Täpitähti tähistavad märgid saatja arvutis (nt ü oli )¼أasemel olid teise arvutisse saabunud failis asendunud teiste sümbolitega (nt ü asemel C<). Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel saatja arvuti tulemustest: 1359B / 5s * 8bit = 2174 bit/s 2) bitikiirus faili edastamisel käsitsi mõõdetud ajaga: 1359B / 50s * 8bit = 217 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). Algses failis on 30 diakriitilist sümbolit ehk 7-bitiseid sümboleid edastati 30 tükki. Diakriitilised sümbolid on UTF8 kodeeringus 2-baidilise esitusega, järelikult 8-
Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel laaduvad mõlemad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Erinimeliselt laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Positiivset laengut tähistatakse + märgiga. Negatiivset laengut tähistatakse märgiga. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, mis tekib laetud kehade vahel. Juhid: Aine, mille sees on olemas vabad laengukandjad
4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 95 d 95 2. Ülemine piirhälve ES +0,027 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,027 ei -0,035 4. Suurim piirmõõde Dmax 95,027 dmax 95 5. Vähim piirmõõde Dmin 94,973 dmin 94,965 6
piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5. Vähim piirmõõde Dmin 75,9905 dmin 75,9810 6
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia
Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteriofaag tubaka mosaiikviirus Viiruste ehitus Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku.
Laboratoorse töö: LC ostsillaator ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 24 .11.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Arvutuste lähteandmed. Tabel 1. Lähteandmed. Suurus Väärtus E 10V UE0 2V IK0 0,5mA 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. LC ostsillaatori skeem Tabel 2. Kasutatud elementide...
Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis-
Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud leha, füüsikaline suurus. Laeng Q, 1C. Elementaarlaeng e on vähim laeng looduses, prootoni ja elektroni laengud on elementaarsed. Punktlaeng laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on alati jääv suurus. Laengukandjate suunatud liikumist nim. Elektrivooluks. e 1.6 *10 19 C.
olema juhatus ja nõukogu puudub; Osanikud vastutavad Kohustuslikud sissemaksete ühingu kohustuste Täisühing kaks juhtimisorganid suurus määratakse eest võrdselt kogu puuduvad; ühingulepinguga oma varaga Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste puudub; eest kogu oma
6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on elektrimahtuvus C, ühikuks farad (F) ja pooli iseloomustav suurus on induktiivsus L, ühikuks henri (H). 2. Elektromagnetvõnkumiste perioodi saab arvutada valemist, mida nimetatakse Thompsoni võrrandiks. 3. Voolutugevusel ja pingel on erinevad väärtused - hetkväärtus (suvalisel hetkel mõõdetud), efektiivväärtus (I) (nn keskmine väärtus) ja amplituudväärtus (maksimaalne väärtus). 4. Võnkeringi takistus koosneb kolmest osast: a) juhtmete takistus (efektiivtakistus R)
Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Trajektoor joon mida mööda keha liigub. Kulgliikumine keha kõikide punktide trajektorid on ühesuguse kujuga Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Vabalangemine õhutakistused puuduvad, keha langeb alla Kiirus liikumist iseloomustav suurus Kiirendus - näiab kui palju muutub kiirus ajaühikus (sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega) Gravitatsioon maa külgetõmbejõud Elastsusjõud keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud Newton - füüsik, avastas raskusjõu.. "njuuton" on seetõttu JÕU mõõtühik Töö kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (ehk töö tegemise kiirust)
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada?
- Pöördenurk keha punkti ja kõveruspunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. - Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. - Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. - Nurkiiruse seos joonkiirusega avaldub valemina: =V/r · Periood on ajavahemik, mis kulub ühe täisringi (võnke) tegemiseks · Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda kesktõmbekiirenduseks. · Jõu pöörav toime sõltub lisaks jõu suurusele ka jõu suunast ja rakenduspunktist. · Neid arvesse võttes saame uue füüsikalise suuruse jõumoment.
jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestiizikatesse gruppidesse. Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupi kõige olulisemad tunnused on: · grupi suurus; · moodustamisviis; · kestus. Grupi suurus on väga varieeruv tunnus, töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. Kestuse järgi võib gruppe jagada alalisteks ja ajutisteks. Grupi moodustamise viisi alusel jagatakse grupid formaalseteks ja mitteformaalseteks. For- maalsed grupid on organisatsiooni juhtkonna poolt loodud ja mõne spetsiaalse ülesande täitmiseks kujundatud tööüksused. Mitteformaalsed grupid arenevad organisatsioone moodustavate indiviidide huvide ja vajaduste tulemusel.
Pinge, elektromotoorjõud ja potentsiaal Potentsiaal Tähis = kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. elektriline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega Pinge tähis= U U=q1(potentsiaal) - q2(potentsiaal) Pinge on elektrivälja kahe punkti potsentsiaalide vahe. Näitab kui suure töö teeb elektriväli laengu liigutamisel Elektromotoor- jõud on maksimaalne pinge Tähis: E
Pilet 6 1. Impulsimomendi jäävuse seadus Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus 2. Laminaarne voolamine ja Reinoldsi arv Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel
psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimestega ja teiselt poolt on rohealad tihedalt seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokku- kuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Inimeste juures on oluline rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Sisu ja kasutuskvaliteet on rekreatsioonialade puhul sama olulised kui alade suurus ja kaugus kodust või töökohast. Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad? 1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark, maastikupark- Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega. Võimaldab
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks,
2 küljest. Kokku on elamus 48 korterit; millest: kahetoalisi 24 tk; kolmetoalisi 12 tk; neljatoalisi 12 tk. Hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38. Objekti tehnilised andmed on välja toodud tabelis 1. Korterite suurused ja arv on toodud tabelis 2. Tabel 1. Objekti tehnilised andmed Objekti osade nimetused Osade andmed Krundi suurus 3520 m2 Ehitusalana pind 669 m2 Täisehitusprotsent 20% Korruselisus 6+kelder Elamispinda 3502,4 m2 Parkimine 1056 m2 Tehnilised ruumid 89,6 m2 Panipaigad 160 m2 Parkimiskohti 70 tk
Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastasikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID füüsikaline objekt õun/kivi füüsikaline suurus- kiirus, kiirendus füüsikaline nähtus- jää sulamine, kivi kukkumine Skalaarne suurus- arvuline väärtus, kuid neil pole suunda(nt. Aeg, pikkus mass) Vektoriaalne suurus- üldjuhul esitatav 3 arvuga. Need on vektori koordinaadid. On olemas ka sound. (nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas: Maja seisab ning auto tiirutab ümber seda. Auto liigub maja suhtes. Looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivorm...
) 3. Kui elektronil on piisavalt energiat, et barjäärini jõuda aga samas mitte piisavalt palju et üle hüpata. 4.Peakvantarv n - eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. Kõrval- ehk orbitaalkvantarv l - määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis. 5. Spinn kujutab endast imepisikest magnetit, mida iseloomustav suurus, magnetmoment, võib olla kahtpidi orienteeritud. 6. Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. 7. Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud tõmme. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks.
Saadud tulemuste analüüs näitas, et 6-aastastel lastel avaldus kalduvus ülehinnata, kuid nö. alamõõta (demonstreerida) esitatud ajalist intervalli ning selle vanusegrupi vead olid suurimad (4,4-11,3 s). 7-aastaste lastel avaldus sama kalduvus, mis 6-aastastel, kuid ajamääramise täpsus oli tunduvalt parem (5,5,-6,7 s). 8- aastaste last seas avaldub juba aga vastupidine kalduvus alahindamine ning ülemõõtmine, kuid seegi ainult osadel lastest (4,2-4,1 s). 9-10 aastaste seas vigade suurus väheneb 50% võrra (3,0-3,6 s), võrreldes 7- aastastega. Märkimisväärseid erinevusi tüdrukute ja poiste tulemuste vahel antud vanusegrupis ei leitud. On kindlaks tehtud, et 11-aastastel suureneb täpsus ajalise intervalli määramisel ja mõõtmisel (2,7-2,1 s), kuid juba 12-13 aastaste seas vigade suurus hoopis suureneb (3,0-3,8 s). 14-aastaste puhul on märgata rohkemat tulemuste täpsust, kuid vigade suurus on siiski märkimisväärne. Kolmanda vanusegrupi (15-17) tulemused
* peamiste omaduste, tugevuste ja nõrkuste kirjeldust. 13. Kliendianalüüsi olulisus Kliendianalüüs on iga firma müügi- ja turundustegevuse strateegilise ja taktikalise planeerimise algmaterjal - see annab informatsiooni peamiste tarbijagruppide ja nende arenemise kohta. Kliendianalüüs sisaldab kõigi oluliste tarbijagruppide kirjeldusi ja analüüsi: * demograafia * elustiil * ostukäitumine * kasv/kahanemine * sissetulek * tarbijagrupi suurus 14. Toote ja teenuse erinevused ja tunnusjooned 15. Mikro- ja makrokeskkond turunduses, nende osad ja oska neid ka kirjeldada Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutumist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad: Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis,
Ainete ruumala sulamisel tavaliselt väheneb ja tihedus suureneb. Subimatsioon- üleminek tahkest ainest gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal gaas enam ei kondenseeru vaatamata sellele, et rõhku suurendatakse. Kriitiline rõhk- vedeliku aururõhk kriitilisel temperatuuril 2 Olekuparameeter- süsteemi iseloomustav suurus Olekufunktsioon- suurus, mis sõltub olekuparameetritest. Näiteks rõhk on olekuparameeter ja rõhku iseloomustav valem on kindlate parameetrite korral ka arvutatav. Kui protsess toimub püsival ruumalal, siis süsteem ise isokoorses protsessis tööd ei tee. Kui protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem paisumistööd. Entalpia on püsival rõhul vastu võetud või kulutatud energia. Eksotermilise protsessi entalpia muut on alati negatiivne
SW lnterfeis: 700 Windows® fail: c:sciwkshplibraryphysicsp16_con1.sws Töövahendid Science WorkshopTM interfeis, kaks statiivi, kaks liikumissensorit (Motion Sensor), kaks vankrikest, 2,2 m pikkune relss, kaal ja kaaluvihid. Eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks on uurida impulsi jäävuse seadust kahe vankrikese abil. (lmpulsi jäävuse seaduse eksperimentaalne kontroll.) TEOORIA Keha impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Kuivörd kiirus on vektoriaalne suurus (tal on alati suund), siis on ka impulss vektoriaalne suurus. Suletud süsteemi kuuluvate kehade süsteemi impulss on jääv suurus -- süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektoriaalne summa on kehadevahelise kokkupörke käigus konstantne. See kehtib vaid juhul, kui süsteemile ei möju höördejöud vöi (öhu) takistusjöud. Kahest kehast koosneva suletud süsteemi korral vöime kirjutada: p1 + p 2 = p'1 + p' 2 , (1)
Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsioon · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu · Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem · Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada
Ideaalse gaasi korral esiteks loetakse molekulide põrkumist anumate seintel absoluutselt elastseteks. Teiseks molekule vaadeldakse punkmassidena. Molekulide mõjuüksteisega ei arvestata. Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja esiteks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainet soojuslikkus aine tasakaalus. Teiseks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab molekulide keskmist kiirust. Soojus läheb kuumemalt kehalt külmemale see protsess toimub siis kui on saabunud soojuslik tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks
paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomite okspdeerumise astet iseloomustav suurus. Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Kovalentne side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metalliline side keemiline side metallides, mis tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil.
Kordamisküsimused: VALGUSE MURDUMINE 1. Mida kujutab endast optiline keskkond? 2. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse? Valguskiir murdub pinna ristsirge suunas. 3. Mis on optiline tihedus? dimensioonita suurus, mis iseloomustab optilise kiirguse nõrgenemist neeldumisel ja hajumisel aines. 4. Mida kujutab endast täieliku peegeldumise piirnurk? Sellest algab täielik peegeldumine. See on kui peegelduv kiir asub piki horisonti. 5. Defineeri langemisnurk. On nurk, mis jääb langeva kiire ja pinnaristsirge vahele. 6. Defineeri murdumisnurk. On nurk, mis jääb pinnaristsirge ja murdunud kiire vahele. 7. Kuidas murdub valgus siis kui valgus levib ühest ainest teise ainesse, mis on
(müü). 2) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. , impulsi muut tekib kahe erineva impulsi liitumisel. 4) Nihe ehk nihkevektor ehk siire ehk nihutus on keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor. V=V0+at (lõppkiirus) 5) elektrivoolu töö- Selleks et elektriväljas liigutada elektrilaengut q vastu pinget U, tuleb teha töö mis avaldub kujul Q · U. Kui elektrivoolu tugevus I on konstantne, siis avaldub elektriline töö kujul U · I · t, kus t on ajavahemik. A =
´i teosed. Mida see meile annab? üks viisidest teisi ja iseennast tundma õppida: isiksuse areng mõtte- või tundeinimene pedant või boheemlane vaikseloomuline või jõhker tasakaalukas või impulsiivne heasüdamlik või egoist kohusetundlik või hoolimatu kuritegelikud kalduvused vaimsed huvid Põhilised analüüsimise valdkonnad Isikupära Korrapärasus Sidumisviis ja sidumisaste Kaldenurk Käekirja suurus Vajutusviis Ruumijaotus ja paigutusviis lai ja kitsas kiri Kirjutamise tempo Vasaksuunalisus s Hindamisel lähtutakse: Väiketähtede kõrgus Tähtede laius Kalde stabiilsus Korrapärases käekirjas on need ühtlased ja korrapäratus käekirjas ebaühtlased a Isikupära ehk arengutase Pole täpselt mõõdetav Määramisel tuginetakse kogemusemustele Sidumisaste Suur sidumisaste - Väike sidumisaste -
Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikkus) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: rad/s Põhivalem: = / t, (t=aeg) Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. F = 1 / T (T=periood) Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: cÜhik: m/s Põhivalem: = * r, (r=trajketoori raadius) Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestus. Tähis: T T = 1 / f
Mobiilne või püsilolev? Mobiilne-hea kui kasutada tehnikat erinevates ruumides. Kui püsivolev ss kas elektriline või manuaalne ekraan. Teisena valida pildiformaat. See oleneb Projektsiooni tüübist Valikus on standardformaat 4:3 videoformaat Lai ekraanformaat Ekraanidel on mustad ääred mis tõstavad pildi kvaliteeti ja kontrasti Kolmandaks ekraanimaterjal. sõltub ruumi suurusest, kujundusest, projektori asukohast ja ruumi valgustusest Neljandaks suurus. Vaataja minimaalse ja tagumise vaataja asukoha järgi tuleks arvestada Ja muidjugi et oleks piisavalt ruumi ruumis ekraani jaoks Tuleks valida enda eelistuse järgi Olulisteks näitajateks on Ekraani suurus,selle värvus, rahva asetus ruumis, ruumi valgustus, projektori asukoht ja ruumi kujundus Lisafunktsioonid: Energiasäästmine sülearvutite puhul on väga tähtis, see vähendab ekraani ja aku kulumist ning pikendab aku kestvust. Integreeritud tarvikud
Loetelude Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed vormistamine (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Tabelite Tabelites on reavahe 1,5 ja vormindamine Kõik tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada (Viited Lisa lõiguvahed 0 punkti, teksti suurus 12 pealdis) punkti. Selede Määrata pealdise fondiks Calibri, vormistamine suurusega 10 p ja reasammuga 1. Lisade Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja
on 2500 eurot. 3. Aktsiaselts (AS) - Äriühing, kus ettevõtte kapital on eraldi osanike kapitalist. AS tuleb registreerida juriidiliselt notari kaudu. Algkapital AS-i asutamisel on 25 000 eurot. Osanik ei vastuta isiklikult kohustuste eest. 4. Täisühing (TÜ) - Äriühing, mille osanikuks on füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või kohalik omavalitsus. TÜ-l on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest oma varaga. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 5. Usaldusühing (UÜ) - Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Üks osanikest vastutab täielikult kogu oma varaga ja teine sissemakse ulatuses. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 6. Tulundusühistu (TÜ) - Äriühing, mille eesmärk on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve
1.3 Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 1.4 Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 1.5 Pinge Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 1.6 Voolutugevus Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi
Kuna elementaarosakesed on laenguga suurused, siis iga keha kogu laeng on võrdne algosakeste laengute summaga. Stabiilses tuumas on prootonite ja neutronite arv võrdne. Elektronide lisandumise või kadumisega aatomis tekivad ioonid. Selline elektronide kandumine põhjustabki erinimeliste laengute tekkimise. Nii nagu ei saa jagada elementaarosakest väiksemateks osadeks, nii ei saa jagada ka elementaarlaengut. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogu laeng jääv suurus. Elektrivool Elektrit juhivad need materjalid, millel on piisavalt vabu laengukandjaid. Need laengud võivad liikuda elektrijõudude toimel kogu keha või aine koguse piires. Üldiselt liiguvad nad ringi kaootiliselt, kui aga neile mõjuvad suunatud elektrijõud, siis liiguvad nad kindlas suunas. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengute kandjate suunatud liikumist. Mittejuhid ehk dielektrikud ehk isolaatorid vabu laengukandjaid on vähe. Pooljuhid vabu laengukandjaid on
summa jääv. Ntks. Looduses ei teki ega hävi kunagi ühemärgilisi laenguid (neutron pooldub siis tekib + ja - laenguga osakesed. Pos ja neg. laeng ei saa teineteisest sõltumata hävida. Ntks kui üks keha annab teisele elektrone juurde, siis see teine keha saab neg laengu ja keha mis ära andis saab pos. laengu - nad mõlemad sõltuvad üksteisest. Elektrivälja tugevus - füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q . See on vektoriaalne suurus. Elektrivälja jõujooned - Faraday tegi ettepaneku kujutada joonte abil elektrivälja graafiliselt. Elektrivälja jõujooneks nim joont mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Jõujoon algab positiivsel laengul ja lõppeb negatiivsel või lõpmatuses. Jõujooned ei lõiku.
kvartiil*disepersioon/standarhälve*variatsioonikordaja. Variatsioonirea ulatus=Xmax-Xmin. Alumine kvartiil - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% Kv . Ülemine kvartiil - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsoonnreas 25% Kv . Detsiilide abil jaotatakse variatsioonrida kümneks osaks. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus ( ) . Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. = ( ) = ( ) n k n 2 2 2 xi -x f i xi - x xi - x varieerub.2 = i=
1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 196 598,00 4056 17654,00 C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas, hilinenud makse puhul laenu suurus laenamise kuupäev lepingujärgne tagasimaksekuupäev tegelik tagasimakse kuupäev laenu pikkus, päevades intressimakse suurus lepingujärgselt laenuperioodilt viivisemakse suurus hilinemisperioodilt kogu raha, mida tagasi makstakse (laen+intress+viivis) Küsimustik (vähemalt 3 küsimust) Küsimus Mis aastal on Michael Jackson sündinud? Kes oli jalgpalli aasta mängija aastal 2009? Kui palju lapsi Beckhem'i peres?
Palka arvestatakse eelmise aasta IV kvartali Eesti keskmise palga alusel. Lisaks hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumendi alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega loetakse nendeks kulutusteks sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, koolituskulud ning esindus- ja vastuvõtukulud .http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33263&parent_id=48478 7.Töötu abiraha - suurus, mis asjaoludel, kui kaua makstakse? · Töötu abiraha suuruse ühe tööpäeva kohta otsustab ETTA konverents või volikogu. Töötu abiraha suurus alates 1. aprillist 2009 on 4,47 eurot (70 krooni) tööpäevas. · Õigus töötu abirahale on töötu staatust omaval ETTA liikmel, kes saab Töötukassalt töötuskindlustushüvitist, riigilt töötutoetust või töövõimetuspensioni. Töötu abiraha saamiseks peab töötu olema ETTA liige olnud vähemalt ühe aasta.
indeksanalüüs muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks muutuva struktuuri indeks, struktuurinihete, püsiva struktuuri tinglik hind, struktuurinihete indeks tööviljakus fisheri indeks, laspeyres indeks, paasche indeks test 5 vastandsündmuse tõenäosus sõltumatud statistiline tõenäosus, klassikaline tõenäosus, täielik süsteem teoreetiline tõenäosus, tinglik tõenäosus välistavad juhuslik suurus, jaotusfunktsioon pidev juhuslik suurus, jaotusseadus, jaotusfunktsioon keskväärtus diskreetne juhuslik suurus, dispersioon, integraal, mediaan, ülemine rada 19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik
MUUSIKAÕPETUSE RETSENSIOONIDE VORMISTUSLIKUD NÕUDED Tiitellelehe kujundus. Raami suurus on võrdne A4 paberiga. Soovitav on teha tiitelleht eraldi dokumendis, sest samas dokumendis, kus on edasine tekst, tulevad kaasa ka jalus ning leheküljenumbrid Rocca al Mare Kool Autori nimi klass PEALKIRI Retsensioon
Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutest Baitid bittideks: 1359 baiti * 8 bit = 10872 bit 10872 bit / 5 sek = 2174,4 bit/s 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 10872 bit / 49,3 sek = 220,53 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). 7-bitiseid sümboleid: 30 diakriitilised sümbolid on UTF-8 kodeeringus 2 baidilise esitusega 8-bitiseid sümboleid: 30/2 = 15 Seega vastuvõta poole ekraanil oleks 15 sümbolit vähem
Mida kõrgem on temperatuur seda väiksem on entroopia, kuigi ülekantav soojushulk on sama. ÜHIK J/K. Entroopia iseloomustab tööks mittemuunduvaid soojushulki. Q-ülekantav soojushulk; T-absoluutne temperatuur; S-entroopia Informatsioon Nii entroopiat kui informatsiooni saab mõõta bittides. S = log2*W, sest statistilise füüsika mikroolekute arv on sama mis informatsiooniteoorias erinevate tekstide arv. Kahe laengu vahel mõjuva jõu suurus F (kulon C) Q ja q-laengud; r-nendevaheline kaugus; K= Elektrivälja tugevus E-elektrivälja tugevus; F-jõud; q-laeng; E-väljatugevus; K= ; r- raadius q-laengu suurus; v-laengu liikumise kiirus; F-jõu suurus, mis mõjub magnetväljas liikuvale laengule. B-magnetiline induktsioon(T tesla), 0-laengu kiiruse ja magnetilise induktsiooni vaheline nurk ,Magnetvälja väljajooned ei näita jõu mõjumise suunda.
Peale vajalike mõõtmiste tehakse alati lisamõõtmisi. Lisamõõtmistega kontrollitakse mõõtmistulemuste õigsust ja hinnatakse saadud tulemuste täpsust. Kui kõigi mõõtmiste arv on n siis r suuruse mõõtmise puhul on lisamõõtmiste arv t = n r. Võrdtäpsed mõõtmistulemused samades tingimustes saadud mõõtmistulemused. Isetäpsed mõõtmistulemused on saadud erinevate mõõtmistingimuste puhul. Mõõdetava objekti tõeline ehk õige suurus selle objekti suurus mõõtmise momendil. Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. Mõõtmisvead mõõtmisviga koosneb enamikel juhtudel kahest osast süstemaatiline ja juhuslik. Kui mõõtmisvea süstemaatiline osa on ja juhuslik osa on siis saame veaks = + Sulgemisviga on positiivne või negatiivne arv. Saadakse saadud tulemus miinus teoreetiline suurus. Jäme viga kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veast
Suurimad Firmad Intel Cyrix AMD VIA c3 EMAPLAAT ühendab kõik arvuti komponendid. Emaplaate väga erinevaid (Suurus, erinevatele prosedele, pistikutega jne) Laiendkaardid . on seadmed mille ül on siis lisada erinevaid kompnente ( heli, video , TV) PCI ISA AGP PCI-E x2 VIDEOKAART kuvadapter, mis edastab monitorile pilti. Videokal on oma prose ja mälu Parameetrid : graafikastandard, GPU kiirus , lahutusvõime, Värvisügavus, värskendussagedus. Ühendusviis, videomälu suurus. Videostandard SVGA (super) , DVI värisügavus ( 8 bit, 16, 24, 32 ) PCI aeglane AGP Kiire advanced graphics port 2x, 4x, 8x PCI-E x2 või 2.0 - kiireim. 16x Videomälu (mb) 1mb 1GB , 2GB ATI- Radeon nVidia VIA Võrgukaart- iseloomustad kiirusstandard 10/100/1000mbps KETTASEADMED ül on salvestada, säilitada andmeid, näiteks asub ketastel arvutis olev tarkvata, neile saab salv oma töid ja muid faile. Ketastel asuv säilib ka siis, kui arvuti on väljalülitatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
