puhtalt esitatud ning tempo tõttu väga kaasahaarav. Lugu jäi meelde sellega, et oli väga särtsakas. Ülejäänud lood polnud nii huvitavad ja ei jäänud meelde. Palad kokkuvõtvalt oli teosega väga hästi kontekstis, sobisid ideaalselt. Teose muusika oli täiesti erinev minu varasema muusikakogemusega. Ma polnud varem operetti vaatamas käinud, seetõttu oli see täiesti erinev ning uus kogemus. Igapäevaselt ma sellist muusikat ei kuula. Kuna ma polnud varem Estonias käinud, siis oli saal ja kogu paik väga uus ning ka enamus esinejaid olid minujaoks tundmatud, seega sain ka uut informatsiooni nende kohta. Negatiivne oli see, et teos oli kuidagi etteaimatav. Kõik armastusel põhinevad lood on kuidagi ühtemoode ning lõpp oli aimatav. Mari-Liis Seegel 11.b
Melinda Salu 10H. Klass Kontsert arvustus Keelpillikvartett „Asturia“ 30. jaanuar Vanemuise kontserdimaja 30.Jaanuaril käisin vaatamas-kuulamas keelpillikvartetti „Asturia“ Vanemuise kontserdimajas, mis oli tõeliselt huvitav ja omapärane kogemus, minujaoks küll mitte kõige meeldivamas võtmes, kuid iga kogemus annab ju midagi juurde. Kvarteti liikmed Vera Valijeva (viiul), Jekaterina Golovko(viiul), Jelena Moskalenko(altviiul) ja MiroslavaTsibka(tšello) on noored säravad muusikud, kes on saanud muusikalise kõrghariduse Ukraina Tšaikovski-nimelises muusikaakadeemias.Asturia esitab klassikalisi ning ka tuntud välisartistide (ABBA, Lady Gaga, Madonna jt) muusikapalu uues töötluses. Kõik pillid millel mängiti olid elektripillid ning seega oli kõla minu jaoks suhteliselt metallne ja ebameeldiv. Taustale mängis väga kõ...
o Merle Karusoo – elulooteater o Elmo Nüganen – psühholoogiline realism o Geosrg Malvius – muusikal o Aarne Toikka – laste- ja noorteteater o Mai Murdmaa – modernballett 5. Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid? o Rahvusooper Estonia – ooper ja ballett o Tartu Uus Teater – autoriteater o Kanuti Gildi Saal – nüüdistants o MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater o Teater NO99 – postdramaatiline teater 6. Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt. 7. Mõisted: o Roll – tegelane näitleja kehastuses o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes
RETSENSIOON ,,London-New York" Kontsert leidis aset EMTA kammersaalis, kesklinnas, kolmapäeval, 15. Veebruaril, 2011, kell 18.00. Esinejateks olid Martti Raide saateklassi üliõpilased. Kontsert oli tasuta. Kokku esines 8 paari ning igas paaris oli üks vokalist ja teine klaveril saatja. Lauldi laule nii inglise kui ka ameerika heliloojatelt. Kõige esindatum helijooja oli Benjamin Britten. Esitati ka teoseid Gian Carlo Menottilt, Ralph Vaugh-Williamsilt, Andrew Lloyd Webberilt, Samuel Barberilt, George Gershwinilt ja teistelt. Kuna tegemist oli õpilaskontsertiga, siis minu meelest said enamus väga hästi hakkama. Eriti tüdrukud, sellepärast, et tütarlastel oli hääl kõrgem, see oli selgemini kosta ning ka diktsioon oli paremini arusaadav. Paarist noorhärrast, Ott Kasest ja Grigori Seliverstovist polnud kahjuks üldse aru saada, mis keeles nad laulavad, isegi, kui teadsin, et selleks keeleks on inglise keel. Kõige paremad paarid minu meelest...
efekti. Mulle meeldis see kontsert väga. See oli minu jaoks huvitav ja ebatavaline, sest plakustamine ei olnud lubatud. Kontserdil mälestati lahkunud lapsi, kes elavad meis edasi. See pani mind ennastki mõtlema elu pühaduse üle. Kavalehelt võis laulude sõnu lugeda ning mulle väga meeldisid need tekstid. Veel jättis mulle kustumatu mulje Helen Lokuta kaunis kleit. Ainsa negatiivse asjana võiksin öelda, et kuna saal oli väga rahvast täis, siis pidin viimases reas istuma.
Ferenc Liszt · Ung a ri p ia nis t ja h e lilo o ja · Ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas · 19.sajandi suurim klaverivirtuoos ning sümfoonilise poeemi looja · Andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata · Arendas klaverimängimise tehnikat · Aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid · Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Lapsepõlv · Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal · Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures
lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO Estonia) või Taavi Tampuu, Taisto Noor, Alla Popova või Margit Saulep, Urmas Põldma (RO Estonia) või Reigo Tamm, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Märt Jakobson, Simo Breede,Rasmus Kull, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Katrin Kapinus jt
Kontserdiarvustus 14. detsembril toimus Kehra rahvamajas kontsertsarja ,,Rändajad" teine kontsert. Kontserdi valisin selletõttu, et kontsert asus väga lähedal ning sinna oli abi vaja. Kehra Rahvamaja, kus kontsert toimus, on kõige tavalisem kultuurikeskus, kus on suur saal. Kujundus oli vähene ja lihtne laval olid kaks küünlaalust, kus mõlemal olid 3 küünalt peal. Muid dekoratsioone (kui välja jätta juba olemas olevad jõuludekoratsioonid) polnud. Esinejateks olid laulja Sandra Nurmsalu ja muusikaõpetaja/lauluõpetaja Heli Karu. Sandra Nurmsalu on enamusele tuntud kui laulja, kes saavutas Urban Symphonyga eurovisioonil 6. Koha. Sandra Nurmsalu on pärit Harjumaalt, Alavere külast. Alustas muusikaõpinguid viiulimänguga. Kaua aega on õppinud ka laulmist, esimesena Alavere Põhikoolis Heli Karu juures, Kehra Kunstidekoolis Eve Pärnsalu juures. On ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistl...
12a Franz Liszti kammerorkester Tallinnas Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja
vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Ta arendas ta klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma heliloomingus kasutas ta tihti moodsaid ideid. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Peateosed:
1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele.
Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid kaunistasid skulptuurid ja maalid. Ühendatud oli maalikunst ja arhitektuur.Maalide eesmärk oli inimesel mõjutada tundeid, mitte jutustada, õpetada,moraliseerida. Lagi tehti enamasti puust,kuid püüti varjata selle tõelist materjali.Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt
seonduvat. Ülejäänud ruumid olid põhimõttelt sarnased- kulla ja karraga kaunistatud, täis erinevaid kunstiteoseid, kuid samas ikkagi nii erinevad. Üldiselt oli see suurepärane kultuurielamus ning ma soovitan kindlasti kõigil Ermitaazi külastada. Samas tuleb selleks kindlasti rohkem aega varuda, sest meil oma kahe ja poole tunniga jäi ikkagi väga palju nägemata. Kui tekiks võimalus, läheksin isegi veelkord Ermitaazi. Saal, mis viis mõtted Egiptusele. Suured kullatud saalid, justkui muinasjuturaamatust.
KORVPALLITUNNI TÖÖKAVA Õppeasutus: Tallinna Ülikool Klass/ Grupp: Kehakultuur Õpilaste arv: 15 Kuupäev: 03.05.2018 Kellaaeg: 10.15 Tunni teema: Palliga mängija katmine Tunni ülesanded: Palliga mängija katmine Õppuste koht: Tallinna Ülikooli saal Vahendid: Pall, redel Tunni andja: Oponent: Tunni osa Harjutuse toime Tegevuste ja harjutuste Doseerimine Org. Ja met. ja aeg kirjeldus Märkused Soojendus Kehale Mängija jookseb 6 otsa Rahulik, mitte ~10 min põrgatuseda otsajoonest spurtides otsajooneni, sinna nägu
Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks.
Hoonel on säilinud ka 15. sajandist pärinevad (Tallinna vanimad) tammepuust välisuksed, mida kaunistavad rosetikujulised ehisnaelad. Mõlemal uksel paiknevad 1430. aastast pärinevad pronksist lõvipeakujulised koputid. suurgildi hoone ruumijaotus sarnanes tollaste elamute ruumijaotusega. Tänava pool asetses poolkülm eeskoda, selle taga aga gildisaal, mida köeti selle all keldris paiknevast kalorifeerkütteseadmest. Elamust erinevalt on siin ruumid aga võlvitud: nii eeskoda kui ka saal on suured kahelöövilised ruumid, eeskoda oli 6võlvikuline, gildisaal aga 8võlvikuline ruum, mis on kaetud servjoonvõlvidega. Ruumid on elamuga võrreldes siin ka oluliselt suuremad, gildisaali pindala on näiteks 365 ruutmeetrit, pikkusega 26.5 m ja laiusega 13.8 m. Gildisaali võlve toetavad kolm ümarturpadega varustatud kuuetahulist piilarit, mille kapiteelid on kaetud lamedate ornamentidega, mis sisaldavad ka hoone ehitusaasta 1410. Eeskoja võlve toetavad sambad on
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS ISESEISEV TÖÖ ÕPPEKÄIGU KOHTA “PÜSSIROHUKELDER” ÕPPEGRUPP: KK-12 AUTOR: ALEXEI VIKHLIAEV 23.09.2012 1. AJALUGU 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati valmis ehitada ka kelder püssirohu hoidmiseks, asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ai...
Kliente teavitame reklaamitöö korraldamisega. Reklaamikanalites kasutame välireklaami ja kohaliku ajalehte ning sellepärast, et kohalike hulgast võib välja kujuneda regulaarne kliendibaas. Info viiakse kliendini esialgu korra kvartalis. Konkurents Meie kõige lähedasemad konkurendid on Kuur-saal, Turuplatz, Art cafe, Rakvere teatrikohvik, Kohvik Arabell. Kohvik Kuur- Saal Turuplatz Art cafe Rakvere Kohvik Arabell Teatrikohvik Turg Linnaservas Kesklinnas Kesklinnas Linnaservas Kesklinnas Reklaam Internetis Internetis ja Internetis Internetis Internetis välireklaam Klient
Toompeale uued valitsejad. Ajad ja kombed olid muutunud. Konvendihoone ei sobinud enam renessansiajastul esindushooneks. 1583-1589 ehitatigi Toompeal uus esindushoone. Selleks osutus Riigisaalihoone. Riigisaalihoone asus läänemüüri küljes, Pika Hermani ja konvendihoone vahelisel alal. See oli esimene silmapaistev Eesti renessanssehitis. Sellest ajast hakatigi Toompeal ehitama esindushooneid kaitsehoonetest eraldi. Riigisaali teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, kust siis päike sisse paistis ja ruumile valgust andis. Need avad on veel tänapäevalgi näha. 1589. aasta augustiks oli Riigisaalihoone lõplikult valmis. 5 Vene aeg 1700-1721 toimus Põhjasõda
6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel. Koolis on jõusaal, kus on erinevate seadmete abil võimalik teha harjutusi ja hoida ennast vormis.
.n Töötamine 1 Leping 1..n Saal (from Töötajate register) (from Lepingute register) 1..n 1 alusel töötatakse alusel
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus,
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Ur...
Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgnev suur ümberehitus toimus hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööre, mis said uusklassitsistliku välimuse.
" Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast
15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Kuid Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega saanudki teada, et tema ooperist sai üks
muusikali projektides näiteks ,,Oliver Twist,, , ,,Chicago'', ,,West Side Story''. 2005. aasta jõuludeks andis ta veel välja esimese kauamängiva singli,,It's Christmas Time'' olles ise loo autor ja produtsent. 2008. aasta novembris ilmus Birgit Õigemeelega koos ühine album ,,Ilus Aeg'' Kontsert ületas täielikult mu ootuseid ning see poolteist tundi möödus tõeliselt kiiresti. Villa miljöö oli kooskõlas kontserditeemaga valgustus oli romantiliselt hämar ning saal oli kaunistatud küünaldega. Õige atmosfääri lõi ka fakt, et inimesi oli kõigest paarteist, mis oli kontserdi nautijatele ainult boonuseks. Kokkuvõtteks jäin ma ülimalt rahule oma reede õhtuga ning teist paremat ajaviidet oleks olnud raske leida. Poleks iial arvanud, et sellise temaatikaga kontserdid võivad mulle niivõrd meeltmööda olla ning tulevikus plaanin kindlasti taolisi üritusi külastada.
Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a
sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad pidustused ning riikliku tähtsusega sündmused. Ajalugu: 1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati
justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vaid kaks inimest. Enne etenduse algust loodi mõnus õhkkond- pandi põlema küünlad ning saal muudeti hämaraks. See oli just õige õhkkond taolise muusika kuulamiseks. Esitusele tulnud lood olid seinast seina: oli nii jazzi kui ka indie rocki; nii eesti rahvalaulude viise kui ka prantsuse lugusid; lauldi nii prantsuse, eesti kui ka inglise keeles. Kuid sellegi poolest läbis kõiki lugusid just Rouge Madamelik joon- see duo kindlasti erineb kõigist teistest muusikalistest kooslustest, laiaulatusliku vokaaliga suudavad nad jätta mulje nagu oleks tegemist mingisuguse loodusjõuga.
Islami kunst SAKRAALARHITEKTUUR on väga tähtis! Ehituskunst on kõige tähtsam - MOsEE o Hakati ehitama juba 7. sajandil. o Pole kindlat põhiplaani. Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline
.. 2015:19). KESKKOND Narva-Jõesuu on kuurortpiirkond, kus puhatakse sesoonselt Meresuu SPA-s ning nauditakse üldiselt kohalikku keskkonda (Linn ... 2015:5). Läbi erinevate tegevuste panustatakse maakorrashoiule. Tagades loodussõbralik keskkond ning edendades keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. Kõige juures ei unustada arendada puhke- ja haljastustegevusi, tagades linna rohealade heaolu. (Linn ... 2015:45- 46) KULTUUR Kohalikku ellu toob eripära Valge Saal, Narva-Jõesuu Koduloomuuseum, kohalik Muusikakool, raamatukogu ning sealne avalik interneti punkt jpm. (Linn 2015:61-62) Kohaliku elu arendamiseks on linnal mitmeid tähtsaid kultuuri- ja spordiüritusi, mis on saanud traditsiooniks ning mida on plaanis hoida. ( Linn ... 2015:62) Ainukeseks puuduseks võin lugeda, et linnas puudub konkreetne organisatsioon, kes tegeleks noorsoo vajaduste ja huvidega. Linnas puudub noortekeskus ja isik, kes tegeleks noori puudutavates küsimustes. (Linn ..
Mirell Vanaaseme MJ112 SAGADI MÕIS Kaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis! Seal on korrapärased valgete kaaristutega hooned suure keskväljaku ümber, uhke 18. sajandi mõisahäärber ja tiik. Asub vaid tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, Lahemaa rahvuspargis. Loodusrajad, mererand, maalilised külad ja mõisad on kõik käeulatuses. KONVERENTSI- JA SEMINARIRUUMIDE KIRJELDUS Seminaride ja konverentside korraldamiseks sobivad Sagadis mitmed erineva suurusega seminariruumid. Kõikides seminariruumides on loomulik valgus, pabertahvel, ekraan, dataprojektor ja traadita internet. RUUMIDE VÕRDLUSTABEL Tunni hind suurus Kohti Kohti U- Kohti teatristiilis stiilis klassistiilis Hotelli 20€ 60 m² 49 24 26 konverents i-ruum Hotelli 2...
,,Emajõe ööbik." Peale luuletuste kirjutas ta ka ballaade ja hiljem ka näitemänge. Algselt ei olnud Eestis olemas rahvuslikku teatrit, kõik näitemängud toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks
Kõige huvitavamad kohad etenduses oli massitseenid, kus lõid kaasa nii osatäitjad kui ka Vanemuise ooperikoor. Eriti huvitav oli vaadata, kuidas eestlased teevad järgi maailma kuulsat hitti „Don’t cry for me Argentina.“ Jäin eestlaste esitusega rahule, nagu ka lihtsa lavakujundusega, mis sobis kenasti etendusega. Kuigi see oli viimane Vanemuises etenduv „Evita,“ soovitan seda ikka minna vaatama, kui see taas repertuaari võetakse. Saal oli rahvas täis, kuulsin peale eesti keele nii soome kui ka inglise keelt. Mina lahkusin sealt positiivse meeleoluga ning sain teadmisi ka Argentiinast.
sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainult korraks restoranis. 3. korrusel oli eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. See oli väga ilus vaatepilt ja ma silmasin kõiki kunstiteoseid. 3. korrusel oli palju erinevaid ruume, kus seintel rippusid ainult maalid. Seal oleksime peaaegu ära eksinud, kuid lõppude-lõpuks jõudsime ikka liftini, millega sõitsime järgmisele korrusele. 4
. 300 . (Eelmise sajandi kuuekümnendatel projekteeritud ja ehitatud nõukogudeaegset tipparhitektuuri pole varem nii põhjalikult restaureeritud - sündinud on üks väga stiilne restoran. Samuti on originaali lähedasena taastatud ka suur terrass, hoonet ümbritsev haljasala, bassein ning jäätisekiosk. Restorani menüüs on vihjeid ka endise Tuljaku tippaegadele: einevõileib, räim tomatis ja konjakitoru on kokkade osavate käte all tänapäevaseks tembitud. Saal ja väliterrass mahutavad kuni 300 inimest). Mamo (MAMO kohvik Tallinnas) (omadused) (istekohtade arv) 60 (Kohtade arv siseruumis 60) (üldine varustus) (ligipääs ratastooliga) (laste mängutuba) (lemmikloomad lubatud) WIFI (allergikute menüü) (taimetoit) (päevapakkumised) (gruppide toitlustus) (toit kaasa) (catering) Mamo . ! , . , ! Mamo , . Mamo
majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal Kloostrid Tallinnas: kus kloostrid asususid, mis sajandil asutati, mille poolest need religioossed ordud üheteisest erinesid? Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid eraldatud maa-alale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Dominiiklased olid keskendunud neid ümbritsevate inimeste harimisele. Nad pidasid jutluseid ning jagasid rahvale õpetust.
.* 0..* 1 1 1 SeansideList Saal (from Fi lmide regi ster) Zanr (from Fi lmide regi ster) (from Fi lmide regi ster) lisab 1
Kuid näitemängu kesksed teemad ja ka õukondliku elu- olu kujutamine vastavad suures plaanis Elizabethi ajastu kaanonitele. 2. Tegevuse toimumis paigad (kuidas autor neid kirjeldab) - kogu sündmustik, välja arvatud kaes stseenis (IV, 4 ja V, 1) leiab aset Helsingöri lossis, Taani kuninga residentsis. Esimene vaatus- Helsingöri loss. Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal, Tuba Poloniuse majas, Lahtine koht lossimüüri jalal) Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas) Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool
kogemus oli hoopis midagi muud. Aga ma olen tegelikult sellest balletti etendusest väga vaimustatud ja olen kindel, et selliseid kogemusi tuleb mul tulevikus veel ette. Samamoodi külastasin ma ka Vanemuise kontserdimaja esimest korda. Majas olen ma tegelikult natukene pettunud, kuna kujutasin ette, et kontserdisaal näeb välja palju suurem ja uhkem. Sellegipoolest oli külalisi palju, sest vaatama tuldi ju siiski balletti. Terve saal päris täis ei olnud, kuid kolmveerand saali küll kindlasti. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus absoluutselt ja jäin etendusega väga rahule.
Esinejateks olid neidudekoor Argentum Vox, Toomas Volli solistid Oliver Timmusk, Laura Junson, Kaisa Lillepuu, Hedi Maaroos, Erko Niit kitarril ning neidudeansambel. Meeleolu sel sügis-talvisel päeval oli väga ärev, tundsin, et miskit head on minuni jõudmas läbi esinejate. Inimesed saalis olid samuti vägagi ootusrikkad, rääkisid läbisegi ning zestikuleerisid suurelt, et nende mõtted teisteni jõuaks. Kui aga tuled kustusid ning kontsert tuure võtma hakkas, jäi saal vaikseks ning oli valmis endasse kõik ahmima, mida neile laval pakuti. Esimesena astusid lavale Argentum Voxi liikmed, kes esitasid lood: ,,Ood armastusele" , ,,Siin on oja", ,,Where are you going", ,,Mamma Mia", ,,Ring ring", ,,Tütarlaste laul". ,,Mamma mia" ja ,,Ring ring" on lood, mis kuuluvad põhjamaade klassika hulka ning ilmselt pole olemas inimest, kes ei teaks, et need on originaalina kõlanud ABBA esituses.
osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam meeldis mulle Andreas Lendi, kes mängis tsellot väga tulihingeliselt ja osavalt, samuti oli klaver virtuoos väga andekas. Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp- tsellistide meistrikursustel. Andreas Lend osaleb ka aktiivselt paljudes muusikalistes
(tenor), Derick Ssenteza (bass) ja Steven Kibira (bass). Nad on pärit Ugandast, vanimast sealsest koorist Natumayini. See koor on andnud üle 250 kontserdi. Aba Taano on lugandakeelne sõna, mis tähendab number viite. Nad elavad Ugandas ja laulavad suahiili, luganda, fangi, suulu, lutoro, acholi ja teistes esivanemate keeltes. Esimene laul, mis mulle ka kõige rohkem meeldis, oli zulu keelne ,,Sebolande Lama." See algas nii, et kui saal pimedaks läks, siis hakkasid kostuma igasugused looma ja linnu hääled. Alguses tundus, et neid lastakse nagu plaadi pealt, aga nii ikkagi ei olnud, vaid ansambli liikmed ise suutsid ilma tehniliste vahenditeta neid hääli teha. Silma torkas nende väga hea rütmi tunnetus. Nad trampisid jalgadega, tantsisid, plaksutasid, vilistasid ja tegid igasuguseid huvitavaid hääli, kõik see oli suurepäraselt rütmis ja kõlas nende mitmehäälse lauluga kokku.
Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium.
Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida toetas Rootsi riik 21 miljoni rootsi krooniga. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetriaegse Venemaa ja kogu Põhja Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. Mulle meeldis väga peasaal ning seal olev kunstiline õhkkond. Mulle meeldis laemaal peasaali keskel ning uste kõrval olevad kivist kujutised, millel olid omad lood mütoloogiast ning Peeter Priimusest kui valitsejast. Samuti oli mulle meelepärane barokkstiili kunst ning see, kuidas ühest ruumist arenes tõsine kunst rohkem vaimseks ja vabamaks. Enam ei omanud tähtsust, mis
klassis, kus tema õpetajaks on Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa. Holger on edukalt võtnud osa erinevatest konkursitest, millest olulisimaks on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini konkursil ainukese eestlasena saavutatud kolmas koht. Tal on ka oma ansambel Marjamaa Brothers, kus tema vend mängib saksofoni ja lauljaks on Uku Suviste. Kontsert toimus väikeses saalis, mistõttu lava polnud väga suur ja istekohti polnud väga palju. Laval võisime esialgu näha ainult klaverit. Saal ise oli huvitava kujunduse ja ilusate klaaslühtritega. Kõigepealt esitasid nad Hillar Kareva sonaadi number 2 "Värvilised vahtralehed" , mis ongi mõeldud altsaksofonile ja klaverile ning koosnes kolmest osast. Allegro assai (= tõtates,rutates ja kaunis), nagu nimigi ütleb, oli hästi tempokas, lõbus ning rõõmus. Larghetto molto tranquillo (=kaunis aeglaselt, palju, rahulikult) seevastu väga aeglane ja pigem kurb, kui helde
Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v
mulle kõige enam, lavatehniliselt väga huvitavad ja ilusate tantsudega. Enamus muusikast oli mulle võõras. Ooper kestis peaaegu kolm tundi, oli väsitav ja ilma eestikeelsete subtiitriteta oleks sisu ilmselt ebaselgeks jäänud. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Eri Klas Lavastaja: Arne Mikk Peaosatäitjad: Rootsi kuningas Gustav III - Mart Madiste Amelia, tema armastatu - külalisesineja Aile Asszonyi, kes praegu töötab Itaalias Peaminister - Aare Saal Nõid Ulrica - Riina Airenne Maria Silvia Nuudi 12B
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
