nähtavad tähed. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti. Päikese poolt loetuna on need: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C. Mõõtmetelt on Maa teiste planeetidega võrreldes väike. Planeedina on Maa seisund stabiilne, ta võib selles olekus püsida kui tahes kaua. Päikesesüsteemi kuulub ka mõnituhat väikeplaneeti – asteroidi, sadakond perioodilist komeeti,
Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi. Päike ei põle vaid toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes üht gaasi teiseks. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku ja moodustub heelim ning üle jääv energiaosake liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. 6. Millised tunnused on maa rühma planeetidel? Kirjelda kõiki maa tüüpi planeete eraldi 2-3 lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid
Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. 11. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. 12. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 13
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
Saksa kunst 15. 16. sajandil Trükigraafika levimine o Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa ja peale tekstide hakati trükkima ka pilte. o Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos nn. plokkraamatud. o Vanim trükitehnika oli puulõige puuklotsi sisse lõigatud kujundid. o L-Saksamaal leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür. See võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Vask ei säilinud kaua. Martin Schongauer [soongauer] o Arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. o Madonna murumättal. Vasegravüür. o Peale Madonnade on trükkinud ka olustikupilte. Matthias Grünewald [Grüünevald] o Tema peateoseks on maalingid Isenheimi kloostri kahe tiivapaariga altaril. See asub Colmaris Prantsusmaal. o Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda tae...
Donatello( 1377 1446) Alberti( 1404 1472), tööd Mantegna Andrea( 1431 1506), tööd Veronaz (1456-1459) Bramante Donato( 1444 1514) (arhidekt), tööd Tempitto kabel Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478) Leonardo Da Vinci( 1452 1519), tööd Mona Lisa Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal Rafaello Santi( 1483 1520), tööd Sixtuse Madonna (1513-1514) Tiziano Vecellio( 1477 1571), tööd Urbino Veenus (1538) Renessanss, Madalmaad Jan Van Eyck( 1380 1441) Rogier Van Der Weyden( 1399 1464) Mieronymus Bosch( 1450 1516) Pieter Bruegemel vanem ( 1525 1569) Renessanss, Saksamaal Matthias Grünewald( 1470 1528) Albrecht Dürer( 1471 1528) Mans Gutenberg noorem( 1394/99 1468) Pildid Raffael Athena Kool( 1508 1511) Raffael Sixtuse Madonna ( 1513) Michelangelo Sixtuse Kabel ( 1508 1512) Leonardo Da Vicni Mona Lisa ( 1503)
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londoni...
Peale selliseid muutusid, mis tähtedele on omased, Maa arvatavasti hävib, tekkib Päikesest planetaarne udukogu. Päike päikesesüsteemi keskpunkt Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond : 0.0000001% Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, kuhu kuuluvad Päike ja kaheksa planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved. Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta. 3 olulist fakti PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST. PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uurimis meetodid on : 1) Vaatlus 2) Lääts-,peegel-,raadioteleskoobiga 3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedus. 11.Päike annab Maale:
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn.............................lk 8-9 Y Uraan..............................lk 9 Y Pluuto.............................lk 10-11 Y Asteroidid........................lk 11 Y Komeedid........................lk 11
*pole teada autoreid * arhailine naeratus 2.) klassikaline ajastu *klassikaline näotüüp *Polykleitos-"Odakandja", mõõdistas inimese, pani paika iluideaali * Myron- ,,Kettaheitja", sportlased, säilinud marmorkujud, kuigi oli pronksimeister, annab edasi keha dünaamilisust. *Phudias- Parthenoni reljeefid, ateena pronksikuju akropolil. * Praxiteles* marmorimeister, aphrodite oli lemmik, keda kujutada. 3.) Hellenistlik ajastu* Lakooni grupp* Milose veenus, klassikalises stiilis *toretsev, ülepakutud,realistlikum klassikalisest ajastust. KREETA VAASIMAAL- veini,maitseainete ja lõhnade hoidmiseks. 1.) akrvaariumistiil-erineva kujuga, heledal põhjal tume kujundus, kujut mereloomi 2.)paleestiil-amfora-ülalt kitsas, alt lai, geomeetrilised kujundid 3.)kamares stiil- vanim, tume vaas, kraabitud/maalitud muster e dekoor. ROOMA EHITUSKUNST- uuendused:kaar, kuppel võlv(silinder, rist), mört-sideaine kivide sidumiseks
Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). K...
Tiziano Vecellio Tizian [t'iitsian] (1447 või umbes 1490 Pieve di Cadore 27.august 1576 Venezia) ·Ta oli vanim laps kuue liikmelises peres. ·Tema isa oli kõrgem politseiohvitser Pieve di Cadore lossis samuti kohalike kaevanduste omanik ja ema oli Lucia. ·Paljud sugulased, sealhulgas Tiziani vanaisa oli notarid pere oli hästi tuntud ·1012 aastaselt saadeti Tizian koos venna Francescoga Veneetsiasse maalija õppispoisteks. Gentile Bellini võttis vastu mõlemad poisid , hiljem siirdusid nad Giovanni Bellini juurde. Sellel ajal olid Bellinid eriti Giovanni valitsevad kuntsnikud Veneetsias. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. ·Tizianist sai Giorgione assistent. Kriitikud ütlesid et nende koostöö oli muljetavaldav. Parim näide sellest oli fresgo Fondacio dei Tedeschile. Peagi said neist konkurendid. ·Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Vene...
Jüri Arraku näitus Arvustus Käisin 17-ndal jaanuaril Jüri Arraku näitusel Viljandi kunstisaalis. Ma olin päeva esimene külaline, kuid enne kui lahkusin oli ka päeva teine külaline juba ringi vaatamas ning samamoodi nagu minulgi oli ka temal kaasas fotoaparaat, et teha pilte maalidest. Käiies mööda kunstisaali, märkasin, et Arraku maalidel kujutab ta tihti oma tegelasi maskides. Ma leian, et sellega on kunstnik üritanud väljendada seda, et me üritame kõik kellegi teisena näida kui iseendana ja see tõttu ka oma toestel seda kujutanud. Torkas ka silma, et ta on kasutanud suhteliselt palju tumedaid toone, peamiselt erineva varjundiga pruune ja musta. Teiste maalide kõrvalt hakkasid enim silma ja meeldima mulle kolm maali: "Andres Ehini portree", "Kahekõne kõiksusega" ja "Kahekesi". Veel meeldis mulle ka teos pealkirjaga "Keskpäev", sest see oli kuidagi pealuv ja huvitav. S...
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15. Saj algul leiutati Saksamaal sügavtrükitehnika vasegravüür , mis võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. · 15. Saj graafika oli usuline, õpetliku sisuga · Madalmaade realistlik kunst hakkas saksa kunsti mõjutama alles 15 saj II poolel · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks, oli tu...
a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust.
arengukäik. (Igavus, usk, vajadus ilujärgi) Esiajakunst Maalikunst Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. Ajavahemikust 15000-10000 a ekr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal . Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks
Koopamaalidel on umbes 800 üksikfiguuri. Pärast seda, kui maale olid uurinud teadlased, avati koopad turistidele. Tänapäeval on Lascaux´i koopad suletud ja sinna pääseb vaid väga mõjuva põhjusega. Turistidele on avatud seal lähedal asuvad tehiskoopad, mis sarnanevad originaalile 100%. Kiviajast pärinevad ka esimesed skulptuurid. Need on luust ja kivist nikerdatud kujukesed. 5- 12 cm kõrguseid naiste kujusid nimetatakse statuetiks.. Kuulsaim on nn. Willendorfi Veenus. Ürgajast pärinevad omapärased usuga seotud mälestusmärgid- menhirid. Menhir on üksik suur püstine kivisammas. Nimi tuleneb keldi keelest ja tähendab ,,pikk kivi". Menhireid leidub Lõuna-Inglismaal ja Bretagne´i poolsaarel Prantsusmaal. Vormilt keerulisem on dolmen (keldi keeles ,,kivilaud").Dolmen koosneb kahest menhirist ja nende peale asetatud kiviplaadist. Kui on kasutatud menhireid ja dolmeneid, siis on tegemist kromlehhiga. Kuulsaim kromlehh asub Inglismaal Stonehenges
1492 avastati Ameerika, Luteri Reformatsioon –Uusaeg- 1 MS ja 2 MS –Lähiajalugu 5. Kuidas jaotatakse kiviaega? Paleoliitikum, Mesoliitikum ja Neoliitikum 6. Millal kujunes nüüdisinimese eelkäija? u 200 000 a tagasi 7. Millal hakkas kujunema inimene? 8. Nimeta neli üldist antropogeneesi arengutunnust? 9. Millisest kiviaja perioodist pärinevad varaseimad kunsti alged (koopamaalingud) ? Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia kõrbealasid ümbritsevate mägede vööndis, sest seal sadas vihma ja tingimused olid sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas? (Sugukond, tööjaotus)
Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis seisab liikumatuna meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist. Ta pani liikuma Maa, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
