Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
Koostöö jätkus ja P. Voolaine õhutusel arendas Anne edasi ka Peko teemat. Tulemuseks oli 1929.a. jõuluks valminud "Peko laulu" II osa (4318 värssi). Seekord P. Voolaine Annele sündmustiku kava ei andnud, soovitas vaid laulda, kuidas vägimees Peko valitseb rahvast, mõistab kohut ning võtab muidu osa rahva elu-olust (teisisõnu, just see valdkond, mis "Pekolases" jäi välja arendamata). Lisandus nõuanne põimida oma lugulaulusse mitmesuguseid rahvalaule (näit. "Ilolaul", "Ilmatütar" jt.) ja setu muinasjuttegi. Tulemust refereerib P. Voolaine taas ajakirjas "Eesti Kirjandus" (1930). Kas Annel valmis ka juba enne "Peko laulu" II osa sõnastamist mõni looduseteemaline eepiline arendus, seda ei võimalda dateeringute puudumine käsikirjade juures ei kinnitada ega eitada. Ligilähedalt samasse aega paigutuvad aga uued eepilised kompositsioonid "Ivvan Hirmus", (1724
vaatlus-ühiskonnas mõisteti, et ameeriklased jms ei ole halvemad. Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimesi. Tähtis oli loomulikkus. Kirjandus oli tihti muinasjutu laadne, tulid maagia, müstika. Tegevus toimub (romaani puhul) mineviku eksootilistes paikades- Hispaania, Kreeka, need on põnevad kohad, teistsugused. Esiplaanile tõusis lüürika. Hakati hindama vanu rahvalaule, nt. Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid. Loomulikkus asub looduses. Looduspildid iseloomustavad inimese tundeid. Rõhutati armastust ja elupühadust. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, keegi ei teadnud kes ta on. Eelistati sügist, romantikud olid kannatajad. Lemmikpäeva osaks oli videvik. Goerge Gordon Byron
hõiskeid ja hüüdeid. 2.1.4. Juured ja mõjutused Venemaalt Venemaal elab 182 776 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 0.13 protsenti (Romani people 2010). 19. sajandil saavutasid mustlased Venemaal olulise sotsiaalse staatuse. Nad olid nii keskklassi kui ka aristokraatia eestkoste all, esindades romantilist vabadust. Seejuures nähti nende improviseerimises vaba, piirideta ja takistusteta eneseväljendust. (The New Grove... 1995c: 866) Peamiselt laulsid nad vene rahvalaule, kuid elavdasid neid oma metsiku, ilustatud mustlasvaimuga. Venemaal kujunesid välja kolme liiki laulud: kurvad laulud, tulised tantsulaulud ja joomislaulud. Mustlastel oli suur roll romansi välja kujunemisel. Just nemad lisasid Vene muusikasse veel juurde melanhoolsust ja sügavust. (World Music: the Rough Guide...1994: 152) Pillidest on Venemaal olulised viiulid, aga ka mitmed näppepillid. Lisandus Vene lõõts ehk karmoska, mida hakati laialdaselt mustlasmuusikas kasutama. (The New Grove.
Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. 6. Rudolf Tobias ( 29.05.1873 Käina 29.10.1918 Berliin ) Esimene kompositsiooniharuga eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eeesti. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel.
· Bretoonid on romaniseerunud keltide järeltulijad, kes olevat mandrile põgenenud Briti saartel edenevate sakside vägivalla eest umbes poolteist tuhat aastat tagasi. · Nende identiteet on korsiklaste ja baskide kõrval üks selgemini eristuvamaid tänasel Prantsusmaal. · Bretoonikeelset kirjandust on säilinud 14. sajandist, kuid vanim muusikaga seotud ürik on 1839. aastal avaldatud "Barzaz-Breizh" mahukas kogumik rahvalaule ja luulet. b) Sellest etapist on Inglismaa ajalukku jäänud ka legendaarne kuningas Art(h)ur. Uuri järele, kes ta oli keltide või germaani hõimude esindaja ning millega ta ajalukku on läinud (eestikeelsetest materjalidest ei pruugi seda Internetist olla lihtne leida). c) Tasapisi hakkasid anglosakside kuningriigid (nt Wessex, Essex, Sussex, Kent jt) liituma, nii kujuneski Anglia ehk Inglismaa. 6. Viikingite rüüsteretked
Lõuna-Eesti suuremate jõgede kallastel. Saartel luhti peaaegu ei ole. Eestis on umbes 20 000 ha lamminiite, millest 80% on looduskaitse seisukohast väärtuslikud. Lamminiite majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist. (Sammul, M. jt. 2003) Pärandkoosluste kaitsmine ja säilitamine Kuidas ja miks pärandit hoida? Eesti maarahvale on aga pärandkooslused olnud igapäevaelu loomulik keskkond. Niitude kastesest sülest pärineb suur osa rahvalaule ja muistendeid, ainelisest rahvakultuurist rääkimata. Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade rohumaadel majandavatele maaomanikele piirangute tõttu saamata jääv tulu.
Kuid Schubert esimesed loomingulised katsetused, mis algavad 1810. a., kuuluvad pigem olustikulise muusika valdkonda. Kahe aasta vältel loob Schubert sellise suure hulga teoseid igasugustes zanrides (laule, kvartette, uvertüüre, sümfooniaid, koori- ja klaverimuusikat), et alates 1812. a. võimaldatakse tal võtta Salieri juures kodus eratunde kompositsiooni alal. Siin omandab ta ooperi- ja vokaalmuusika tehnikat. Salieri ei osanud saksa keelt ega mõistnud selle maa rahvalaule, kuigi oli Austrias elanud juba palju aastaid. Argliku olemisega õpilane aga osutus imekspandavalt kangekaelseks: ta ei tahtnud kirjutada itaalia laadis säravaid aariaid, mida õpetaja talle peale sundis. Franz armastas väga oma kodumaa laule ja soovis ise kirjutada laule ainult oma poeetide sõnadele. Konviktis loob Schubert enesele iseseisva loomingulise miljöö. Mõned koolivennad (Spaun, Stadler, Holzapfel) jäid kogu eluajaks tema ustavaks poolehoidjaks.
läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid. Muuga mõisa olustikust ja kitsamalt Vilde perekonna elust maalib kirjanik meile
Seal kus algab sajandi kaugusel, Eestimaa randadel, algas ... peab olema piano. Öelda ilusti l-tähte ja m- tähte. Kontrastid võimalikult suurelt. V-täht korralikult sõnadele ette öelda. Naishääled peavad laulma hästi kõlavalt. Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950
Eesti muusika Referaat Tegija: Indrek Tisler Õpetaja: Anneli Jõgioja Luunja Keskkool 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus..................................................................................
Tema peamiseks loominguks on siiski küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal hakkas ta aga välja andma esimest korrapäraselt ilmuvat ajalehte. Selle ajalehe nimeks sai ,,Pärnu Postimees", mis siis kandis veel nime ,,Perno Postimees". Pärnus ilmus see ajaleht kuni 1887. aastani. See ajaleht pakkus talupoegadele palju infot maailmas toimuva kohta. Peale selle, et Jannsen kasutas ajalehes ,,maarahva" asemel ,,eesti rahva" pöördumist, õhutas ta veel seal ajalehes rahvalaule ja kombeid. Ta tahtis vanu rahvalaule ja kombeid kasutusele võtta. 1865. aastal asutas just tema Tartusse ,,Vanemuise" seltsi. Peale selle organiseeris ta ka esimese üldlaulupeo. Kahuks 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse ja suri sellese haigusesse 10 aastat hiljem ehk siis 13. juulil 1890. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, aga säilinud on nende aeda istutatud ,,Koidula tamm". Lydia Koidula ema nimi oli Emilie Jannsen. Ta oli saksa soost.
Tema peamiseks loominguks on siiski küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal hakkas ta aga välja andma esimest korrapäraselt ilmuvat ajalehte. Selle ajalehe nimeks sai ,,Pärnu Postimees", mis siis kandis veel nime ,,Perno Postimees". Pärnus ilmus see ajaleht kuni 1887. aastani. See ajaleht pakkus talupoegadele palju infot maailmas toimuva kohta. Peale selle, et Jannsen kasutas ajalehes ,,maarahva" asemel ,,eesti rahva" pöördumist, õhutas ta veel seal ajalehes rahvalaule ja kombeid. Ta tahtis vanu rahvalaule ja kombeid kasutusele võtta. 1865. aastal asutas just tema Tartusse ,,Vanemuise" seltsi. Peale selle organiseeris ta ka esimese üldlaulupeo. Kahuks 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse ja suri sellese haigusesse 10 aastat hiljem ehk siis 13. juulil 1890. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, aga säilinud on nende aeda istutatud ,,Koidula tamm". 16 Lydia Koidula ema nimi oli Emilie Jannsen. Ta oli saksa soost
1) Vanem rahvalaul· varane vokaalmuusika regivärsiline rahvalaul siirdevormiline laul 2) Uuem rahvalaul· lõppriimiline salmilaul 3.1Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. 1. Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). 2. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust
Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks
Reiner Brocmann Silmapaistvam värsisepp Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, P. Felmingi sõber Johann Heinrich Rosenplänter Silmapaistvam estofiil. Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise, tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta ajakirja ,,Beiträge". Ajakiri, kuigi saksakeelne, oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Avaldati suur valik rahvalaule ja jutte. ,,Beiträge" pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga
August Wilhelm Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis. Side olemas kohalike inimestega. 18. sajandi ajaloofilosoofia * nt Giambattista Vico ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Johann Gottfried von Herder – suur saksa õpetlane. Tuntud ja teatud esimese maailma rahvalaulude kogumiku avaldajana. Maailma eripaigust rahvalaule kokku koondanud. Kogumikus ilmusid ka esimesed Eesti rahvalaulud 4. loeng Liina Lukase teksti lugemise põhjal: Eesti rahvaluule ja baltisaksa kirjanduse suhetest 18. saj II poolel baltisakslaste hulgas varasema talurahva „paganlike“ kommete suhtes tauniva hoiaku muutumine folkloristikuks huviks Kohaliku rahvaluule seadmine eeskujuks baltisaksa kunstluulele (loomuliku luule ihalus)
ballett “Kratt” Tähelepanuväärne oli tema võime ühendada rahvuslikku helikeele sümfooniažanri dramaturgilise eripäraga. 13. Veljo Tormis - eluaastad, õpingud, töö, loomingu läte, kuidas kasutab rahvalaulu, loomingu iseloomustus ja loomingu näited! Tähtsus eesti muusikale Eluaastad: 1930 - 2017 Õpingud: isa oli tal köster, kes juhtis kirikukoori ning tubli viiuldajana organiseeris pillimänge; kodus lauldi pidevalt rahvalaule ja hinnati uutset rahvuslikku kooriloomgut (peamiselt Saart ja Kreeki); 1943. aastal õppis orelit Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, 1944. aastal aga oreliklass suleti ning õpingud jäid pooleli; 1950. aastal hakkas õppima heliloomingut Tallinnas Villem Kapi juures ning 1952. aastal suundus Moskva konservatooriumisse. Moskvas suurenes ka tänu õppejõudude vaadetele huvi folkloori vastu Töö: 1969. aastal sai temast vabakutseline helilooja
Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit Louis Homiliuse klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu "Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat. Härma looming jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi - esimene kuni Kroonlinna asumiseni ning teine pärast Kroonlinnast naasmist.
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise ala, ent see talle ei sobinud. 1950
Aegade jooksul muutus ristiusk ning sundis inimesi kuulekusele ja alandlikkusele, mille eest tõotati palgaks paradiisi pääsemist. 313.a. legaliseeris Rooma keiser Constantinus ristiusu Milanos vastuvõetud ususallivuse ediktiga. Peale ristiusu kuulutamist riigiusuks 397.a. keiser Theodosiuse poolt, hakkas see kiiresti levima üle kogu Euroopa. 4.-5.saj. kerkib rida rahvuslike sugemetega kirikuid, jumalateenistusi peetakse oma suva järgi, improviseeritakse, lauldakse oma maa rahvalaule. Selliselt jätkus see kuni 1. aastatuhande lõpuni. Kristust hakati kujutama valitsejana, kuningana, kelle jalge ees maas on kogu inimkond. 3. Aurelius Ambrosius, Ambrosiuse hümni iseloomustus (lk. 31 II lõik) Kuna 7. saj.-ni oli kiriklik keskvõim suhteliselt nõrk, kujunesid eri maades välja erinevad liturgia ehk jumalateenistuse tüübid, kus esitatav muusika oli mõjutatud kohalikust rahvamuusikast. Jumalateenistuste tarbeks hakati I aastatuhande
Uuem rahvalaul – olustiku, sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – laulikud ja salmikud. Autor on teada või isik tuvastatav, lõppriim, värsid stroofides, arenenum refrään. Uuema rahvalaulu liigid: mõisa- ja peremeestevastast ühiskondlikku protsesti väljendavad; külakroonikad; armastuslaulud; sõjalaulud; töölaulud. Levikule aitasid kaasa kirjakultuur,
regilaulude liigitamine vormi põhjal (regivärsiline, riimiline) või sisu ja teemade alusel (lüürilised laulud, lüroeepilised) Vanem rahvalalul (regilaulu eelsed vormid - hüüded, loodushääled, itkud. Regilaul) Uuem rahvalaul (siirdevormilised ja lõppriimilised laulud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnus, Petseris, Mulgimaal, Lahemaal 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Eesti rahvalaule viisidega I-V Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV Mari Sarv Regilaul - loodud või saadud? Aado Lintrop Regilaul esitus ja tõlgendus 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Olulisel kohal lõppriim, värsid koondatud stroofidesse, mitmekesine värsimõõt, arenenud viisid, refrään arenenum, kirjalik levik. 49. Iseloomusta linnalegendile (tänapäevamuistendile) kui folkloorižanrile omaseid tunnuseid.
Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks
Graal, Parzival, Merlin, abikaasa Guinevere. Austus naise kui isiksuse vastu. Seiklused, imed kui proovid/katsed. Parzival – otsib Graali, mis on erinevates teostes kas karikas või kalliskivi. Kujunemis- ehk arenguromaani alged. Romaanid Tristanist ja Isoldest. 5. Kirjandus hiliskeskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (MKL, KA). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament, MKL, KA) Hispaania romansid: Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV saj. Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet
ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald – „Kalevipoja” koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja
Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J
nautima. Sageli oli nende eesmärgiks ränga mineviku taaskogemise kaudu avaldada teraapilist mõju. Selline nö tervendav lavastus oli Pirgu mõisas mängitud ,,Aruanne", mis põhines Stalini ajal Siberisse küüditatud taluperenaise Ella Kaljase päevaraamatul ja laulikul. Lavastus oli intiimne ja kargelt lihtne: näitlejad lihtsalt lugesid ette päevikumärkmeid ning laulsid üldtuntuid rahvalaule. Taustal näidati fotosid. Siberis olnute kannatused toodi sel viisil avalikkuse ette, eesmärgiks oli aga anda küüditatutele tagasi nende hea nimi ja au. Sama suunda jätkeas Karusoo 90-ndail Draamateatris tehtud lavastustega ,,Kured läinud, kurjad ilmad" ning ,,Küüdipoisid". Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19. Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest
1 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus (7.08.1930) ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950
................24 Kasutatud allikad ......................................................................................................................25 2 Veljo Tormis Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930. Aastal Harjumaal Kuusalus. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis
õppimiseks. Eesti keelt pidas some keele lähedaseks sugulaskeeleks. Kirjutas ka eesti murrete kohta. Ära toodud on ka eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamatud Hupel võrdluses teiste baltisaksa keeleteadlastega (Arvelius ja Stender) Oma keelealastes töödes tegeles Hupel peamiselt sõnavara ja vormiõpetusega, keeleteoreetilisi arutlusi kohtab tema teostes harva. Eesti rahvalaulude vahendaja Herderile Kogus rahvalaule ja saatis käsikirjad Herderile.Herder kasutas neid rahvalaulude kogumiku koostamiseks. Esimesed suuremad rahvalaulude kogumikud Balti provintsides avaldati läti keelealal 19. sajandi algul. Eesti keelealal esialgu suuremaid publikatsioone ei olnud. "Eesti keeleõpetuse" retseptsioon See teos järgib saksa ja ladina grammatikate eeskuju. Tema teene seisneb selles, et ta koondas laialipaisatud käsikirjalised ja trükitud põhja- ja lõunaeesti grammatikad ja leksikonid ühte käsiraamatusse
Reval" (1800) käsitles Tallinna kodanike elu. Tema peateost, kolmeköitelist ,,Ehstland und die Ehsten" (1802, üle 1400 lk.), on nimetatud Merkeli raamatu ,,Die Letten" Eesti paralleeliks, kuid Petri lähtub kirjalikest allikatest. Ta kritiseerib pärisorjust ning kirjeldab oma teose teises köites eestlaste elu ja olukorda, rahvakultuuri ja .kombeid pärisorjuse kriisi perioodil. Johann Gottfried Herder (1744-1803) avastas rahvaluule õigupoolest alles Riias tegutsedes. Rahvalaule avaldamiseks hankides pöördus ta ka Hupeli poole, kellelt saigi seitse eesti rahvalaulu ja üheksa vanasõna, mis ilmusid ta kuulsas teoses ,,Volkslieder" (1778-79, aastal 1815 postuumne väljaanne pealkirjaga ,,Stimmen der Völker in Liedern"). Teine eesti rahvalaulude avaldaja oli Herderist inspireeritud Christian Hieronymus Justus Schlegel, kes oli mõnda aega töötanud koduõpetajana Eestis ja seejärel Peterburis.
kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. SOOME ROOTSIKEELNE RAHVALUULE Gun Herranen Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome rootsikeelse rahvapärimuse kogumise algstaadiumis oli Vaasa lütseumi rektoril Johan Oscar Immanuel Ranckenil. Ta soovitas talletada rootsi rahvastiku muinasjutte ja kombeid, erilaadset ajaloolist ainestikku ja igasuguseid rahvalaule, unustamata ka mänge ja mõistatusi ja kõnekäände. Talle avaldas mõju tõusev soome rahvaluuleteadus. Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu. Ranckeni üleskutset luule kogumiseks ei võetud kuulda ja ta läks ise Pohjanmaa küladesse rahvaluulet koguma. Kahjuks hukkusid tema töö tulemused Vaasa tulekahjus aastal 1852
poliitiline huvi rahva vastu sotsiaalne eneseteadvuse tõus eeldused haridus-, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks VALGUSTUS: RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu"
· Kirjutas koori- ja soololaule, 1 sümfoonia. · Avaldas ka teoreetilist kirjandust. Johannes Brahms (1883-1897) Saksamaa/Austria · Sündis Hamburgi linnamuusikute perekonnas, teenis juba varakult muusikaga leiba. · Läks vastuollu Weimari (Liszt) ja Leipzigi (Schumann) koolkondadega, kolis Viini. · Tunnustatud ka dirigendi ja pianistina. · Loomingus püüdis kinni hoida klassikalisest vormist, vältides põhjusetuid efekte ja virtuoossust. · Töötles palju rahvalaule, kirjutas vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, 4 sümfooniat, 2klaverikontserti. Prantsuse romantism: · Ooper jagatakse kaheks: ,,Suur ooper" (teatrimaja, ¾anr: tavaliselt 5 vaatust, lisati balletinumbrid, kurb lõpp); ,,Lüüriline ooper". · Nimed: Camille Saint-Saens (programmiline instrumentaaltsükkel ,,Loomade karneval"); Georges Bizet (ooper ,,Carmen") Modest Mussorgski (1809-1881) Venemaa, ,,Võimas rühm"
arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine vabaneda pingest ja luua rõõmsa tuju. Kindlasti on igal näpumängul kunagi olnud kindel autor, kuid mängude kirjeldusi on antud edasi lapselt-lapsele, täiskasvanult täiskasvanule nagu rahvalaule ja nõnda ei teagi me enamuse mängude puhul, kes on nende autor. Mängijate seas liikudes on tihtilugu ühest mängust aja jooksul saanud mitu eri mängu. Vaheldusrikkuse saavutamiseks võid Sinagi tekstides ja ka liigutustes teha muudatusi. Mängud ühe konkreetse rühma või lapse jaoks kujunevad töö käigus, koos lastega mängides ja nende vanust ja võimekust arvestades. Kõigi mängude puhul on tähtsaim protsess kui mängu tulemus.
– Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine,
jalgsi. Õpiti käsitlema kahekäemõõku ja lahingukirveid, heitma pistoda ning kaitsma end sel moel, nagu seda nõuab lahinguväli. Selleks tuli olla suurepärases füüsilises vormis. Joosti, maadeldi, jahiti ja kütiti. Ning pärast seda võis jälle sööma minna. Õhtune aeg oli eriti erakordne. Algasid muusikatunnid, kus õpiti kauneid laule, harfi ja lautomängu ja tantsukunsti saladusi. Henry oli väga musikaalne. Talle meeldis koos hoovkondlastega rahvalaule esitada. Selleks oli tarvilik harjutada koos naistega ja oli loomulik, et poisid võisid õhtuti naiste tubades malet ja õnnemänge mängida. Kell üheksa lõppes aga see kõik. Lapsed pandi magama, kardinad lasti alla, teenijad ja mängukaaslased lahkusid ruumidest. Magati kuni järmise päeva varahommikuni. Noore printsi lähikondlased Tollele ajale kohaselt olid prinstil omad kaaslased ja lähikondlased. Eriti tihedalt oma õpigrupist puutus Henry kokku nõoga Henry Courteneyga
naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et nad võivad tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline kui pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus
uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae: Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga- Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014). Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999. Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) . Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) . Uurijad: Tiiu Jaago, Mari Sarv, Aadu Lintrop. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest
Prantsusmaal A.Beton, L.Aragon, P.Eluard, Eestis K.Ristikivi, J.Üdi, I.Laabani, A.Ehin. Rahvaluule Rahvaluule ehk folkloor On laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming. Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb
1.3. Kolmekümnendad aastad Huvi dzässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile veel ,,Merry Pipers" ja kümnendi lõpul ka ,,Kuldne 7", mida peeti oma aja parimaks ning stiilseimaks dzässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreegi suurem teene on ilmselt meie vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulikke rahvalaule kirjutas ta üles peamiselt Läänemaal, eestlaste ja rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (,,Must lind") ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
järeltulija), pidasid endast eesõigustatud klassi. Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit. Ka orjadele anti selles vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid eelkõige oma muusikat, mida nad tahtsid alles hoida, kui kauge kodu mälestust. New Orleansi elanikud laulis briti rahvalaule, tantsisid hispaania tantse, mängisid prantsuse tantsu- ja balletimuusikat ning marssisid preisi või prantsuse pasunakooride saatel. See oli väga musikaalne linn. Omapäraseks traditsiooniks kujunesid New Orelansi jazzmuusikute juures võistlused. Esialgu püüdsid läheduses asuvatel tantsuplatsidel asuvad orkestrid üksteist lihtsalt "surnuks mängida", hiljem aga viidi rongkäikude ja karnevalipidustuste ajal konkureerivad orkestrid sihilikult kokku ja lasti neil võistelda
Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. SOOME-ROOTSIKEELNE RAHVALUULE · Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome rootsikeelse rahvapärimuse kogumise algstaadiumis oli Vaasa lütseumi rektoril Johan Oscar Immanuel Ranckenil. Ta soovitas talletada rootsi rahvastiku muinasjutte ja kombeid, erilaadset ajaloolist ainestikku ja igasuguseid rahvalaule, unustamata ka mänge ja mõistatusi ja kõnekäände. Talle avaldas mõju tõusev soome rahvaluuleteadus. Teiseks innustajaks oli talle Rootsi pagendatud kaasmaalane A.I. Arwidsson ja tema toimetatud "Rootsi rahvalaulud". Ta oli oma antoloogia teisse ossa paigutanud paar rahvalaulu ja kolmandasse ossa 27 laulumängu. Ranckeni üleskutset luule kogumiseks ei võetud kuulda ja ta läks ise Pohjanmaa küladesse rahvaluulet koguma. Kahjuks hukkusid tema töö tulemused Vaasa tulekahjus aastal 1852
☼ inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega. Et aru saada inimkonna ajaloost, peab aru saama sellest, mis toimub ja väärtusi ☼ europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. kultuur muutub ajas ☼ sisseelamine (Einfühlung)– vaatama seespool möödunud kultuure ☼ Herder oli esimene, kes hakkas väärtustama rahvaluulet ja rahvalaule ☼ noor Herder: kultuur ei allu progressi mudelile ☼ hiline Herder: kõik kultuurid pürgivad (=püüdlevad) täiuse poole ☼ kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal frivoolne = kergemeelne, inetu Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil: 1. Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne 2. Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne → domineerib siiamaani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
