t s r v2 v= ja = saame joon- ja nurkkiiruse seose v = r . Kesktõmbekiirendus ak = ja kesktõmbejõud t t r m v2 Fk = ( F = m a ). r 6. Newtoni seadused I seadus : Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda. II seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja põõrdvõrdeline tema massiga m . a = F/m III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F=-F 7. Töö. Võimsus. Energia Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega
rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 48. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 49. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 50. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 53. Mis on ringprotsess? Joonistage pV teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites?
muutumisega ning kui palju kodakondsusseadus üldse neil aastatel muutus ning millega see veel mõjutatud oli. Kui paljud mitte-eestlased said endale kodakondsuse naturaliseerimise käigus ning kuidas kodakondsuspoliitika areng ning nõuded on seda mõjutanud kas mitte-eestlaste arv eesti kodanikkonnas kasvas, või vähenes, milliseid märke see näitas, kui stabiilne võis olla naturaliseerimise käigus saadava kodakondsuse saamise hulk. Kuidas on mõjutanud välismaalaste seadus mitte- eestlaste sulandumist Eesti kultuuri ning milliste integratsiooniprogrammidega taheti ning tahetakse sulandada mitte-eestlasi Eesti rahvastikku ning kodanikkonda. Kuidas on Eesti Euroopa Liiduga ning Schengeni viisaruumiga liitumine seda mõjutanud ning kas see üldse mõjutaski mitte-eestlaste arengut Eestis. Teema tundus aktuaalne, kuna mitte-eestlaste kohta käiv arutelu toimub meie ühiskonnas pidevalt, et kas ja kuidas
kineetilise energia valem. dA = F ds Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. 21. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. y=h => Ep=mgh 22. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 23. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 24. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Inertsijõud on jõud, mis põhjustab taustsüsteemi kiirendust: Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha kukub ilma toeta siis on ta kaaluta olekus. F kaal=m(g±a) a=g => Fkaal=m(g-g)=0
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see
Liikumisseadused 1. Mida sõnastas Newton? Newton sõnastas dünaamikaseadused 2. Mis on dünaamika? dünaamika uurib liikumisnähtusi või nende põhjusi 3. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või mõjude tasakaalus on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 4. Newtoni II seadus:(valem) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. A=F/m 5. Newtoni IIIseadus:(valem) Kaks keha mõjutavad üksteist vastastikmõjudega,mis on vastassuunalised.F=F 6. Mis on inerts? keha tahab säilitada oma liikumissuuna muutumatuna
vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei muutu nim isobaarilisteks protsessideks (P-isobaariline).1.Soojusvahetus-protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus).Konvetsioon-aineosakesed vahetavad oma asukohti
väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud on keha sümmetrjatelje sihiline jõud (ntks silla alla vajumine) *paine- deformeeriv jõud on keha sümmetrjateljega. Vääne deformeerivad koos telje suhtes risti oleva jõuga. k on võrdetegur nim. defor. Suurus ja ühik on N/m NEWTONI III SEADUS *Seadus sõn: iga aktsioon põhjustab reaktsiooni ehk kaks keha mõjutavad teiseteist ühe ja sama olemusega, absoluutväärtustelt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. *Newtoni kolmas seadus põhineb reaktiivliikumisel.
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed?
Kõige lihtsam viis anda kehale elektrilaengut on hõõrdumise teel. Nt hõõrudes juukseid kammiga või hõõrudes õhupalli vastu juukseid. 2. Mis ümbritseb igat laetud keha. Iga laetud keha ümbritseb elektriväli. 3. Selgita elektrilaengu jäävuse seadust. Elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt on elektriliselt isoleeritud süsteemis igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. 4. Kirjuta Coulombi seadus ja selgita tähtede tähendus ning selgita valemit ka matemaatiliselt. Coulomb´i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuse korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Fe=(k* /q1//q2/ ):t2 F elektriline jõud, q1 I laengu suurus, q2 II laengu suurus, r laengute vaheline kaugus. 5
Artur Talvik, Hardi Volmer, Tiina Kangro, Madis Milling, Kalle Palling, Laine Randjärv, Aivar Sõerd, Vladimir Velman 6. Millise eriala esindajaid on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on. Juriste on kõige rohkem, sest nad on poliitikaga kursis ja oskavad seda hästi 7. Too välja kolm seaduseelnõud, mida parlament on 2017. aastal menetlenud. Selgita, miks on need olulised. 1) 2018. Aasta riigieelarve seadus - Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. 2) Tulumaksuseaduse muutmise seadus - Eelnõu näeb ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon.
Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks? Elektriseerimiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist. 6)Kuidas saab kehi elektriseerida? Kehade elektriseerimisvõimalus on kolm: 1)hõõrdumine 2)Laengute ülekandmisel laetud kehalt laadimata kehale 3)Mõju abil- elektrostaatiline induktsioon. 7)Sõnastada ja panna sümbolite abil kirja elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesed ei lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). q1+q2+q3+...+qn=const. 8)Coulombi seadus + valem. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende
Üheks põhjuseks võib olla vale arusaam. Kooseluseadust on käsitletud kui homoliikumise püüdlust saada homoseksuaalsetele suhetele õiguslik tunnustus ja seeläbi ühiskondlik heakskiit, kuid see ei ole ainukene eesmärk. Tänu sellele seadusele saavad end registreerima hakata paarid, kes elavad vaba abielus, kuid soovivad sarnaseid õigusi, mis tulenevad abieluga. Nad saavad õiguse jagada oma vara, hoolitseda oma partneri laste eest ning olla täieõiguslik perekond. See seadus on ideaalne neile perekondadele, kes ei soovi abielluda, kuid registreerides end elukaaslasteks läheb nende elu palju lihtsamaks. Näiteks saavad nad deklaleerida oma maksud koos ja reisides lastega ei tule nii palju sekeldusi riigi võimuga. Eeldades, et enamus eestlastest on ateistid, ei tohiks see olla probleemiks, et homoabielusid saab registreerida, kuid paraku nii see on. Tänapäeva muutuvas maailmas on aga kõik võimalik
3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv2 Ek ¿ 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh = E p+ Ek =0 4. Töö käik. 1. Kaalume erivärvi miniautod, et leida massid. 2. Mõõdame miniautode stardikõrgused horisontaaltasapinnast ( h ). 3. Arvutame potensiaalenergiad ( Ep ). 4. Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal ( l ). 5. Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega ( t ). 6
Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud. mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus
1. Mis on nihe ja vääne? keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendav vektor.; varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. 2. Sõnastage Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni korral. Suhteline nihe on elastsel deformatsioonil võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega 3. Defineerige nihkemoodul ja väändemoodul. Nihkemoodul G näitab, kui suur tangentsiaalpinge tekib kehas ühikulise suhtelise nihke korral. Väändemoodul võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadis üheradiaanilise väändenurga. 4. Nimetage nihkemooduli ühikud ja leidke ühikutevahelised seosed.
__[ Töötaja nimi ] __ ___[ ametikoha nimetus ]__ TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMISAVALDUS __[ asukoht ]__ , ___[ kuupäev ] __ Käesolevaga teavitame Teid, et tööleping nr ___[ töölepingu number ] __ (sealhulgas selle muudatused, parandused ja täiendused), mis on sõlmitud ___[ kuupäev ] __ ___[ tööandja nimi ] __ ja Teie___[ töötaja ...
seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline
selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos =v/r. Pöörlemissageduse e. pöörete arvu ajaühikus ja nurkkiiruse seos v= 2r. Pöörlemisperiood jasagedus on pöördarvud T=1/n; n=1/T. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Kiirenduse valem ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel a=v2/r Newtoni I seadus Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või kui teite kehade mõjud neile kompenseeruvad. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Newtoni II seadus
Katre Pohlak, Alari Uudla, Keijo Tomiste, Siim Kruustok, Toomas Sillamaa Aprill 2011 Mis on termodünaamika üldiselt? Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga. Termodünaamikas on kesksel kohal soojusnähtused ja nendega seonduvad mõisted (soojushulk, temperatuur, entroopia, soojusmahtuvus jne). Termodünaamika II seadus Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Kuidas on seda seadust sõnastatud? Saksa füüsik R. Clausius (elas aastatel 1822 1888) sõnastas järgmiselt: "Soojust ei saa üle
(tahked ained saavad lahustuda ainult tänu entroopia kasvule, st temperatuuri tõsmisel lahustuvus suureneb) gaaside lahustumine Hl < 0; Sl < 0 => entalpiafaktor soodustab, entroopiafaktor takistab (temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel lahustuvus kasvab) gaasid lahustuvad üldiselt orgaanilistes lahustites paremini kui vees Henry-Daltoni seadus gaasi lahustuvus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Setsenovi seadus gaaside lahustuvus väheneb lahusele elektrolüüdi lisamisel (väljasoolamine). vedeliku segunemine jaotusseadus lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas suhtes polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes ja mittepolaarsed polaarsetes, seetõttu K >> 1 või K << 1.
Vastastikmõju-loodusnähtus, mille tulemusel muutub kehade liikumisolek. kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha ka esimest. Vastastikmõju vahendaja on väli. Vastastikmõju kirjeldatakse suurusega jõud F mis iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus. Jõud mõjub alati mingile kehale. Väli vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Mõju vastastikus. Newtoni III seadus – jõud millega kaks keha üksteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Avatud ja suletud süsteemid Kehade süsteemiks nim. omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem- Süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus omavahel kuid puudub aine ja energiavahetus väliskeskkonnaga. Reaalselt ei eksisteeri. Avatud süsteem- kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate kehadega. Toimub aine ja/või energivahetus väliskeskkonnaga. Kehade inertsus
1 2 3 Osaka Versailles' Lausanne'i Glasgow Nashville'i Heathrow Halle'i New Jersey Alsace'i 8. Kas õige on kirjutada Riigihangete seadus, riigihangete seadus ja/või ,,Riigihangete seadus"? Kirjuta reegel. Õige on kirjutada väiketäheliselt riigihangete seadus. Küll aga on lubatud kasutada pealkirjade reeglist lähtudes jutumärkides olevat suuretähelist vormi ,,Riigihangete seadus". 10. Leia allesitatud loetelust üks aastaarv, mille kirjutamisel on eksitud eesti keele reeglite vastu. 1960ndad, 1960ndad aastad, 1960. aastad Valesti on kirjutatud 1960ndad aastad, sest kui järgneb sõna ,,aastad" on arvu järel punkt. 11
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7
Kinemaatika- uuritakse liikumisi, kuid ei kasutata mõisteid jõud ja mass. Kasutatakse mõisteid teepikkus, trajektoor, kiirus, kiirendus jne. Dünaamika- kinemaatika mõistetele lisanduvad mõisted jõud ja mass. Staatika- käsitletakse kehade tasakaalutingimusi. · Keskmine kiirus, kiiruste liitmine. o Keskmine kiirus = · Mehhaanika põhiseadused. o Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt või sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. (Ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis). o Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. f=ma (f-jõud, m-mass, a-kiirendus). o Newtoni III seadus (mõju ja vastasmõju seadus): kaks keha mõjuvad
Läbitud pöördenurk on leitav seosest = 0 t +ß t 2/ 2 . Algkiirus 0 , lõppkiirus ja liikumisel läbitud pöördenurk on omavahel seotud kujul 2-0 2 = 2 ß . Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. Jõud F on füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust: Newtoni I seadus (inertsiseadus) väidab, et iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda. Iga keha on just täpselt nii laisk, kui tal olla lastakse. Keha inertsuse (laiskuse) mõõduks on suurus, mida nimetatakse massiks m. Massi ühikuks SI-süsteemis on kilogramm (1 kg). Massi ruumalaühiku kohta nimetatakse tiheduseks . Mass iseloomustab keha, tihedus aga ainet, millest see keha koosneb.
Tootmise tasakaalu klassikaline ja keineastlik käsitlus 1. Peamine põhjus, mis võimaldas Keynesil ümber lükata klassikud seisneb selles,et: A. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist pikemas ajahorisondis B. Keynesi teooria seletas majanduse käitumist lühemas ajahorisondis C. Klassikud ei olnud suutelised seletama majanduse käitumist lühiperioodis D. Keynesi teooria ei sidunud oma seisukohti riigis ringleva raha kogusega E. õiged vastused b) ja c) Answer: C 2. Say seadus fikseerib seose: A. päikeseplekkide, ilmastikutingimuste, põllumajandusliku tootmise vahel B. rahanõudluse ja pakkumise vahel C. säästmise, investeeringute ja protsendimäära vahel D. krediidi, tootmise ja tööturu vahel E. tootmise, tulude ja ka kulude vahel ANSWER: C 3. Isereguleeruv turumajandus garanteerib: A. kaupade defitsiidi puudumise B. ületootmise võimatuse C. tihti tekkiva püsiva kaupade defitsiidi D. kaupde ülejäägi ja defitsiidi, millised kaovad hinnamehhanismi toime,
näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub.
näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? ©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub.
Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. ( valem) Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ). Impulssi jäävuse seadus võimaldab lahendada ülesandeid
a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget). Erakorralised valimised juhul kui eelnõu rahvahääletusel tagasi lükati v kui rahvahääletusel võeti vastu mõni RKs tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud – seadused kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud eelnõuga nõus, siis võis ta 2 kuu jooksul koguda rahva allkirju ja sellega esile kutsuda rahvahääletuse). 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 Riigipeaks riigivanem, Vabariigi Valitsuse eesotsas
(1W) 1W- niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J. Kineetiline energia- energia, mida omavad kehad oma liikumise tõttu. K=0,5mv2 (1J) Potentsiaalne energia- energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu teiste kehade suhtes. = mgh (1J) Kineetilise energia teoreem- keha poolt tehtud töö on võrdne kineetilise energia muuduga. Potentsiaalse energia teoreem- keha poolt tehtud töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. Energia jäävuse seadus mehaaniline koguenergia jaoks- suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Energia jäävuse seadus üldkujul- energia ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Mehaaniline koguenergia- keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa. E Kasulik töö- töö, mida teeb mehaaniline seade, mille jaoks ta on konstrueeritud. 32
novembril 2012 a. oma töökohustusi RT I, 06.07.2012.1 §51 alusel, tekitades kahju oma tööandjale. Kalle Kuu ei kandnud üle eelmise kuu maksudeklaratsiooni. Kalle Kuu kirjutas seletuskirja, kus ta tunnistab oma hooletust. Seletuskiri on käskkirja lisas. Eeltoodu alusel ja juhindudes avaliku teenistuse seaduse RT I, 06.07.2012.1 §150 alusel vähendan pearaamatupidaja Kalle Kuule põhipalka 30 protsendini neljaks kuuks. Raske hooletuse tagajärjel lasub osaühingul Uus Seadus 03.detsembri 2012 a. seisuga maksuvõlg ja töötaja on kaotanud oma usalduseväärsuse. Mihkel Äike Juhatuse liige Lisa: Seletuskiri 1 lehel Koostaja Katri Randmaa 05.12.2012
See on näide olukorrast, kus keha liigub ühtlase kiirendusega, kuid selle kiirus ei muutu, sest antud juhul on kiirenduse efekt keha liikumise suuna muutmine. 2.1.3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Ühtlaselt muutuv ringliikumine – on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st. kiirendus on jääv. 3.DÜNAAMIKA ALUSED. 3.1.Külgliikumise dünaamika 3.1.1.Dünaamika pôhisuurused 3.1.2.Newtoni seadused I seadus : Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda. II seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja põõrdvõrdeline tema massiga m . a = F/m III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega. F=-F 3.1.3.Liikumishulk.Impulss. Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks.
täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos nurkkiirusega: . ω = φt = 2π T =2 πf 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid ● Inertsiaalne taustsüsteem- süsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile on mõju teised kehad. Teiste sõnadega on see selline süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ● dünaamika- mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikuste põhjustest ● keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud. ● kaal- jõud, millega keha mõjub toele ● mass- keha omadus, väljendab inertsust ● impulss- vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi ehk
Füüsikaline mudel Nähtuse või keha lihtsustatud käsitlus Punktmass Liikuva keha mudel Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null.
9. Tahke- säilitab ruumala ja kuju, korrapärane kristallvõre, molekulid võnguvad kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi. Molekulid praktiliselt ei mõjuta üksteist ja liiguvad kaootiliselt. 11. Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne. 12. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Boyle'i - Mariotte'i seadus: Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const
juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3
jõuga teisi magnetiseerunud kehi. Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevus võrdub juhiristlõiget läbinud laengu q ja selleks kulunud ajavahemiku t suhtega. Alalisvool- ajas muutumatu voolutugevusega vool. Elektrodünaamika- füüsika haru, mis uurib laetud osakeste liikumist ja vastastikmõju. El.voolu tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles ja neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu takistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuse summaga.Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise
seaduspärasuse järgi. · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide paiknemine Päike Veenus Merkuur Maa Mars Saturn Neptuun Jupiter Uraan Kepleri I seadus A f M · Planeedi liikumistee e e (orbiit) on ellips, mille l fookuses on Päike. D A periheel ·Afeel Planeedi orbiidi K ja S (Päike) ellipsi fookused kaugeim punkt Päikesest. KM+SM=const ·Periheel P orbiidi lähim
· Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal. Moodustamine: · Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus. · President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse. · Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks. · Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend,
Essee ,,Termodünaamika II printsiip" TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP Termodünaamika II seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Kuna seda on uurinud mitmed teadlased, on ka igaühel oma sõnastused. Rudolf Clausiuse üks sõnastus on selline: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Protsessides, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused
Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul) vooluallika klemmidel või avatud vooluringi katkestuskohas. Seetõttu võib elektromotoorjõudu nimetada tühipingeks. Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) I = E(epsilon)/R+r. Elektrivoolu gaasis nim. Gaaslahenduseks. Gaaslahenduse põhiliikideks on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Plasmaks nim. Gaasi, milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvudega.
Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, u Fourth level 60% inglased Fifth level 13 kolooniat: Põhi: New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island, Connecticut, New Yersey, New York, Pennsylvania, Delaware Lõuna: Maryland, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia Kuningas nimetas kuberneri, igas koloonias oma seadusandlik kogu 1647 Massachusettsis seadus: igas üle 50 inimesega asulas peab olema kool 1636 Harvardi ülikool 1701 Yale jne Vastuolude teravnemine 1754 Franklini Põhja- Ameerika kolooniate liidu projekt Briti impeeriumi koosseisu kuuluv autonoomne üksus 1754-1763 Briti- Prantsuse koloniaalsõda (Seitsmeaastane sõda) 1765 sõjaväe majutamise ja ülalpidamise seadus 1765 tempelmaksu seadus 1766 tempelmaks tühistatakse, sisseveotollid USA iseseisvussõda 1775 - 1783
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
ülikooli professor. • 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. • Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Mehaanika põhiseadused • Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: • Newtoni 1. seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. • Newtoni 2. seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. • Newtoni 3. seadus. Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui
Kui jäävaks temp. On võetud keemis temp, siis nim suurust L ka keemissoojuseks · Põlemine Q=km · Kütteväärtus- soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul ära põlemisel · Termodünaamika I seadus- Termodünaamika on soojusnähtuse teooria, milles ei arvestata kehade molekulaarset ehitust. I seadus- süsteemile antud Q-ga arvelt suureneb tema siseenergia ja süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. Q=(delta)U+A · Termodünaamika II seadus Pole võimalik luua sellist masinat, mis töötaks ainult teise keha arvelt · Pööratav protsess- protsess, mida saab tagasi keerata ( jää sulatamine ja vee külmetamine) · Pöördumatu protsess- protsess, mis toimub ainult ühes suunas(vananemine) · Adiabaatiline protsess-kus puudub välis kk soojusvahetus Q=O · Isobaariline protsess ,P=const, A=p(delta)U Isotermiline, T=const, A=Q Isohooriline, V=const, A=O
nööri otsas püsiv keha 2.Mis on inerts?- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3.Mis on inertsus-näited rakenduse kohta.- keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.- mänguautot saab kiiresti liikuma lükata 4.Mis on jõud, tähis,ühik.- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.-tähis F -ühik N 5.Sõnasta Newtoni 2. seadus.- keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga 6.Sõnasta gravitatsiooniseadus,valem,ühik.- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja üöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga- valem: F= G*m¹*m² ühik: N r2 7.Mis on kaalutus,ülekoormus,millistes olukordades nad tekivad?- kaalutus: objektile ei mõju null grav.jõud (vankriga Ameerika mägedes alla kiirendades)-
Iuaviter in modo, fortiter in re tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes Iustitio neminen neganda Mitte kellegile ei tohi keelata õiguskaitset Ne bis in idem Kahekordse karistamise keeld Nemo est supera lege Mitte keegi pole kõrgem seadusest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Obiter dictum muuhulgas öeldud; lõpuks; kõrvalmärkena; (ka P.S.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
