Väntvõlli vända raadius: r := = 42× mm 2 Kepsu pikkus: l := 153mm 3. Kolvi liikumise parameetrid r Väntvõlli vända raadiuse ja kepsu pikkuse suhe on := = 0.275 l Väntvõlli vända pöördenurk on := 0 , 0.001 .. 360deg a.) arvutan kolvi liikum ise alumine_surnud_seis := 3.142 x( ) := r× éê( 1 - cos( ) ) + × ( 1 - cos( 2× ) )ùú ülemine_surnud_seis := 0 ë 4 û 0.1
Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii)) Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T) Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf) Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt)
Mõõdame nende pikkused: 50,47 mm ja 98,73 mm. Seega kiirused: vBA = µv*ab = 0,01*64,25 0,64 m/s vB = µv*Pvb = 0,01*55,64 0,56 m/s Punkti B kiiruse viga võrreldes analüütilise meetoditega ((0,57-0,56)/0,57)*100 1,75% 7. Matlab %LÄHTEANDMED OA=40; % Vända pikkus[cm] AB=110; %Kepsu pikkus [cm] AC=45 % Punkti C asukoht kepsul OMEGA=2.4 % Vända nurkkiirus[rad/s] for i=1:361 % ühe täispöörde jooksul %ARVUTUSED t(i)=(i-1)*(pi/360);% Aeg [s] Fi(i)=OMEGA*t(i); %Vända pöördenurk [rad] grad(i)=Fi(i)*(180/pi);%Vända pöördenurk [kraad] alfa(i)=asin((OA/AB)*sin(Fi(i))); % Kepsu pöördenurk [rad] xA(i)=OA*cos(Fi(i)); % koordinaat xA funktsioonina pöördenurgast FI yA(i)=OA*sin(Fi(i)); % koordinaat yA funktsioonina pöördenurgast FI xB(i)=OA*cos(Fi(i))+AB*cos(alfa(i)); % liuguri xB funktsioonina pöördenurgast FI xC(i)=OA*cos(Fi(i))+AC*cos(alfa(i)); % koordinaat xC funktsioonina pöördenurgast FI
Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , ...
Kineetiline energia Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia, mis sõltub kehade vastastikusest asendist. Pöördenurk Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Põhivalem: , kus l on kaare pikkus ja r on raadius. Kui r = l on pöördenurk 1 rad. Nurkkiirus Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Põhivalem: = , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f (seos nurkiiruse ja sageduse vahel) = (seos nurkiiruse ja joonkiirusevahel)
lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [eri] = 66,550), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab paremale (eripööre [eri] = 52,50), fruktoos aga vasakule ([eri] = -91,90). Eripöörde mõiste: Optiliselt aktiivset ainet läbinud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest, ainekihi paksusest l , valguse lainepikkusest , temperatuurist t ja lahuste korral ka kontsentratsioonist c . Osutub, et antud temperatuuri ja lainepikkuse korral on valguse polarisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga lahuses: Suurust nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab, kui suure nurga võrra
6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga: = []t l c Suurust []t nimetatakse optiliselt aktiivse aine eripööranguks. Ta näitab kui suure nurga
7. Asetage uuritava lahusega täidetud küvett polerimeetrisse. Tervavustage uuesti pikksilma vaateväli. Leidke analüsaatori asend ,mille korral pikksilma vaateväli on jällegi ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles vastav lugem 1 8. Võtke lahus polerimeetrist välja ,teravustage pikksilma vaateväli , ja määrake uuesti nullasend 0. Mõõtes korrd lahusega,kord ilma tehke 6 mõõtmist. Mõõtmistulemused kandke tabelisse. 9. Leidke polarisatsioonitasandi pöördenurk =1-0. Tulemustest võtke aritmeetiline keskmine 10. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (2) abil. 11. Eripöörang andke nii suhkru- kui nurgakraadide kaudu. Leidke tulemuse viga. Seejuures arvestage ,et lahuse eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt väike ,mistõttu viga,mis tuleb sellest ,et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20°c, ei ole suur Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus Skaala vähima jaotise väärtus Nooniuse täpsus Katse nr
Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis Kaugus peegli ja s valguslaigu vahel Valguslaiggu maksimaalne a kõrvalekalle Maksimaalne pöördenurk n täisvõngete aeg 1. asendis Võnkeperiood 1. asendis Tabamispunkti kaugus l pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. asendis n täisvõngete aeg 2. asendis Võnkeperiood 2. asendis Kuuli kiirus v Arvutused Määramatused: 1. Koormise 5 mass 2. Kuuli mass 3. Mõõdulindiga mõõtmisel 4. Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle 5. Maksimaalne pöördenurk 6
-r Liikumisvõrrandistest jääb nüüd järele ainult üks: z = r sin (t + 0 ) (1) See ongi punkti P harmoonilise võnkumise võrrand. Lähtudes endiselt ühtlasest ringliikumisest, oletame, et liikumise alghetkel asub punkt asendis P0 ja liigub esialgu üles kõrguseni r , siis alla kõrguseni r ja siis jälle üles. Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime
Ringjooneline liikumine- punktmassi liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori. Trajektoori keskpunkt on väljaspool keha. Pöörlemine- trajektoori keskpunkt on keha sees. Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Ringjoonelise liikumine kiirused:*joonkiirus- ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.*nurkkiirus- pöördenurga ja liikumisaja suhe. Võnkumine- keha liikumine kordub teatud ajavahemikes * vabavõnkumine-toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. *sundvõnkumine-toimub välise perioodilise jõu mõjul. Periood- aeg ühe võnke tegemiseks, ei sõltu massise ega amplituudist. Sõltub kiirendusest ja pendli pikkusest. Sagedus-võngete kiirus perioodis. Resonants- amplituudi järsk kasv. Laine- võnkumise levimine ruumis. Ristlaine-ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult häiritud, võnkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- võnkumine toimub piki laine ...
, siis aerofoto on horisontaalne; , siis aerofoto on plaaniline; , siis aerofoto on perspektiivne ehk kaldaerofoto; eelnevad aerofotod on tehtud lennukilt. , siis aerofoto on vertikaalne ja on tehtud maapealt kasutades fototeodoliiti või laserskännerit. Kaldenurga määramiseks kasutatakse ümarvesiloodi. Kaldenurga arvutamise valem: , kus on mulli kaugus ümarvesiloodi keskpunktist ja on jaotise vahe laius. , järelikult on tegu horisontaalse aerofotoga. 1.4 Aerofoto pöördenurk Aerofoto pöördenurk peab olema: . See nurk võetakse aerofoto keskpunkti ja ühe teise valitud punkti ja lennusuuna vahelt. Minu fotodel oli =. 2 Aerofoto pildistamise aeg Pildistamise aega vaadatakse aerofoto nurgas olevalt kellalt. Tabel 2.. Pildistamise aeg Aerofoto number T [aeg] J [intervall] 889 9h 890 9h 2.1 Lennukiirus
· Kui · Kui REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul. Leitakse otsa siire: · Kui · Kui · Kui on: Võrrandite lõppkujud (tugedevahelised): Otsa võrrandite lõppkujud: Pöördenurga universaalvõrrand: Läbipainde univesaalvõrrand: Telg-inertsimoment on Konsoolse otsa läbipaine: Konsoolse otsa pöördenurk: 3 Tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk , täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax Läbipaine tugede vahel on SUURIM seal, kus elastse joone puutuja on horisontaalne ehk kohal, kus =0 REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul. Alltoodud väärtused käivad tugedevahelise x väärtuse kohta.
DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID 11.1. Varda elastne joon Elastne joon = painutatud varda telje (ehk Elastse joone igat punkti neutraalkihi) kujutis peatasandil iseloomustavad selle läbipaine ja puutuja pöördenurk (Joon. 11.1): Läbipaine = varda elastse joone Pöördenurk = elastse joone puutuja (telje) siire telje ristsihis (vB) tõusunurk (B) Painutatud konsool Konsooli elastne joon B
Kontsentratsioonil 9,6% Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 9,6%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 61 minuti pärast näitab Polamat = 4,51, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=9,6*1000/(342*100)=0,281 mol/l 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 61 minuti pärast oli pöördenurk =4,51 ja sellele vastav S = 0,130mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,13)/(61*60) = 4,13*10-5 mol/ls Kui S0 =0,281 mol/l, siis v0 = 4,13*10-5 mol/ls Järgmine punkt 26 minuti pärast oli pöördenurk =10,7 ja sellele vastav S = 0,21mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,21)/(26*60) = 4,55*10-5 mol/ls Kui S0 =0,281 mol/l, siis v0 = 4,55*10-5 mol/ls 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Tabel 1. Sahharoosilahus 1,2% Aeg
Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega. Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kulutatava ajavahemiku jagatist. Sirgjoonelisel liikumisel on keha kiirus suunatud alati piki trajektoori. Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Trajektoori puutuja on sirge, mis on antud punktis raadiusega risti. Kiirus on suunatud piki puutujat risti raadiusega
t joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul läbitud kaare pikkus (m)). Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks t t T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f
Töö tingimusteks on jõud ja liikumine. Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. Kui jõud soodustab liikumist, on töö positiivne. Kui jõud takistab liikumist, on töö negatiivne. Võimsus (vattw) on töö tegemise kiirus. Energia (dzaulJ) on kahe keha võime teha tööd. Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on fü...
t joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul läbitud kaare pikkus (m)). Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r kaudu: l r . Ühtlaselt ringjooneliselt liikuva keha nurkkiiruseks (oomega) nimetatakse kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks kulunud aja suhet: , kus on nurkkiirus (rad/s); on pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). t l R Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: v R . Ringliikumise perioodiks t t T nimetatakse ühe täisringi sooritamiseks kulunud aega. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos
0,07 0,06 0,05 0,04 S, mol/l 0,03 0,02 0,01 0 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -0,01 17 minuti pärast oli pöördenurk =4,1 ja sellele vastav S = 0,04mol/l. Algkiirus v0 = (0,07-0,04)/(17*60) = 2,9*10-5 mol/ls Kui S0 =0,07 mol/l, siis v0 = 2,9*10-5 mol/ls Järgmine punkt 33 minuti pärast oli pöördenurk =1,0 ja sellele vastav S = 0,02mol/l. Algkiirus v0 = (0,07-0,02)/(33*60) = 4,55*10-5 mol/ls Kui S0 =0,07 mol/l, siis v0 = 2,52*10-5 mol/ls Tabel 2. Sahharoosilahus 1,2% Aeg reaktsiooni Polamat Jrk. Nr Kellaaeg
..................... 1. Rooliülekande ülekandearv .................................................................. 2. Rooliratta lubatud vabakäik, º ............................................................... 3. Sõiduki teljevahe (pikibaas), mm .......................................................... 4. Sõiduki rattavahe (rööbe), mm ............................................................. 5. Siseratta pöördenurk, º ...........................16......................................... 6. Välisratta pöördenurk, º ...................................................................... 7. Sõiduki pöörderaadius etteantud siseratta pöördenurga korral, m ..................... Arvutusvalemid b cot ( v ) - cot ( s ) = l ,
2. Milles seisneb tiirlemine, milles pöörlemine? Tiirlemine- ringjooneline liikumine, mille korral ringjoone keskpunkt asub kehast väljaspool Pöörlemine- ringjoone keskpunkt on kehas sees. 3. Mida nimetatakse pöördenurgaks? Definitsioon, valem, seletused, radiaani definitsioon. Nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. φ- pöördenurk (rad) l- kaarepikkus (m) r- ringjoone raadius (m) Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik. 4. Mida nimetatakse joonkiiruseks? Valem, seletused, mõõtühikud, vektori suund. Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. v- joonkiirus m/s l- kaarepikkus (m)
16. Energia jäävuse seadus V: Suletud süsteemi koguenergia on muutumatu e. jääv. 17. Töö ja võimusus. V: Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub (A=Fs cos). Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. 18. Mille poolest erinevad tiirlemine ja pöörlemine V: Tiirlemisel asub keha kõveruskeskpunkt kehast väljaspool, aga pöörlemisel keha sees. 19. Defineeri pöördenurk! V: Pöördenurk () on nurk, mille võrra pöördub keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. (=l/r rad) 20. Defineeri nurkkiirus. V: Nurkkiirus on kiirus, mis näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. Tähis: ühik: 1 rad/s (=2f 21. Defineeri ringliikumise sagedus V: Sagedus näitab, mitu täisringi tehakse ühes ajaühikus. Tähis: f ühik: 1Hz 22. Kuhu on suunatud kesktõmbekiirendus? V: Kesktõmbekiirendus on suunatud alati kõveruskeskpunkti poole.
Tekib surutud detail ning pikkus väheneb ristlõikepindalaga ümartoru? 9.16. Kuidas sõltub detaili deformatsioon tema materjali tugevusest? 10. VÄÄNDEDEFORMATSIOON Ümar-ristlõige Rõngas-ristlõige 10.1. Mis on võlli väändenurk (pöördenurk väändel)? seega Ümar on jäigem = varda ristlõike pöördenurk väänava momendi toimel algasendi suhtes 10.11. Kumb on väänates jäigem, kas täis ümarvarras või sama ristlõikepindalaga ruutvarras? l- väänatud varda pikkus; - punkti K Ruutvarras Ümar seega Ümar on
7. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, kõigile kehadele mõjub sama raskuskiirendus, olenemata keha massist, materjalist või kujust. 8. Leida, kuidas avaldub vabalt langeva keha lennuaeg? z1 = z0 + v0t – (gt2/2) z1 – z0 = (gt2/2) t = 2(z1-z0)/-g 9. Leida, millest sõltub horisontaalselt visatud keha lennukaugus? 10. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumist ja on võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. Pöördenurga tuletis annab nurkkiiruse. w = dϕ/dt Pöördenurk ja nurkkiirus on suunatud mööda pöörlemistelge. (Parema käe kruvireegel.) 11. Kuidas on seotud punkti joonkiirus ja nurkkiirus? (Põhjendada) 12
Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 1,2%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 12 minuti pärast näitab Polamat = 2,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=1,2*1000/(342*100)=0,035 mol/l 0 =4,3 S0 = 0,035 =-1,0 S = 0 Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 1,2% 12 minuti pärast oli pöördenurk =2,1 ja sellele vastav S = 0,021 mol/l. Algkiirus v0 = (0,035 - 0,021)/(12*60) = 1,94*10^-5 mol/ls Kui S0 =0,035 mol/l, siis v0 = 1,94*10^-5 mol/ls Järgmine punkt 22 minuti pärast oli pöördenurk =0,85 ja sellele vastav S = 0,01221mol/l. Algkiirus v0 = (0,035-0,01221)/(22*60) = 1,73*10^-5 mol/ls Kui S0 =0,035 mol/l, siis v0 = 1,73*10^-5 mol/ls Sahharoosilahus 0,6% Jrk Proovi Aeg Polamat näit nr. võtmise aeg katse alguses
lainepikkus-kahe teineteiselel lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, interferents-lainete liitumine, difraktsioon-laine painub tõkete taha, peegeldumine-laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda, murdumine-laine levimissuuna muutumist ühest keskkonast teise üleminekul. l 2 · Valemeid koos tähistega: pöördenurk = r , nurkkiirus = t , = T = 2 f ; nurkkiiruse ja
a n = v2/R = 2R -nurkkiirus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t (rad/sek2) Kiiruse suuruse muutumist näitab tangentsiaalkiirendus. at = r 9. Pöördliikumine. Pöördliikumise põhivõrrand. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine, pöörlemisel on aga keskpunkt keha sees. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi muutus. = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik = v/r (nurkkiirus) [rad/s] v= R (joonkiirus) [m/s] = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 10. Mitteühtlane liikumine Kiirus on muutuv 11. Ühtlane liikumine a=0 V=const Keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. 12.Nurkkiirus ja võrdlus joonkiirusega. Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. []=[rad]/[sek]
2) Ringliikumine: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: (omega) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg = 2f Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ühik on 1rad/s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega.
Pöörlemine-on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Punkte läbivat sirget kutsutakse pöörlemisteljeks. N:Maa pöörleb ümber oma telje, "vindiga" löödud pall pöörleb, propeller pöörleb Tiirlemine-on keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha. N:Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese, aga ka kärbes võib tiirelda ümber lambi. 2.Kirjuta pöördenurga def valem, defineeri selle alusel pöördenurk, pöördenurga ühik. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Raadius joonistab pöördenurga. Ühik: 1° või 1 rad ( = 1 rad siis, kui l = r) = l/r 3.Kirjuta nurkkiiruse def valem, defineeri nurkkiiruse mõiste ja kirjuta ühik. = /t Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe, ühikuks on 1 rad/s. 4.Mis on joonkiirus, joonkiiruse seos nurkkiirusega?
normaalpinge ja nihkepinge epüürid; 6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegurid normaalpinge ja nihkepinge järgi ning kontrollida tala tugevust; 7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga universaalvõrrandid; 8. Arvutada tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurgk ; 9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning läbipaine sellel kohal vmax; 10. Formuleerida ülesande vastus. Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0
See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus: esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis. Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: roolimehanism(vähendab rooli pööramiseks vajaliku jõudu),
Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel
Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta. Kuna põrke kestvus on palju väiksem pendli võnkeperioodist, siis ei jõua pendel põrke ajal tasakaalust välja minna. Kuuli kiirus avaldatakse valemist: 40 1 = 2 (12 - 22 ) 1 - 22 Kus otsitav kiirus, 0 maksimaalne pöördenurk, koormise mass, pendli kausikese keskpunkti kaugus teljest, 1 , 2 koormise kaugus teljest, 1 , 2 pendli võnkeperiood. a a0 s 2 Tabelid
· Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz
Nihkeanduri kalibreerimine Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Üldine iseloomustus: takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem: Mõõtetulemused ja arvutused: Katse Pöördenurk Väljundpinge Väljundpinge Nominaalpinge Uv (V) Uk (V) nr. (deg) koormuseta koormatult Un (V) (deg) Uv (V) Uk (V) 1. 0 0,000002 0,000003 0 0,5 0,001000 0,001000 2. 33 0,59070 0,61341 0,71577 0,5 0,0097 0,0100 3. 66 1,3228 1,2443 1,43154 0,5 0,0306 0,0300 4
Nimetus tähis ühik Nihe s m Kiirus v m/s Kiirendus a m/s2 Nurkkiirus oomega 1 rad/s Pöördenurk fii 1 rad Sagedus f Hz Jõumoment M kg Jõud F N Impulss p 1 kg m/s Hälve x m Võnkeamplituud Xm m Töö A J Võimsus N W Rõhk P Pa Kin en Ek J
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz
polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab su lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil Töövahendid. Polarimeeter KRÜSS, kolb suhkrulahuse segamiseks Töö käik. 1) Esmalt täidetakse polarimeetri toru (toru pikkus l=100 mm) määratletud kon suhkrulahusega 2) valatakse suhkrulahus polameetri torust välja 3) Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi kolvis 25 ml-le suhkrulahuse
puudumises. Seega on mootor lihtsama konstruktsiooniga, kuid lõppastme topoloogia vahelduva polaar- suse tõttu keerukam. Jättes mähised ümber lülitamata, säilitab pingestatud aktiiv- või hübriidrootoriga samm-mootor hoidemomendi, mis väldib rootori iseeneslikku liikumahakkamist väliste jõudude toimel. Samm-mootor on numbriliselt juhitav, mistõttu sobib see ideaalselt kokku diskreetsete juhtimis- süsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulsile vastab teatud pöördenurk , n impulsile aga pöördenurk = n·. ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga dar- lingtoni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu. Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et esimesest tran- sistorist tulev vool võimendatakse veelgi enam teise transistori poolt. Kasutatavad komponendid · Samm-mootor M35SP5 Mitsumi · ULN2003APG
Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega. 1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise
konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Vaba langemine on selline olukord, kus kehale mõjuvad ainult raskusjõud, seega kõik vabalt langevad kehad liiguvad raskuskiirendusega, mis ei sõltu keha massist → vaba langemine on konstantse kiirendusega liikumine. Kuna vaba langemine on konstantse kiirendusega, siis vabalt langeva keha kiirus muutub ühtlaselt, mistõttu ei saa ta olla konstantse kiirusega. 6. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Hetkeline nurkkiirus on pöördenurga tuletis aja järgi. Keskmine nurkkiirus on keskmine pöördenurk jagatud ajaga. Pöördenurk on pöörlemistelje juures, pöördevektor on suunatud telje suunas, samuti ka nurkkiirus. 7. Kuidas on seotud punkti joonkiirus ja nurkkiirus? (Põhjendada) Punkti joonkiirus on punkti nurkkiiruse ja raadiuse (punkti kauguse teljest) vektorkorrutis. ds ds = R∙ dϕ; v = =R ∙ ω
Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. R1 asendis Kaugus peegli ja valguslaigu vahel s Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle a Maksimaalne pöördenurk 0 n täisvõnke aeg esimeses asendis t1 Võnkeperiood 1. asendis T1 Tabamispunkti kaugus l pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. R2 asendis n täisvõnke aeg 2. asendis t2 Võnkeperiood 2. asendis T2 Kuuli kiirus v
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz
Hetkkiirus (joonkiirus) v on ringjoone s R R a igas punktis puutujasuunaline x a v a Da Dt =w - nurkkiirus kus Da - raadiuse pöördenurk ja Dt- selle moodustamiseks w = const kulunud ajavahemik Ringjoone kaare pikkus s=Ra ; Ds=R Ds=RDa : Dt Ds R Da v =w R = Dt Dt 6.2 Kesktõmbekiirendus (an) R Da v2
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9. VÕNKUMISE LIIGID: vabavõnkumine (toimub süsteemiliste jõudude mõjul) ja sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED võnkeperiood (1 täisvõnke kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne h...
valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võim lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil. Töövahendid. polarimeeter KRÜSS, suhkrulahus, invertaasi lahus Töö käik. Tegin vajaliku lahuse ja fikseerisin reaktsiooni algusaja. Panin lahuse katse toru teatud aja tagant vaatasin näitu ja panin selle kirja. Kõige alguses tegin katse p hiljem arvutustes teha kalibratsioon
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F jõud ning S pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril
liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23 Loeng 2. Suurused: · Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m · Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s · Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes ajaühikus 1 m/s · Kiirendus esimene tuletis kiirusevõrrandist, kiirendus on kiiruse muudu ja aja muudu suhe Pöördliikumine: · Pöördenurk - nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul · Nurkkiirus - näitab, kui suur pöördenurk ajaühikus läbitakse · Nurkkiirendus näitab kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul, 1 rad/s Normaal- ja tangentsiaalkiirendus · Normaalkiirendus (kesktõmbekiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas
Pöörlemine-asub ringjoonekeskpuntki seespool keha. Nt- autoratas. Tiirlemine-asub ringjoonekeskpunkti väljaspool keha. Nt-maakera tiirleb ümber päikee. Periood-ajavahemik,mille jooksul läbitakse üks täisring. T=t/N Sagedus-ajaühikus tehtavate täisringide arv. F=N/t Nurkkiirus-võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. w=fii(pöördenurk 6,28rad)/t. Joonkiirus-läbitud kaarepikkus ajaühiku kohta. v=fii*4 Kesktõmbekiirendus-suuna muutusest tingitud kiirendus. a=V2/r võnkumiste liigid-vabad võnkumised(sisejõudude mõjul(pendel)/ sundvõnkumine-välisjõudude (õmblusmasina nõela). sumbuvad- ja sundvõnkumised-sumbuv(võnkumine väheneb,peatud)/sumbumatu(kestab pikalt) võnkeamplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist harmooniline võnkumine-kirjeldatakse siinus funktsiooni abil. matemaatiline ja vedrupendel- Mate-venimatu kaaluta niidi otsa riputatud punktmass. Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sag...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
