osakesteks ja koonduma gravitatsiooni mõjul rõngaste kesktasapinna poole (hakkasid moodustuma kettad), osakeste kokkupõrkumise ning kokkuliitumise tulemusena moodustusid gaasi- ning tolmupilves väikesed kivikamakalaadsed lokaalsed agregaadid e. planetesimaalid. Planetesimaalide pideva kokkupõrkumise ja liitumise tulemusena moodustusid üha suuremad kehad, millele langesid väiksemad kehad ning lõpptulemusena moodustusid tänapäevastel orbiitidel liikuvad 8 planeeti. Planeetide moodustumise protsess toimus küllaltki kiiresti, vähem kui 100 miljoni aasta jooksul. Vastavalt tollest ajast pärinevate protsesside jäänukite e. meteoriitidele vanusele toimus planeetide moodustumise protsess ligikaudu 4,56. miljardi aasta eest. Juba protopäikese ning planeetide moodustumise ajal algas esmane ainese segregatsioon (eraldumine) ja diferentseerumine (grupeerumine fraktsioonidesse). Tahkete osakeste
Jupiter Väljaspool väikeplaneetide piirkonda asub Jupiter - suurim planeet Päikesesüsteemis. Nagu teistelgi gaasilistel planeetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind. Jupiteri vaadeldes on näha planeeti ümbritsevad pilvevööndid. samuti on näha kuulus Suur Punane Laik, mis arvatakse olevat hiiglaslik keeristorm Jupiteri atmosfääris. Jupiteri ööpäev on väga lühike: ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub vähem kui kümme tundi. Jupiteri ümbritsevatel orbiitidel tiirleb kokku kuusteist kuud. 13 Saturn Saturn on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Saturni ümbritsevad pilvevööndid, kuigi neid pole nii kerge näha kui Jupiteri omi. Ümber tema tiirleb vähemalt 21 kuud. Neist suurim - Titaan - on palju suurem kui Kuu. Saturni ümbritsevad rõngad muudavad ta üheks ilusamaks vaatepildiks taevas. Nad koosnevad miljonitest pisikestest jäistest osakestest
➢ Vesiniku isotoobid on 𝐻 (𝑣𝑒𝑠𝑖𝑛𝑖𝑘),(𝑑𝑒𝑢𝑡𝑒𝑒𝑟𝑖𝑢𝑚) ja (𝑡𝑟𝑖𝑖𝑡𝑖𝑢𝑚) ➢ Uraani isotoobid on (uraan-235) ja (uraan-238). ➢ Looduslikud isotoobid puuduvad Na, Al, P, F. 14. Aatomite elektronstruktuur. ➢ Varasem käsitlus: aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. ➢ Elektron saab liikuda ainult tuumast kindlatel määratud kaugustel asetsevatel orbiitidel ja igal orbiidil on kindel energiatase. ➢ Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon). ➢ Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat). ➢ Energia, mis eraldub või neeldub elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele: ΔE = h
Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur ja kuskil 12-15 kilomeetri sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. [3;6] 6.3 Jupiteri kuud. Jupiteri rõngad. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Callisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu
kuulub see asteroid Ateni tüüpi. See jaotus vastab vaid hetkeseisule, planeetide häirituste mõjul lähevad paljud asteroidid ühest tüübist teise. Nende hulka kuuluvad ka kõige eksootilisemate orbiitidega asteroidid: Hephaistos on suurima ekstsentrilisusega (0,83), 1973 NA orbiidi tasandil on suurim kalle ekliptika suhtes (68) ja 1983 TB lähenes Päikesele vaid 0,14 a.ü. kaugusele. (5) Joonis 18. Asteroidide ja planeetide asukohad orbiitidel seisuga 1.detsember 2003 Viis läbimõõdult suuremat asteroidi on 1 Ceres (914 km), 2 Pallas (522 km), 4 Vesta (526 km) ja 10 Hygiea (430 km), 3 Juno on alles viieteistkümnes. Üldse on vaid 30 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameetrid on vaid mõnisada meetrit. (5) 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid Helda pea ja pika sabaga suur komeet on imetlusväärne nähtus öötaevas. See, mida
Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. (Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama.) 2.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil:
Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. (Niisiis, statsionaarsel orbiidil elektron energiat ei kaota ja võib seal püsida igavesti. Edasi on lihtne: selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama.) 2.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Kvant-arvud on täisarvulised kordajad, mis tähistavad lainepikkuste arvu orbiidil:
Täisarv n iseloomustab aatomi statsionaarset olekut ja teda nimetatakse (PEA)KVANTARVUKS 277. Formuleerida Bohri II (kiirguse) postulaat. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab footoni. Ena - Enl = hv hf = E2-E1 278. Formuleerida Bohri III (lubatud orbiitide) postulaat. Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel, millel elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h mvl rl = l 2 279. Milles seisneb de Broglie hüpotees? Kui osakese kiirus läheneb valguse kiirusele, tuleb seisumassi asemel kasutada relativistlikku massi 280. Milles seisnevad Heisenbergi määramatuse relatsioonid? Mikroosakese liikumishulga ja koordinaadi samanimelisi komponente ei saa korraga määrata kuitahes täpselt. 281
valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: 28. Päikesesüsteemi väikekehad Asteroid, Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese' komeet, Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest meteoriit, Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda
Siinkohal leian paralleele Waltari ja Jaan Krossiga. Jaan Kross nägi kroonikakirjutajast jutlustajas Balthasar Russowis oma teist ja samas kõige sügavamat mina, keda ta järgnevas loomingus teosest teosesesse erinevates kehastustes ikka ja jälle läbi kirjutas. Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist, kelle olemus olevat Fine'i isa, van Brooklyni sõnul vanem kui meie usk. Fine meenutab ka
täisarvulisi väärtusi. Peakvantarv (n) n=1 puhul elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel. N: NH3 parameetrid. Kriitilised olekus läheb gaas üle vedelikuks ilma, et liigub elektron esimesel e.põhiorbiidil. (amoniaagi) molekulis on p orbitaalide 3 elektroni moodustanud ta omadused muutuksid. Statsionaa rsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga, 3-me H aatomi s elektronidega 3 elektron paari. 4.4 Vedelikud. kuid kiirgab või neelab energiat kvantidena üleminekul ühelt 3.7 Kordinatiivne e.donor-akseptor side. Keemilise sideme Molekulid paiknevad vedelikus nii tihedat, et neid ei ole võimalik orbiidilt teisele
täisarvulisi väärtusi. Peakvantarv (n) n=1 puhul metalli katioonid (+) monokrist-dest. Krist.võred jaot-kse osakeste geoni paig-se alusel liigub elektron esimesel e.põhiorbiidil. Delokaliseeritud elektroonid (-) 7ks krist.süs-ks, nad erin-d ükstst telgede pikkuse ja suhtel. asendi Stats-tel orbiitidel liik-s ekt en-t ei kiirga, kuid kiirgab või neelab 3.6 Vesinikside. Keem sideme ol-ne liik on poolest. Võreosakeste iseliimu ja vastastiktoime seisukohast erist- en-t kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul I-lt vesinikside, mis oma loomult on elektrostaat-se se atm-, mok- ja ioonvõret. Aatomvõrega krist-del on sõlmp.-des orbiidilt II-le, ekt neelab en. kvandi, vastupid. juhul kiirgab
Faasierinevused aga etendavad interferentspildi moodustumisel niisama tähtsat osa kui intensiivsuse erinevused. Hologramm võimaldab rekonstrueerida objekti ruumilist kujutist. Holograafiat rakendatakse väikestest detailidest kujutiste tegemisel, võnkuvate plaatide uurimisel. Ardo Laur Pööratud jaotus Aatom koosneb tuumast ja selle ümber statsionaarsetel orbiitidel ringlevatest elektronidest, ilma et elektronid seejuures energiat kiirgaksid. Tavalises, ergastamata aatomis ringleb välimine elektron oma madalaimal statsionaarsel orbiidil. Kui aatomile energiat juurde anda (soojusliikumisest tingitud põrke tagajärjel või kokkupõrkel elektriliselt laetud osakestega või ehk valguskiirguse arvel), läheb välimine elektron üle energeetiliselt kõrgemasse ergastatud olekusse, millest ta reeglina veidi aja
lainepikkustest koosnev kiirgus, mida saab lahutada üksikuteks kindla lainepikkusega komponentideks ja registreerida (emissioonspektraalanalüüs). Igale orbitaalile mahub maksimaalselt kaks elektroni 1. Bohri vesinikuaatomi mudel Aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. Elektron saab liikuda ainult tuumast kindlatel määratud kaugustel asetsevatel orbiitidel ja igal orbiidil on kindel energiatase Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat) Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile - kiirgub valgusena üks kvantenergiat (eraldub üks footon). 1. DeBroglie hüpotees Lainelised omadused ei ole omased ainult footonitele, vaid kõikidele elementaarosakestele. Elektronil on ka
kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu. Nüüd oli universumi temperatuur langenud alla 3000 kelvini ning see aeglustas osakesi piisavalt, et aatomituumad saaksid tõmmata elektronid enda ümber orbiidile tiirlema. See oli üks kõige olulisematest muudatustest, sest prootonitel ja elektronidel on võrdne laeng, kuid nad on erinimelised. Nüüd muutis nende aatomiline ühinemine kogu asja elektriliselt neutraalseks. Kui kõik olid neutraalne, aeglasem ja osakesed olid kindlatel orbiitidel, ei tõuganud ükski neist enam footoneid. Selle tulemusena kosmiline udu selgines ning Suure Paugu kaja sai vabaks. Esimesed footonid on sellest ajast peale läbi kosmose rännanud. Siin kohal peab mainima üht olulist fakti. Universumi suurenemine toob kaasa jahtumise ning nagu elementaarfüüsikast teada, siis, mida jahedam, seda aeglasemini osakesed liiguvad. Footoni ehk valguskvandi kohta see 15 ei käi. Footon liigub alati valguskiirusel
4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). · Päikesesüsteemi väikekehad · asteroidid · komeedid · meteoorkehad · kosmiline tolm Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane [taevakeha]' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi
elliptilisus ulatub mõne protsendini (va. Pluuto). 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid. Päikesesüsteemi eeskujuks võttes on loodud ka planetaarne aatomimudel. Selles on Päikese osas aatomituum, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid nagu planeedid ümber Päikese. Nagu Päikesesüsteemis on praktiliselt kogu süsteemi mass koondunud tuuma. Planetaarset aatomimudelit käsitleme lähemalt 9. jaotises Kvantmehaanika. Päikesesüsteemi planeetide loetelus oleks õigem piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide
A=N+Z, kus N on neutronite arv. Kui aatominumber ja massinumber on teada, saab leida meutronite arvu. Näiteks hapniku aatomimass on 16 ja aatominumber on 8. Seega on neutronite arv hapniku aatomis samuti 8. Elektronide orbiidid Atomaarsed elektronid liiguvad tuuma ümber kontsentrilistel orbiitidel ehk elektronkihtidel. Igal kihil võib olla kindel arv elektrone, seda arvu ei saa ületada. Elektronkihte märgistatakse tähtedega tähestikulises järjekorras, alates sisemisest K- kihist, millele järgnevad L-, M- etc-kihid. Elektronide asetsus elekronkihtidel määrab kindlaks, kuidas aatom osaleb keemilistes reaktsioonides. Aatomituum keemilistes reaktsioonides ei muutu. Aatomi suurus Aatomituuma läbimõõt on ca 10-15 meetrit, kogu aatomi läbimõõt aga 10-11 meetrit.
E q q d Mõnede ainete molekulid võivad samuti moodustada dipoole. Eraldiasuva aatomi dipoolmoment on välise elektrivälja puudumisel üldjuhul null, sest tema positiivse laengu kese paikneb tuumas; elektrone võib vaadelda „laiali määrituna” orbiitidel, mis paiknevad tuuma suhtes sümmeetriliselt ja seega asub elektronkatte negatiivse laengu kese samuti tuumas. Samas ei tarvitse mõnes mitmeaatomilises molekulis, näiteks vee puhul, positiivse ja negatiivse laengu keskmed ühtida. Sellise molekuli dipoolmoment erineb nullist. H H d O 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
