Maatriksprinter NIMI RÜHM Maatriksprinter ehk nõelprinter • Enamasti 9, 18 või 24 nõelase trükkimispeaga • Parim trükitihedus 360x360 punkti tolli kohta (dpi) • Värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani OKI ML5591 Dot Matrix Printer - ECO Versioon Kuidas töötab? • Printer toodab tähti ja illustratsioone lüües prindipeas (vt. joonist) asuvate nõeltega vastu värvilinti • Tulemusena moodustavad lähestikku asuvad punktid vastava kujutise • Trükivad poole rea kaupa Nõelmaatriksprinteri printimispea • Printeri peas asuvad nõelad püstises tulbas • Kuigi nõelad asetsevad teineteisele äärmiselt lähedal, on iga nõel eraldi kontrollitav • Printimispea kulgeb horisontaalselt mööda paberit • Igas punktis käivituvad erinevad nõelte kombinatsioonid Nõelmaatriksprint ...
skanneerida. Käsiskänner Filmi skänner veebikaamera Selle abil saab Klaaspinda puhastada (live)pilti vaadata. aeg-ajalt Väljundseadmed printer Selle abil saab Tindiprinter, Tindiprinteritel kaasas printida arvutist laserprinter, vastav puhastamise paberile erinevaid nõelprinter. programm. Vajadusel Töid, pilte jm. kasutada spetsialisti abi plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja arvjooniste, laserplottereid diagrammide, (suleplotterite) kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Sisend-väljunseadmed
Maatriksprinter teeb töötamisel hirmsat müra, aga see on ainus printer, mis on võimeline tegema korraga 34 koopiat (raamatupidamisdokumendid, tollideklaratsioonid...). Lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimiseks sobib maatriksprinter. Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9nõelaseid ja 24nõelaseid maatriksprintereid. Maatriksprinter e. Nõelprinter. Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Prindipea prindib rea algusest lõpuni, seejärel järgmise rea jne. Mida rohkem on nõelu, seda suurem on printeri eraldusvõime. Maatriksprinter on hetkel üks vanemaid säilinud printimistehnoloogiaid. Printeri tööpõhimõte on väga lihtne väikeste nõeltega surutakse läbi värvaine lindi paberile punktikesi
Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Maatriksprinter on kõige odavama kulumaterjaliga printer. Seda kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekopeeruvad ehk mitmekihilised blanketid, näiteks pankades blankettide printimisel.
Funktsiooniklahvid F1-F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks). Kuvarite kaks põhitüüpi on kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. Põhilised näitajad, mis iseloomustavad kuvareid on diagonaali pikkus, eraldusvõime, kõrgkvaliteetse televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter, laserprinter ja nõelprinter. Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil. Skänneri, digitaalse kaameraga, veebikaameratega saab pilte arvutisse laadida. Võrgukaarti, ruuterit või modemit on vaja arvutivõrgu ehitamisel. Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul. Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha.
Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid........................................................................................... 6 2.2.1 Termoprinterid......................................................................................... 6 2.2.2 UV printerid..............................................................
1. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi.kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. 2. Nimeta kolme erinevat liiki printereid.laserprinter, tindiprinter ja nõelprinter. 3. Nimeta enam levinud operatsioonisüsteeme. Kuidas need omakorda jagunevad?Windows, linux ja android. Windowsi versioonid on jagunenud omakorda väljaanneteks vastavalt sellele, milliseid võimalusi need sisaldavad. Tavaliselt on koduarvutitele paigaldatud väljaanne, mille nimetuses on sõna Home (kodu). Ametiasutustes kasutatakse tavaliselt suuremat turvalisust nõudvate või ühiskasutuses olevate süsteemide jaoks mõeldud väljaandeid
Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printerid on siiski reeglina aeglased seadmed (30 lehekülge minutis loetakse kiireks, kuid paljud odavad printerid on sellest palju aeglasemad) ja lehekülje hind tuleb tegelikult suhteliselt kõrge. Printerid jaotatakse tindiga ja tindita printeriteks. Printerite tüübid on UV printerid, monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid, maatriksprinter e. nõelprinter, õisprinter, LED-printer,vedeltindi printerid, CIJ tindiprinterid, DOD printerid,tahke tindi printerid,värvi sublimatsiooni printerid ja termoprinterid. Minuarust võiks need printerid muutuda multifunktsionaalseks ehk võiks tulla välja selline printer mis seisab sul kodus nurgas ja paned siis arvutist printima sellise tehnoloogiaga millega ise tahad. Võiks olla printer kõikide nende eeltoodud teholoogiatega. Klaviatuurid Klaviatuurid on olnud aegade jooksul suhteliselt muutumatud
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Juga...
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...
Ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid 1.5.5 Nõelprinterid Töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Nõelprinter meenutab ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. 1.5.6 Õisprinter On printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena väljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva sümboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
värvaineteks ehk pigmentideks. Pigmentidel on parem valguskindlus. Värvid võivad kuivada UV kiirguse abil või keemilise reaktsiooni tulemusel, kus eraldub mõni ühend (näiteks vesi või orgaaniline lahusti). Printeritüübid: Löökprinterid - Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Maatriksprinter e. nõelprinter - Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Õisprinter (Daisy-wheel) - Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust või metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
tõenäoliselt hinnast. *Selleks et vaheldamist rakendada, peavad mälumoodulid olema identsed. Vaheldamine muudab tunduvalt efektiivsemaks ka DRAM-tüüpi mälude kasutamise, kuna ta aitab kompenseerida viimase pisut aglasemat sisenemisaega. 36. Printerid[1] Laias laastus jaoatakse printerid löögiga ning löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vaid vähenõudlikute ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. *Nõelmaatriksprinter- Nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid ja siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem on nõelu, seda parem on printeri eraldusvõime(nt. 9 nõelaga saab mustandikvaliteedi, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteedi jne). Printimiskiirus ulatub 200...400 tähte sekundis e. 90-180 rida minutis. Maatriksprinteri nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ning lärmakas. Tänapäeval ei ole laias kasutuses.
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...
Miinus ka oskamatus oma sisu asendada: selleks strateegiad LRU, LFU, FIFO jne. KOGUMASSOTSIATIIVNE kompromiss assotsiatiivse ja otsevastavusega peidikmälu vahel. Kasutatakse elemente mõlemas tehnoloogiast. Kõige rohkem kasutatav. 3. PRINTERID, VÄRVITRÜKK Laias laastus jaotatakse löögiga ja löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vähenõudlike ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. MAATRIKSPRINTER nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse tähekujundeid mis siis surutakse läbi tindiga immutatud lindi vastu paberit. Mida rohkem nõelu seda suurem printeri eraldusvõime. NT 9 nõelaga mustandikvaliteet, 24 nõelaga kirjutusmasinakvaliteet jne. Printimiskiirus 200-400 tähte sekundis ehk 90-180 rida minutis. Nõelu saab juhtida solenoididega. Odav ja lärmakas. Tänapäeval pole laias kasutuses.
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...
düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid on igasuguse väljanägemisega, kuid alati leiate
Printer on seade arvutis oleva kujutise viimiseks paberile. Teisisõnu, printer teeb arvutiku- jutisest kõvakoopia (hard copy). Printeri üldiseks parameetriks on lahutusvõime, mida mõõdetakse punktides tolli kohta (dpi). Arvestatav prindikvaliteet on alates 300 dpi-st. Ajaloos on katsetatud mitmeid prinditehnoloogiaid, tänapäevaks on neist sõelale jäänud kolm põhilist. 47 Cathode Ray Tube 48 Liquid Crystal Display 27 · Nõelprinter ehk maatriksprinter. Prinditehnoloogia seisneb arvuti poolt juhitavast nõelte maatriksis, mis löövad vajalikul momendil vastu paberit. Nõela ja paberi vahel on trükivärviga kaetud lint, see- tõttu jääb paberile löögikohta jälg. Nõelprinterid on nigela prindikvaliteediga, mürarikkad ja mitte eri- Joonis 48. ti kiired. Varem olid nõelprinterid väga odavad, nüüd nõudluse vä- Nõelprinteri henemise tõttu enam mitte
Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Nõelprinterid töötavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõeltega "tulistatakse" värvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nõelprinter ka kirjutusmasinat, ainult tähetüüpide asemel moodustavad tähemärke teatud maatriksina paigutatud nõelte löögid. Odavad 9 nõelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lärmakamad kui nende 24-nõelalised veidi kallimad sugulased. Nõelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nõelprintereid
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
