· Adeniin ehk A · Guaniin ehk G · Tsütosiin ehk C · Uratsiil ehk U (uratsiilfosfaat) RNA molekul on üheahelaline. Nukleotiitide järjestust molekulis nim. RNA esimest järku struktuuriks. Sekundaarstruktuur, kus üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikaheliste lõikudega. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ja ka realiseerimises. RNA võib jagada kolmeks: · Informatsiooni-RNA (mRNA) Toob geneetlilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- ribosoomidesse. · Transport-RNA (tRNA) Ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine (toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse). · Ribosoomi-RNA (rRNA) Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 2.Raku ehitus ja talitlus Rakuteooria kujunemine · Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi.
organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Ühest bakteris tekib üks spoor. -) Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid ja vakuoolid. -) Ribosoomides toimub valgu süntees. -) Spooridel toimub ainevahetus maksimaalselt aeglaselt.
Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1
takse valgu kõrgemat järku struk tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. Komplementaarsus- lämmastik alused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil AT ja G=C.selline vastavus on komp .Ensüümid-valgud, Mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.RNA Raku tuumas aga DNA paikneb seal .Erinevad ül.RNA on Polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid aga DNA on polümeer,mille monomeerideks on desoksüriboNukleotiidid.
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismide poolt avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. (heledad juuksed, põselohud puuduvad) Pollüütalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vereühmade määramisel)
*KUI PALJU ON NUKLEOTIIDE 3.Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA molekul? SEST DNA ON KAHEAHELALINE JA SEOB SEETÕTTU ROHKEM VESINIKSIDEMEID.RNA ON ÜHEAHELALINE: 2.9. *Joonisel on X-ga tähistatud vesinikside *Y-ga suhkrujääk *DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud..... NUKLEOTIID *Milles seisneb DNA tähtsus? a)päriliku info säilitamine ja edasiandmine b)peamine kromosoomise ehituslik koostisosa 2.10. Informatsiooni RNA ( mRNA) *Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta. Transpordi RNA(tRNA) · mRNA molekuliga ribosoomodesse saabuva info lahtimõtestamine Ribosoomi RNA(rRNA) · Osaleb valgu sünteesis; kuulub ribosoomide ehitusse. 2.11. DNA RNA Erinevused: a) DNA molekul on kaheahelaline. A)RNA molekul üheahelaline b)Sahhariidideks on DESOKSÜRIBOOS
*fenotüüp - isendi välimust kajastav välistunnuste kogum. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Replikatsioon DNA süntees. Ühest DNA molekulist tekib 2 DNA molekuli. Transkriptsioon DNA'lt antakse info mRNA'le. Pärilik info kopeeritakse mRNA'le. Translatsioon valkude süntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomidel. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsioon, ehk DNA süntees protsess toimub rakutuumas. Protsessis osaleb kindel konkreetne ensüüm DNA polümeraas. Toimub enne rakujagunemist. Esineb nii meioosi, kui mitoosina. Tulemusena toimub info edasikandmine emarakult tütarrakule. DNA'l on info valkude sünteesi kohta. DNA on tuumas. Valgud sünteesitakse ribosoomides. Ribosoomid asuvad tsütoplasmas. MRNA kopeerib päriliku info DNA'lt ja viib selle ribosoomidele, kus toimub valgusüntees. Promootor käivitab transkriptsiooni. RNA polümeraas käivitab transkriptsiooni.
Pärilikkuse põhimõisted: Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab RNA molekuli sünteesi. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNAst. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Tähis: AA Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse tunnuse puudumisel. Tähis: aa Polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli (nt. vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära palju geene....
Geen on DNA lõik , mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse. Igal liigil on rakus kindel arv kromosoome. DNA replikatsioon- DNA omadus iseennast taas toota (e. DNA kahekordistumine). DNA on päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist. DNA polümeraas on ensüüm (valk) mis viib läbi DNA replikatsiooni. Harutab lahti vesiniksidemed, toimub DNA komplementaarsuse alusel (replikatsioon). Kromosoomid on rakutuumas.Replikatsiooni punkte on DNA peal palju kuna ta on pikk. DNA replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus. Nii saab iga rakk endale jälle eeskirja kuidas endale vajalikke valke toota. DNA on isekas ta tahab ainult ennast paljundada. RNA RNA on polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s on lämmastikalused A-U ja C-G. RNA on palju lühem kui DNA RNA tekib rakutuumas DNA eeskirjade kohaselt Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi:
alustes osades. Need võivad olla juurtes, risoomides või mugulates. Tsütoplasma: Tsütoplasma koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalitest ja torukestest. Tsütoplasmas paiknevad kõik rakuosad. Tsütoplasma seob ka raku organellid tervikuks. Rakutuum: Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Rakkude paljunemine: Rakud paljunevad tegelikult jagunemise teel. See protsess toimub nii: 1. Rakutuumas kahekordistub pärilikkusaine. 2. Rakutuum hakkab kaheks jagunema. 3. Rakutuumas sisalduv pärilikkusaine jaguneb kaheks võrdväärseks osaks. 4. Moodustub kaks ühesugust rakutuuma. 5. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi. 6. Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan Koed: Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi
DNA, geenid ja kromosoomid Miks me sarnaneme oma vanematega? https://www.workingmother.com/9-ways-to-work-ste m-learning-into-your-busiest-days https://barkpost.com/humor/15-momma-dogs-and-puppies/ Pärilikkus Organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Pärandub edasi ainult geneetiline info mitte tunnus! Tunnuste pärandumist mõjutavad ka keskkonnatingimused Uuringud kaksikutega!!! NASA UURING Üks vend oli kosmoses aasta teine maa peal 7% muutust https://www.nasa.gov/feature/nasa-twins-study-confirms-preliminary-findings Geneetika Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inime...
Rakuteooria-bioloogia aluspõhimõtr Ainuraksed-elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust Hulkraksed-elusolendid kes koosnevad paljudest rakudest Eeltuumsed ehk prokarüoodid-rakud millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem
"a" Paaris on ühesugused alleelid. DOMINANTNE ALLEEL Määrab alati organismi tunnuse. Täh. "A" HOMOSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on ühesugused alleelid HETEROSÜGOOTSUS Kromosoomi paaris on erinevad alleelid MENDELI I SEADUS Homosügootsele vanemate ristamisel on kõik järglased identsed. MENDELI II SEADUS Heterosügootsete vanemate ristamisel järglaste tunnused lahknevad MUUTLIKKUS REPLIKATSIOON - kahe identse DNA süntees, toimub rakutuumas. ( DNA kahekordistub) DNA = 2 DNA , DNA polümeraas TRANSKRIPTSIOON - RNA süntees, toimub päristuumsete org. Rakkudes. RNA polümeraas TRANSLATSIOON - valgusüntees, aitab tunnuse realiseerida. Toimub ribosoomides. Translatsiooniks on vajalikud mRNA, tRNA, ensüümid, aminohapped jt. ÜLESANDED Molekulaargeneetika. DNA- mRNA valk DNA (A-T, G-C). DNA/RNA (A-U, T-A, C-G) Sugukromosoomid Naine: XX, Mees: XY Haige: h Terve: H
keskkonnategurite koostoimest. Genoom- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Molekulaargeneetika- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Geenist saab tunnus : DNA - > mRNA - > valk. 3. Transkriptsioon ehk RNA süntees. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Ühe DNA lõigu järgi moodustatakse RNA. Tekivad mRNA, tRNA, rRNA. Lähteained on RNA polümeraas, mis keerab lahti ja sünteesib. 4. Translatsioon ehk valgu süntees. Toimub ribosoomides. Lähteained : aminohapped, tRNA molekule, ensüümid ja energiaallikatena ATP-d ja GTP-d. Tekib : valk. 5. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis.
MITOOS MEIOOS Rakkude paljunemine Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA
Mõisted Geneetika- teadus mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Pärilikkus-organismide omadus anda üle oma tunnuseid ja arenemise iseärasuseid järgmistele põlvkondadele Geen-DNA (kromosoomi) lõik mis sisaldab infot ühe valgu esmase struktuuri kohta ja määrab ühe tunnuse arenemise. Geen määrab ühe RNA molekulli sünteesi Replikatsioon- matriitssüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli , toimub rakutuumas, eelneb raku jagunemisele komplementaarsus printsiip(A-T, C-G) Transkriptsioon-matriitssüntees mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul, toimub rakutuumas interfaasis viib läbi RNA- polümeraaz (A-U, T-A, C-G) Translatsioon- vaja ensüüme aminohappe jääke transport rnasi ribosoomi ja mrnad ja atb-d Matriitssüntees mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastav valgu molekul Fenotüüp-isendi tunnused kindlal arenguastmel
nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia pomonella GV) Perekondadesse jagunemine põhines ajalooliselt inklusioonkehade erineval morfoloogial: - GVd moodustavad väikeseid inklusioone – graanuleid - millest igaühes asub üks virion;
Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . ...
seaduspärasusi. · Pärilikkus organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus, mis ei sõltu kasvust ja arengukeskkonnast. Järglastele pärandatakse pärilik (geneetiline) informatsioon, mis koos keskkonnaga määrab nende tunnuste avaldumise. Pärilikkuse kandja on organismi geneetiline süsteem (geenid koos neid kopeeriva mehhanismiga. · Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Selleks aineks on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Iga DNA ahel koosneb kahest pikast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Miks on valgud ka DNA ahel spiraalselt keerdunud? · 1. Vähenevad DNA molekuli mõõtmed · 2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. · 3. Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda. · Geen on pärilikkuse elementaarfaktor.
Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G). Transkriptsioon RNA süntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. See toimub rakutuumas. Translatsioon - valgu süntees, mis toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides, mille tagajärel tekib polüpeptiidahel. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. RNA osaleb geneetilise info avaldumises, seega DNA pealt saab sünteesida RNA. RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas.
Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: · Fosfaatrühm · Riboos (monosahhariid) · Lämmastikalus (õp joonis 42) A=U G=C Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimises. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest. RNA-d on olemas 3 erinevat varianti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika. · tRNA transpordiRNA mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises. · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumsed rakud (prokarüootsed) Päristuumsed rakud (eukarüootsed) · Bakterid *Taime ja loomarakud · Rakutuum pole eristunud *Rakutuum Rakutuum Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · Rakutuuma katab tuumaümbris · Tuumaümbrises paiknevad poorid ühendavad rakutuuma plasmat ja tsütoplasmat. · Rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. · Inimesel on 46 kromosoomi. Raku ehitus · Raku ümber on tsütoplasma, mis sisaldab palju vett ning milles on lahustunud ained. · Tsütoplasmas paiknevad organellid ehk raku osad. · Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. · Ribosoomides sünteesitakse valgud · Mitokondrid varustavad rakku energiaga
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostisti...
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin ja C-tsütosiin Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA molekul koosneb kahest ühinenud ahelast. Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm vesiniksidet. Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on biheeliks ja kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. DNA ülesanded: Säilitab pärilikku infot (rakutuumas, kloroplastis, mitokondris) ...
8. neid kasutatakse energia saamiseks 9. on varuaineks toiduks arenevatele organismidele 7. Valgu de- ja renaturatsioon. 1. denaturatsioon: valgu kõrgemat järku struktuuri lagunemine välise teguri, nt temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamise (nt vispeldamine) toimel 2. renaturatsioon: kõrgemat järku struktuuride taastumine 8. DNA ehitus ja ülesanded. DNA - desoksüribonukleiinhape - mitokondrites, rakutuumas, kloroplastides Ehitus: kaks heeliksisse keerdunud ahelat, mis on kokku pandud nukleotiididest. Nukleotiidid on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikualusest. Nukleotiidid omakorda sisaldavad 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (adeniini ja tümiini vahel on kaksikside, tsütosiini ja guaniini vahel kolmikside -- nukleotiidid on seotud vesiniksidemetega). DNA ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine 9
lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia. ATP süntees, mis toimub mitokondrite sisemembraanis paikneva ATP süntaasi vahendusel prootonite kontsentratsiooni gradiendi ärakasutamisel. Lagundamine tsitraaditsüklis. Mitokonder Struktuur Kuigi mitokondrites on ka oma ringikujuline DNA, siiski kodeeritakse enamik neist valkudest rakutuumas ja imporditakse mitokondrisse läbi tsütoplasma spetsiaalsete translokaaside abil, milleks välismembraani jaoks kasutatakse Mitokonder koosneb kahest membraanist, mille vahele jääb TOM-i ja sisemembraani jaoks TIM-i. membraanidevaheline ruum. Sisemembraaniga ümbritsetud piirkonda nimetatakse maatriksiks
Geneetika- teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega. DNA- pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides. Säilitab pärilikku informatsiooni. DNA molekulid on väga keeruka ehitusega. Koosneb kahest ahelast, mis on paralleelselt spiraalselt keerdunud. Geen- üks lõik DNA- molekulist. 1 geen määrab ära või mõjutab üht organismi tunnust, sest 1 geeni põhjal toimub ühe valgu süntees. Kromosoom- kehake, mis moodustub pärilikkusainest ja valkudest. Pärilikkusaine keerdub ümber valkude ja pakitakse koku. Igal organismil ja igal liigil on kindel arv kromosoome.
Valgud Valkude töös seisneb elu! 500 000 erinevat valku inimeses Valgud on polümeerid mille koostiseks on aminohapped Valkude struktuur- Esimese,teise,kolmanda,neljanda järgu struktuur Valkude denaturatsioon-valkude kõrgemat järku struktuuride lagnm Valkude renaturatsioon-kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs-pepitsiilsidemete lõhkumine Rna-polümeer mille monomeerideks on ribonukleotiidid rna on üheahelaline Dna-t-c-a-c-g-a-t-g Rna-a-g-u-g-c-u-a-c rna tekib rakutuumas,kõikides rakkudes on 3me tüüpi rnasid Ribosoomides toimub valgusüntees ribosoomid on membraanidel
Pärilikkuse alused 9B Kordamine 1. KROMOSOOM valkudega kokku pandud DNA molekul. DNA rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, desoksüribonukleiinhape. GEEN DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL geeni paralleelvorm. MUTATSIOON geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub
Pärilikkuse alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Pärilikkuse kandjateks on rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis on mikroskoobis nähtavad vaid raku jagunemise ajal. Kromosoomid koosnevad valkudest ja desoksüribonukleiinhappe ehk DNA- molekulidest. DNA on kaksikahel. Spiraale ühendavad nukleotiidid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik
), Ruumiline kuju on biheeliks, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja tümidiinfosfaadist RNA-ribonukleotiidid (monomeeri nim.) Ruumiline kuju on ühe ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel, Koosneb adenosiinfosfaadist, guanosiinfosfaadist, Tsütidiinfosfaadist ja uridiinfosfaadist tRNA(transport)-Ül. On mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahti mõtestamine mRNA(informatsioon)-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika rRNA(ribosoom)-kuulub ribosoomide ehitusesse ja osaleb valgusünteesis Nukleiinhapped-biopolümeerid, mille monomeerideks nukleotiidid
Pärilikkuse alused lk. 128-132 Pärilikkus on organismide omdus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Pärilikkuse kandjateks on rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis on mikroskoobis nähtavad vaid raku jagunemisel. Kromosoomid koosnevad DNA-st ja valgust. DNA- dekoksüribonukbiinhape. DNA on kaksikahel. Spiraale ühendavad nuklotiid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi
Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatud võõr-DNA vastu võtnud, lisatakse siirdatavale geenile ka antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus DNA rakus tööle lülituks ning soovitud tunnus avalduks, lisatakse ka nn käivitaja ehk promootor, DNA osake, mis võetakse sageli viirustelt. Sellise võõra kompleksi sisestamise asukohta
lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA monomeerideks on ribonukleotiidid: lämmastikalus(A, G, C, U), riboos ja fosfaatrühm. 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ja ribonukleiinhape. Nukleotiidid liituvad omavahel ja tekib DNA/RNA ahel. Molekulid võivad olla eri pikkusega, nende omadused sõltuvad monomeeride hulgast ja järjestusest. Rakutuumas. Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine. 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid sahhariid desoksüriboos riboos nukleotiid A, G, C, T A, G, C, U Molekuli kuju 2-ahelaline (biheeliks) 1-ahelaline, osaline
nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine, korrastavate katsete abil. Ainevaldkond, uurija, uurimisobjekt, probleem, taustainfo - hüpotees kontroll tulemuste analüüs järeldused. 2.Transkriptsioon, geenide tüübid. RNA süntees DNA järgi. Geen DNA lõik, mille järgi saab sünteesida ühe RNA molekuli. Transkriptsioon toimub rakutuumas interfaasi ajal. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas. Polümeraas kinnitub promootorile; kerib kaksikheeliksi lahti; sünteesib ühe DNA-ahela järgi sellega komplementaarse RNA; sünteesi lõpetab terminaator. DNA: ACTAGTACG - RNA: UGAUCAUGC Geenide tüübid transkriptsiooni toimumise järgi. 1)geenid, millelt transkriptsioon toimub igas koes igal ajal. 2)geenid, millelt transkriptsioon toimub ainult teatud koes.
toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid. Nukleotiidid: A(adeniin), T(tümiin), C(tsütoniin) ja G(guaniin). Klomentaarsus: A-T, C-G,T-A, G-C. DNA lõik on GEEN. DNA molekul asub kromosoomi sees. Kromosoomid on rakutuumas. DNA tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA molekuli ja struktuur avastati 1953-ndal aastal J.Watsoni ja Fr. Cricki poolt. RNA on peamiselt üheahelaline, komplementaarsus A=U, C=G. RNA tekib rakutuumas, tüüpe on kolm; a) Informatsiooni RNA(mRNA) toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomis toimub valgusüntees, ribosoomid on membraanidel. b) Transport RNA(tRNA) toob aminohapped ribosoomi
tunnuste kogumit nim. fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsed tasemel. DNA sünteeisle e. Replikatsioonile, RNA sünteesile e. Transkriptsioonile ja valgu sünteesile e. Translatsioonile. DNA lõiku, mis äärab ühe RNA molekuli sünteesi, nim. geeniks. Päriliku info avaldumise etapid. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid. Valgud osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Nukleiinhapete ning valkude sünteesiprotsessidele ühine iseärasus on see, et erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid. See tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate
Muutulikkus-organismide võime muutude ja üksteisest erineda muutulikkuse vormid: 1)pärilik(mutatiivne ja kombinatiivne) 2)mittepärilik paljunemine-liigi arvukuse suurenemine paljunemise vormid: 1)suguline 2)mittesuguline-vegetatiivine ja eoseline geen-DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y
iseärasusi Seega ei ole järglastel otseselt vanemate tunnused, vaid geneetiline info koos keskonnaga määrab nende tunnuste kujunemise Dna säilitab pärilikku informatsiooni DNA DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on kõikides organismides Alates baketeritest Organismi paljunedes kandub Infot sisaldav DNA edasi järglastele DNA koosned 2 pikast ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud. Dna molekulid on raku mõõtmetega suured ja seepärast on DNA rakutuumas mitmesuguste valkude poolt kokku pakitud 1 valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi Lihtsalt üks vahva pilt J Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi Kromosoome saab sarnasuse alusel
Kartulite paljundamisel seemnetega toimub suguline paljunemine, säilivad pärilikkuse tunnused. 4) Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbi. Selline mutatsioon võib päranduda isalt pojale. 6) kromosoom üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Igal liigil on oma kindel kromosoomide arv ja kuju. DNA Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Paikneb rakutuumas olevates kromosoomides. Geen DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenialleel Geeni vorm, kus geen on keharakkudes kahekordselt. Mutatsioon Tekib kas iseenesest või mutageenide mõjul. Suurem osa on organismile kahjulikud. Mutageenid Mutatsioone põhjustav tegur. Bioloogilised, keemilised ja füüsikalised nt. Viinerid ja bakterid. GMO Organism, kelle pärilikkusainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene.
SÜNTEESIST; ENSÜÜMID SÜNTEESIVAD VALKE; MÖÖDA TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU KANALEID TOIMUB AINETE RAKUSISENE LIIKUMINE; VÕRGUSTIK ON SEOTUD AINEVAHETUSLIKE PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID LÕHUSTAVAID ENSÜÜME; TALITLUS LÜSOSOOMIDES LÕHUSTATAKSE AINEID ; LÜSOSOOMIDES LAGUNDATAKSE MAKROMOLEKULE JA OTSTARBE KAOTANUD RAKUSTRUKTUURE, KA FAGOTSÜTEERITUD AINEOSAKESI. GOLGI KOMPLEKS: EHITUS KOOSNEB ÜKSTEISE KOHAL ASUVATEST PLAATJATEST TSISTERNIKESTEST, PÕEIKESTEST JA NEID ÜHENDAVATEST
mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan
mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkuseainet (info organismi pärilike tunnuste kohta). · Kromosoomides on geenid. Geenid juhivad raku elutegevust. Tsütoplasma · Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega raku osad organellid. · Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks. Rakumembraan
Rakukesta ülessanded: 1) Kaitseb rakku välismõjude eest. 2) Annab rakule kuju ja tugevuse. 3) Kaitse siserõhu eest. Rakukest on väljatoodud üleval vasakus nurgas. 7 Tsütoplasma Tsütoplasma asub terves rakus väljaarvatud rakutuumas. Tsütoplasmat piiirab väljastpoolt rakumembraan. Tsütoplasma koosneb: 1) Rakuvedelikust 2) Valkudest 3) Mikrotuublitest Bakterirakkudes asub tsütoplasmas pärilikkusaine ehk DNA. Tsütoplasmat läbib võrgustik, mida näeb ainult elektronmikroskoobiga. Tsütoplasma osaleb raku liikumises ja seob rakuorganid ühtseks tervikuks, ehk ühendab nad rakuks.
tümiin uratsiil Peamine struktuur Pikk kaksikaheline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheeliks kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Kus leidub? Tuumaga rakkudel Rakutuumas ja rakutuumas, eraldi DNA on ka tsütoplasmas; bakteritel mitokondritel ja ainult tsütoplasmas kloroplastidel: bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamine ja Valgusünteesi teostamine edasiandmine järgmistele ehk päriliku informatsiooni
introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises -- valgu biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaati - ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Informatsiooni-RNA e. mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgu sünteesi toimumis paika. Transport-RNA e. tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtivõttmine. Ribosoomi-RNA e. rRNA kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis.
Kordamisküsimused 11. klassile VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne...
Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles on süsiniku aaromeid 3-6 tk. mRNA informatsiooni-RNA. Toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise kohta tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. tRNA transport-RNA. Molekuliga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. rRNA- ribosoomi-RNA. Kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgu sünteesis. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma ühunemisel. Oligosahhariid madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid , mis organismides on valdavalt
Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes Tsütoskelett Märksõnad;tsütoskelett, tsentrosoom, viburid, ripsmed Tsütoskelett - koosned niitjatest valkudest. Ül: moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel; rakumembraani, tuuma välismembraanis tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrikoolist Vibur - ehitus on sarnane tsentrikooli omaga. Ül: ainuraksetele liikumiseks.
koodis Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNA-s, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi Initsiaatorkoodon mRNA algusosa Stoppkoodon mRNA lõpposa, millel lõpeb valgusüntees Milliselt geeniosalt algab ja lõpeb transkriptsioon? Algab Promootorilt Lõpeb Terminaatoriga Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus Erinevus: Replikatsiooni saaduseks on DNA, aga transkriptsiooni saaduseks on RNA Sarnasus: Toimuvad rakutuumas või seal kus leidub DNA-d Toimuvad komplementaarsuspõhimõttel Geneetiline kood (omadused, olemus) 3 täheline geneetiline kood. Olemuseks Tripletesus iga kood koosneb 3-st nukleotiidist, Universaalsus toimub eluslooduses ühtemoodi, Ühetähenduslik 1 koodonile vastab 1 aminohape, Lugemisraam mRna lugemine algab initsiaatorkoodonist (-A-U-G-) ja lõppeb stoppkoodoniga, Sünonüümsus 1 aminohappele võib vastata mitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
