·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu- uurija. Ta kogus üle kogu Liivimaa rahvalaule, kirjeldas kombeid ning joonistas üles inimeste eluolu, rahvariideid, muinas- ja kultuurimälestisi. Brotze kogutud materjal aitab tänapäeval mõista 18. sajandi lõpu Liivimaa eluolu, rahvakombeid ja -kultuuri. ·Barokk- vt eelmine peatükk. ·Varaklassitsism- Nimetuse "varaklassitsism" on Saksa eeskujudel saanud kogu periood enne 18.-19. sajandi vahetust. Tartu raekoda. Toompea loss. Väga mitmed mõisad.
- Peamiselt naistelaulud see, mis kodus toimub - Kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline kultuur/paikne kultuuriata: - seotus geograafiliste piiridega - seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga - usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et võib tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline vaid pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi: - algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus (oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine). Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. - Parallelistm mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus.
Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 24. Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, uskumused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände.Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus toimub kindlas paigas kindlal ajal, toimub kauges minevikus kuskil teises maailmas, peategelased pole inimesed vaid jumalad jt, hoiak on püha.
esimene linn Baltikumis, mille elanikkond kasvas nii suureks. Läti rahvuslik ärkamine, 1860.-1870. aastad Atmoda – ärkamisaeg lätipäraselt. Rahvusliku ärkamise eeldusi ja põhjusi on loomulikult palju. Välismaa mõjud. Huvi ka väikeste rahvaste, nende kultuuri jne vastu. Sellist huvi hakkasid lätlaste vastu tundma ka valgustusfilosoofiast mõjutatud siinsed haritlased. Herder uuris mh ka läti rahvaluulet, rahvalaule, oli ka esimene, kes tõlkis mitmed rahvalaulud saksa keelde ja avaldas need trükis. 1803. avati Tartu Ülikooli juures läti keele õppetool (Otto Rosenbergeriga eesotsas). Temast võib kõneleda kui letofiilist. Läti Kirjanduse Selts – letofiilide algatusel lätlaste uurimiseks. LLG. Nimetatakse kirjanduses sageli ka Läti Sõprade Seltsiks (mitteametlik nimetus), tegeles ennekõike läti keele uurimisega,
uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole
Ta vaimustus keskajast, rüütliromaanidest ja saagadest. Scott õppis juristiks ning asus tööle isa advokaadikontoris. Oma töö kaudu õppis ta erinevaid inimtüüpe, loodust, rahvast ja selle minevikku tundma. Kui Scott endale 14. sajandi alguses Sotimaal mõisa ostis, sai alguse ajalooline romaan. Scott elas selles elukohas kuni surmani. Tema kirjanduslik karjäär saab alguse Goethe ja Bürgeri ballaadide tõlkimisest. 1802-1803 avaldas ta 3 köidet rahvalaule, mida ta Lõuna-Sotimaal reisides kogunud oli. Tema enda looming algas samuti ballaadide ja romansside kirjutamisega. Kriitikud on tema kohta öelnud, et ta on kaasaegne luuletaja, kes on vanade rüütliromaanide traditsioonidele toetudes rajanud uue koolkonna. Peagi ammendus tema ballaadidesoon ning ta pidi uutele tulijatele alla vanduma. 1812-1830 kirjutas Scott 29 mahukat romaani ja lisaks ka jutustusi.
Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult satiirilistes lühiluuletustes või varjatud vihjetena. Ainult E. Hiir võttis valitsuse propageeritud tööeestluse ideed omaks – tema luule omandas ka seetõttu optimistlikuma põhitooni. Tähtis koht värsiloomingu üldpildis kuulus eepilistele suurvormidele: 2 värssromaani (Kärner ja Visnapuu). Ulatuslikumaid poeeme avaldasid Alle, Sütiste, Visnapuu, Ridala. Ridala regivärsilisse poeemi „Toomas ja Mai“ oli põimitud eepilisi rahvalaule. Alveri poeemidele „Lugu valgest varesest“ ja „Pirnipuu“ olid iseloomulikud vaimukas sõnastus, irooniline käsitluslaad. Luule arenes iseseisvusajal eriti intensiivselt. Esile tõusis palju andekaid luuletajaid, tänu kellele mitmekesistusid ja avardusid aineringid. Oluliselt tõusis vormikultuur. 12) Juhan Sütiste luule Esimesed luuletused avaldas 1921. Tähelepanu äratas esikkogu „Rahutus“, kus vaheldus autobiograafiline aines ümbritseva
Kõige ehedam näide on Széki küla, kus kantakse endiselt rahvarõivaid: mehed pisikesi õlgkaabusid, sinist vesti ja valget plisseeritud puhvkäistega pluusi; Széki naised riietuvad musta, leinates sajandeid tagasi türklaste poolt tapetud suurt osa selle küla elanikest. Suvekuude nädalavahetustel peetakse pulmi. Kas võibki oodata suuremat elamust, kui sattumist transilvaania pulma, kus nelisada rahvarõivais inimest laulab rahvalaule ja tantsib traditsioonilisi tantse? Loputada lambajuustu ja härjakintsu alla piiramatu koguse värske veiniga ning ungarlaste kuulus szilvapálinka ehk meie mõistes ploomipuskar ei lõpe laualt mitmel päeval. Võlu ja väge hoovab maalilistest Transilvaania Alpidest, mille kaljuseinad kõrguvad kohati kahe ja poole tuhande meetrini ning viljakad on nende jõgederohked orud. Helde loodus ja külalislahke rahvas moodustavad maagilise terviku. Despootia kiuste on külad
16-aastaselt astus Leipzigi ülikooli õigusteadust õppima, õppejõudude tase aga ei rahuldanud noormeest. Kogu aeg armunud :). Teostes õpetab elumehelikkust (16-aastasena: kuidas naistega käituda!). 1769- sõber annab välja tema "Uued laulud" (anonüümselt). Alustab näidenditega. 1770. läheb Strasbourgi ülikooli ja lõpetab õigusteaduskonna seal. Ei töötanud elu jooksul aga päevagi advokaadina. Seal kohtub Herderiga ("Tung ja torm"). Herderi mõjutusel kirjutas üles rahvalaule. Innustub Shakespeare'i loomingust. Ütles, et Shakespeare'i kangelased on loomulikud- mitte nagu sks. kirjanduses. "Götz von Berlichingen" - esimene sks. ajalooline näidend. 16. saj. sündmused Sks-l. Goethe püüdleb mõne teosega (ka. see) Shakespeare'i ajaloolise kroonika poole. Samas ka loodusluule, hümnid, oodid. Teda köidavad vanad sks. Fausti-legendid. Kirjutab esialgse visandi. Goethe varasemas luules on 3 teemat: · armastus, · Saksa rahvaluule aines
Tegemist oli teadusliku ajakirjaga, mis ilmus regulaarselt paarikümne aasta jooksul. Täielik Läti alalt pärit sakslane. Isa oli postimaja pidaja. Omandas ülikoolihariduse Tartus. Ülikoolis õppides hakkas huvi tundma ka eesti keele vastu ja õppis selle ära. Ajakiri oli enamasti suunatud pastoritele ja mõisnikele. Tänu temale tekkis kirjameestel avaldada oma uurimusi, allikamaterjale laiemale üldsusele. Ajakiri sisaldas veel rahvalaule, luule tõlkeid jm. ajakiri oli valdavalt saksakeelne kuid sisu oli eestimeelne, ning mõned asjad ka eesti keeles (nt rahvalaul). Ajakiri oli justkui estofiilsete ideede foorum. Selle ajakirjaga sai alguse eesti kirjanduskriitika. Christfrid Gananader tema teos, mis käsitles soome mütoloogiat, avaldati Beiträge ajakirjas. · Johann Wilhelm Ludwig von Luce elas Saaremaal. Saksamaalt sisse rännanud. Tegutses raehärrana, koolide inspektorine..
valge, helge jms. · Herder (1744-1803): humanist, kultuurifilosoof, keeleteadlane, tõlkija, kirjanik ja protestantlik teoloog. Teda võib pidada paljude Euroopa rahvaste rahvusliku eneseväärikuse algatajaks. Ütles, et igal rahvusel ja ajastul on oma väärtus ja need on ajaloo liikumapanevaks jõuks. Kõikidel rahvastel oma väärtuslik kultuur ja see on võrdväärne kreeklaste ja roomlaste saavutustega. Kutsus oma kaasaegseid koguma nt rahvalaule, pärimust, rahvaluulet jne. Rousseau oli tema mõtete eelkäija. Herder avastas rahvakultuuri. ,,Rahvaste hääled laulus" eri rahvalaulude näited oli tema kokku pandud. · Goethe ja Schiller on esteetilises diskussioonis olnud olulised. Olid Kanti kaasaegsed. Seotud saksa kultuuri keskuse Weimariga. Weimari klassika · Saksa kirjanduse ja kultuuri ajajärk, mis seostub ennekõike ajastu suurkujude Wielandi, Goethe, Herderi ja Schilleri koostööga 18.-19
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...
Mõnikord kasutatakse raamimise võtet ka selleks, et siduda teemalt või laadilt erinevaid teose osi tervikuks. Näiteks: Giovanni Boccaccio (13131375) "Dekameron". raamnovell vt raamjutustus. raamromaan vt raamjutustus. rahvakunst rahvakultuuri osa, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti hulka kuuluvad hooned, mööbel, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, lelud jmt. Sõnaloominguna käsitletakse rahvalaule, rahvajutte, mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände jmt. rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes (retsiteerides). Eesti rahavalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. rahvalaulik rahvaluule esitaja, kes on saanud tuntuks selle hea tundja, meisterliku esitaja ning edasiarendaja-loojana. Näiteks Anne Vabarna, Liisu Mägi, Epp Vasar, Liis Alas, Mart Hemmo.
Selleks asutas ta „oma kulu ja kirjadega“ ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ („Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks“, I - XX, 1813 – 1832, kokku üle 3500 lk). Ajakiri, kuigi 31 saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Paljude kaastööliste abil koguti ja avaldati suur valik rahvalaule ja –jutte, „Beiträge“ pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelesse oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist „Beiträge“ XI vihik (1818), mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased – arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
