Ergonoomika tegeleb kõikvõimalike tegevust kergendamisega ja selle tegevuse inimesele tervislikuks tegemist. Ergonoomiat kasutatakse näiteks töökvaliteedi parandamise jaoks, see parandab inimese töövõimet ja üleüldiselt on see inimese heaolu jaoks. Kuna inimesed ei mõtle eriti, kuidas oleks õige istuda jms, siis ergonoomikal on väga tähtis osa. Kui inimesel on hea tervis, mugavusetunne, siis ta töötab ka paremini. 2. Kus koolis võiks midagi olla ergonoomilisem? Kui mõtleme ergonoomikale koolis, siis tuleb esimesena mõttesse toolid ja lauad, mille taga õpilased terve pika õppepäeva istuma peavad ja need võivad olla ebaergonoomilised. Nimelt võivad lauad olla ühest partiist ja toolid üldse teiselt firmalt või teisest partiist, aga ma arvan, et enamasi ostetakse kooli neid ühekorraga samast kohast. Aga erinevad lauad ja toolid ei pruugi kokku sobida ja lapsed võivad istuda valedel kõrgustel, mis võib põhjustada nt selja- ja kaelavalusid.
KIRJANDUS MEIE ELUS Kui me mõtleme kirjandusele, tulevad meil ilmselt kohe silme ette raamatud, kuid kirjandus on tegelikult palju enam kui raamatud. Missugusena esineb kirjanduse roll meie elus? Iga päev saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Kogu aeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Kerrang saan ma teada infot enda lemmikbändide kohta. On olemas ka mõned
Minu elutee sihid ja käänakud . Tihti mõtleme sellele, mis võiks meie elus teisiti olla,kuid seetõttu jätame väärtustamata need asjad,mis me juba saavutanud oleme. Silme ette tulevad aina uued ja uued sihid,kuid kahjuks vanad, võibolla isegi paremad ideed ununevad. Peale selle leidub eluteel palju karme käänakuid,mis ei lase meil meie soovitud eesmärkideni jõuda. Ka mul on välja kujunenud omad sihid ja kavatsen nii palju kui vähegi saan pingutada, et nendeni jõuda. Juba praegu on mul oma eesmärkide poole
Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama liigi (geneetiliselt) elusorganismi levikut ja selleks vajalikke tingimusi. Populatsioon ühe liigi teatud levikuala. Liigil võib olla mitu populatsiooni. (Üks Eesti pinnal, teine Austraalias). -/- on vabalt ristuvate isendite kogum, mis suhteliselt eraldatuna teistest taolistest kogumitest püsib pikka aega arealil. (Levikualal). Populatsioon, aga tähendab selle koguhulka, kus ei ole tähtis otsesed tingimused jms.
Reaalseid eesmärke hakatakse seadma noorukieas, mil õpitakse hindama oma võimeid ning oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad otsused meie elus, sest vale valiku tegemise tõttu on väga raske oma eesmärke 100% realiseerida või kaob võimalus nende poole püüelda sootuks. Kindlasti leitakse end ristteel veel mitmelgi järgneval korral. Selgi hetkel mõtleme, kuhu keerata nägu, kuhu selg. Tähtsate otsuste langetamisel tuleks analüüsida iseennast, usaldada oma vaistu, esitada endale küsimusi: kas ma suudan?, mida ma sellest võidan?, kas teised valikud ei ole paremad? Läbi tuleks mõelda kõigi valikute plussid ja miinused ning leida nende seast nn kuldne kesktee. Sel ajal tuleb meeles pidada, et minnes mööda kõige lihtsamat teed, võime olla kindal, et me jõuame kohale, kuid läbitud vahemaa pole meile mitte midagi õpetanud
Hetked, mida ma tulevikku kaasa võtaks Tihti me mõtleme oma tulevikule mis saab, kuidas saab ja kas üldse saab. Me räägime asjadest, mis võiksid olla, kuid harva nimetame asju, mida me tahame kaasa võtta tulevikku. Mida ja millised hetked võtaksin mina tulevikku kaasa ? Üks asjadest, milleta elada ei saa on naer, selleta oleks maailm veel süngem ja külmem, kui praegu. Ma jumaldan neid hetki, mil ma saan naera südamest, mitte asjade üle, mis on lapselikult absurdsed
allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine. Seda väidet võib seostada Sokrateselt saadud veendumusega, et dialektika ehk vasturääkivuse abil on võimalik saada teadmist hüve. Arvamus: Sokrates võis küll saada mõtteainet teistelt filosoofidelt, kuid ta täiustas neid suurel määral ning on võimalik, et just tänu temale me tänapäeval koolis mõtleme iseseisvalt ja õpime kriitiliselt selle asemel, et võtta lihtsalt õpetajate enda vaateid omaks.
Eestlane kes ta on? Eestlasi on juba ammusest ajast tuntud külma rahvana. Mõtleme ainult iseendale, meeleolu on alati morn ja eelistatakse üksi olla. Välismaalasele võib ju nii tunduda, kuna on tõsi, et eestlane ei võta külalisi nii soojalt vastu kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased. Tegelikult on eestlastel väga soe süda, kuid seda ei taheta tihtipeale välja näidata. Põhjust ma ei leia, kuid võib-olla ei soovita end nii palju avada, kuna ei suudeta usaldust leida. Teame ju kõik, mida teised riigid meile sõja ajal teinud on.
Euro turvalisus. Euro on rahatäht mis hõlmab nüüdseks enamus euroopa riike. 2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Juba 1999. aastast sai eurodes teha pangaülekandeid, kuid seitse pangatähte ja kaheksa münti jõudsid kasutusse kolm aastat hiljem. Euroopa majandus ja inimesed on viimasel aastasajal näinud raskeid aegu. Mõtleme kas või eelmise sajandi 20ndate alguse hüperinflatsioonile Saksamaal, kus raha kaotas väärtust minutitega ning pagari juurde mindi rahatähti täis laotud kärudega. Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne
Kas tänane maailm vajab NATOt? Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat
3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid: Kui jumal on meile sisendanud usu jumalasse ja kasvõi üks inimene ei usu jumalat, kas see on piisav argument jumala eksistentsis kahelda? 3. Ühised: Kui mõelda siis peab ka olema
Sina ja mina ja kõik teised inimesed me kõik oleme nagu liivakell. Kui me hommikul üles tõuseme, mõtleme me kõigile neile sadadele asjadele, mis me selle päeva jooksul tegema peame, kuid kui me ei tee kõiki neid asju ühekaupa, lastes neil aeglaselt ja ühtlaselt voolata läbi terve päeva nagu seda teevad liivaterakesed, mis lähevad läbi liivakella kitsa kaela, varitseb meid oht lõhkuda oma keha füüsiline või vaimne struktuur. Üks liivaterake korraga. Üks ülesanne korraga. Igaüks suudab korraga ära teha vaid ühe päeva töö, ükskõik kui raske see ka ei oleks.
" T. Szasz - "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." See, kes jätab kõik juhuse hooleks, muudab oma elu loteriiks Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. Cato Vanem Instinkt on suurepärane asi. Seda ei saa seletada ega ignoreerida. Agatha Christie Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Lucius Annaeus Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer, 1788-1860 Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates Kuulamine nõuab pingutust, paljast kuulmisest pole midagi kasu. Part kuuleb ka. Igor (Fjodorovits) Stravinski, 1882-1971 Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi. Arthur Schopenhauer, 1788-1860
Milles peitub ,,Rehepappi" edu? Aastal 2000 avaldas raamatukirjastus Varrak Andrus Kivirähki poolt kirjutatud raamatu ,,Rehepapp". Raamat osutus üsna populaarseks olles võitnud kultuurikapitali proosapreemia, Virumaa kirjanduse preemia ning pääsenud Eesti kirjanduse kuldraamatukokku. Raamat on olemas kuues keeles: Soome (2002), Norra, Ungari (2004), Vene (2008), Läti (2009) ja Prantsuse (2014). Raamatu põhjal on tehtud mitmeid teatrilavastusi. Raamatust ilmus ka selle aasta alguses film, mis on olnud sammuti edukas. Kuid kuidas suutis üks raamat nii populaarseks osutada? Üheks raamatu kirjutamise põhjuseks oli Kivirähkil kusagilt loetud Tuglase arvamus sellest, et eestlastel ikkagi pole oma õiget eepost, sest Kreutzwald jättis kasutamata tohutul hulgal rahvapärimusi, keskendudes üksnes Kalevipojale. Mõned inimesed peavad sellepärast ka raamatut 21. sajandi eeposeks. ,,Rehepappi" iseloomusta...
Milleks peaksin oma tulevikku planeerima? Tuleviku planeerimine on meil igaühel pidevalt peas ning mõtleme põhimõtteliselt igapäevaselt oma tulevikule. Mis tööd me kunagi teeme, kus me õpime, milline pere meil on ja palju muudki. Plaanid muutuvad ajas ning elusündmuste põhjal. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid
suurepärase keelepraktika. Alatiseks jääb sulle teadmine ,et võõras kohe vette hüpates saad sa seal suurepäraselt hakkama ja sul ei teki probleeme. Välismaal säilib alati oht et sind tabab suur igatsus kodu ja lähedaste järele.Ning ka ühiskond ei pruugi sind omaks võtta või vastupidi. Suur palk millest meedias räägitakse ja millest ka eespool juttu oli kulub tihti söögi ja elamise arvelt ära , jättes järele sama summa mis Eestiski. Kuid mõtleme nüüd korraks asjale mida me välismaalt mitte kunagi ei leia. See on meie enda kodu ja kodukant ,kus on kõik sobrad ja pere. Ning ka lapsepõlv on seal mööda saadetud.Mis on ühele inimesele tähtsam ,kui tema alati ootav kodu ja lähedased ? Arvatavasti mitte midagi. Kokkuvõtteks tahaksin öelda ,et Igaüks meist peaks kasutama võimalust käia ära välismaal ja maailma näha. Ja seejärel hea tundega tagasi tulla teades et oma kodu on kõige parem.
ka ülejäänust midagi tugevat ja püsivat mõelda. Keegi ei saa kindel olla, mis teda ees ootab, kuid igaühel on omad unistused, plaanid ja mõtted tuleviku suhtes, kuid nende täitumiseks peab endast kõik oleneva tegema. Tulevikku ei saa juhuse hooleks jätta, sest sellega võivad kaasneda väga halvad tagajärjed, mida hiljem võib kahetsema hakata. Kui on olemas kindel elusiht ehk eesmärk, siis on ka tulevik kindlustatud, sest eesmärgi nimel tehakse kõik. 2. Tihti mõtleme ju, et kõik, mis täna on valesti, võiks minevikus olla tehtud teisiti, hoidmaks ära seda, mille tulemuste üle nüüd kurdame. Tugeva põhja saamiseks peab palju õppima, omandama vajalikud oskused ja mitmekülgsed teadmised koolist . Kuid on inimesi, kellel on sellest kõigest ükskõik, nende jaoks ei oma tulevik mingit tähtsust, nad mõtlevad, et haridus pole oluline ning töökoha leidmine on kerge. Kui nii see tegelikult pole, ajapikku saavad nad
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' Jaan Tätte peale oma kahe-aastast reisi merel. Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Tätte enda väitel kirjutam...
Noortel on palju erinevaid stiile. Osadele meeldivad lohakalt hoidvad lohvakad särgid ja kotakad püksid, teisele jällegi kitsad teksad ja T-särk. Noorte arust peab väljanägemine olema moodne, vaheldusrikas ja sikk. Vanemad aga hindavad just nimelt rohkem loomulikku ilu. Nad on rohkem klassikalised ja võibolla ka natuke oma nooruspõlve moes kinni. Muidugi saadakse inimese esmamulja just nimelt välimusest ning seda ei tohiks üldsegi mitte tühiseks pidada. Inimese sisemise ilu all mõtleme me aga tavaliselt tema iseloomu- ilusaks võib pidada lahket, sõbralikku, arukat ja huvitavat inimest. Kahjuks on ka selliseid inimesi, kes hoolivad ainult iseendast, räägivad teistest seljataga, on ennast täis ja ei pööra tähelepanu teiste arvamusele. Minuarvates ei aitaks siin ka hea välimus, sest kes ikka sellisega suhelda tahaks. Mina arvan seda, et ilus inimene on see, kellel on normaalne välimus ja ta ise on inteligentne ja tore
Elus peab oskama nii võita kui kaotada. Tihiti mõtleme, et tahaks olla jälle väike laps. Väikestel lastel ei ole muresid ja nad ei pea langetama raskeid otsuseid. Suuremad inimesed peavad lahendama probleeme ja tänu nendele probleemidele tulevad tagajärjed, kas kaotus või võit. Kellel on natukenegi eluaastaid turjal teab, et kõike elus ei saa. Üks selline nähtus on unistus. Igal inimesel on oma unistused. Unistuste poole tuleb püüelda. Ikka tahetakse, et unistused täituksid kuid võib tekkida ka tagasilööke
mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid, erinevaid ravimeid, mis ei lase toidul imenduda, nälgitakse jne. Buliimikute kehakaal on üldjuhul normaalne, aga ise ei olda sellega rahul. Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi (elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused, südamerütmihäired jms). Trenni tehes mõtleme enamjaolt sellele, et saaks ennast füüsiliselt hästi tunda, kuid inimesed, kes kannatavad buliimia all, ei tee trenni heaolu nimel, vaid selleks, et kaloreid põletada. Tekib arusaamine, et kui süüa, siis tuleb ka kohe ära kulutada, aga see tekitab trennisõltuvuse. Hakatakse tegema sporti ning arvatakse, et seljuhul võib kõike süüa, kuna trenni tehes põletatakse nii kui nii kõik söödud kalorid. Tagajärjed võivad olla aga kõike muud kui positiivsed
Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi? Meil kõigil on elus perioode, kus me mõtleme, et me vihkame kõiki inimesi siin maailmas- isegi oma vanemaid. Me vihkame kooli, ei salli oma sõpru ega armasta oma koera. Kooliealistele noortele korrutatakse ikka, et ei tohi kiusata ning norida klassikaaslasi. Alati on meie hulgas kiusajaid, kes ongi oma iseloomult sellised. Nad kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Peamised on: nad ei salli kiusatavaid või neil on lihtsalt igav. Täiskasvanud
temast enesest vaid teistest asjadest. Sellest järeldab, et tema mõistus on aistingutega seotu, lisaks kuulub tema keha kuulub just talle rohkem, kui ükski teine keha tunnetab oma keha selgemini, kui ühtki teist keha ja ei saa sellest lahutada nagu teistest. Keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa aju. Aju sisendab vaimu aistinguid, mis aitab kaasa terve inimese säilimisele. Samas, kui Descartes usub sellesse, mida me mõtleme ja ei sea sisemisi mõtteid kahtluse alla, siis teisalt ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. ,,Sest vahel oli nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paistnud suured maa pealt vaadates; ja ka loendamatu hulga teiste seda laadi asjade puhul märkasin, et väliste meelte otsustused on ekslikud." Meie mõtted välise maailma kohta tulevad meieni läbi
Ning kelles on ülim headus ja õiglus. Autor väidab, et Jumala loodud maailm on kõige parem kõikidest võimalikkudest. Arvestades tarkuse poolt juhitud valikut. Aga kelle või mille jaoks kõige parem? Kas elusolendite või substantside või mõlema jaoks. Kui võrrelda elusolendeid siis on ainult väga väike osa õnnelikud ja rahulolevad. Tekib küsimus ,,kas tõesti oli see kõikidet võimalikest valikutest kõige parem?" Nõustun Leibniziga öelduga, et unenägudes tõesti mõtleme välja ilma vaevata asju, (millest ärkvel olles tuleks kaua mõelda, et neid üldse avastada) kuigi minuarust näevad und ka loomad. Vähemalt osa neist. Teksti lõpus Autor kirjeldab peamiselt, et Jumal pakub meile armastusväärselt ja omakaupüüdmatult naudingut ja ülimat heaolu. Kuid miks siis osad kogevad seda rohkem ja teised jälle vähem. Ning mille järgi otsustab kes kui palju kogeb. Ja üleüldse kus asetseb Jumal? Tema looming on küll meie ümber aga tema ise
kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu põnevamaks ja uhkemaks tegema, et saada rohkem tunnustust ja kiidusõnu. Inimese välja mõeldud tekst ja jutt võib olla väga tõetruu ja kaasakiskuv kuid parimad ja kõige südamelähedamased filmid ja raamatud ning lood on alati olnud need mis on päriselt juhtunud. Teatrit on alati elus olud kas siis tahtlikult või mitte aga on. Me mõtleme kindlasti tihti filmi vaadates et kas see on tõestisündinud lugu või mitte ja otsime sellele vastust lõputiitritest , aga kas see on oluline ? Võib-olla tõesti aga võib-olla mitte aga tähtis on see et me seda naudime , teater ja film on ju selleks et meelt lahutada ja et inimesed saaksid veeta head aega. Võib-olla see et me ei saa aru mis on väljamõeldis ja mis mitte näitab meile seda kui arenenud on kirjandus ja kui palju kogemusi on kirjanikel tekitada jutuga meile tunne nagu
Me teeme selleks kõik, et see teekond oleks täis rõõmu, seiklusi, headust ja palju saavutusi. Kuid kõigi tegude ja ütlemiste juures on peamine jääda väärikaks. Väärikus on see, kui inimene omab enda tegude ja ütlemiste üle kontrolli ja suudab jääda viiskaks igas olukorras. Tihipeale on raske ennast vaos hoida, kui sulle tehaks, kas haiget või käitutakse ülekohtuselt, kuid inimene peab õppima enda emotsioone kontrollima. Kuna kui me ütleks välja kõik, mida me tegelikult mõtleme, siis võivad sellel olla väga halvad tagajärjed, sest öeldud sõnu tagasi võtta ei saa. Igapäevaselt me puutume kokku inimestega, kes ei suuda enda tegudes ja sõnades jääda väärikaks. Kui tekib vähegi kriitilisem olukord, siis inimesed ei suuda ennast vaos hoida ja ütlevad mõtlematult inetusi, mille tagajärgedele nad ei ole mõelnud, tehes sellega teinekord rohkem halba kui head ja seda võib juhtuda ka väga intelligentsete ja haritud inimeste puhul.
Surm Elu paratamatuks osaks on suremine ning me mõtleme kas tahame või ei, surmale küllaltki tihti. Suremist pealt näha on vaimselt vägagi traumeeriv. Seetõttu peavad just sõdurid olema vaimselt väga tugevad, sest sõja käigus võivad hukkuda nende sõbrad ning tuttavad. Mille eest on sõdurid valmis surema? Surrakse mõne olulise eesmärgi nimel. See tähendab seda, et inimesed on valmis loovutama oma elu mõne tähtsa eesmärgi nimel. Sõdurid lähevad sõtta teadmisega, et nad on valmis hukkuma
Massimõrvadest mis tundusid huvitavad ja põnev oli isegi lugeda. Aga okei, nüüd natukene raamatu kokkuvõttest. Kuna minu tass on selle kohapealt tühi ja õppida ehk omada oleks veel palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain. Mina sain raamatust nii aru et autor tahab öelda et reaalset Eestit meil nagu polekski, on ainult mõtteline. Kui mõelda oma ajaloo mõttekuses, vaielda rahvuse üle ja kurta riigipöörajaid, siis vähemasti on on meil mille üle mõelda ja me mõtleme nende asjade üle. Me mõtlemegi ja arutame või noh vaidleme järelikult sunnib see meid tagant. Aga selline on meie Eesti käekäik olnud ja huvitub siiamaani meid.. Ja ma ütlekski niimoodi et autor püüdis eestlasi ja nende ajalugu maha teha (naeruvääristada).Sest ta mängis eestlaste ajalootunnetusega. Kui ta oleks näiteks kirjutanud selle raamatu vene keeles, siis ta ei teeks kellelegi liiga sest Venelaste tegud Eesti Liivi või
pahandusi. Sõnavabadust kasutatakse ära ja ei osata arvestada sellega, et see võib vamistada kahju. Näiteks kui öeldakse midagi valel ajal vales kohas või kui kommenteeritakse kedagi või midagi halvustavalt. Need kõik on sõnavabaduse halvad küljed, kuid ärge unustagem, et sõnavabadusel on ka hulganisti häid külgi, mis minu arust peaksid olema ka ülekaalus. Peaasi, et me avaldame oma arvamust targalt, ei riiva kedagi ja mõtleme kõik korralikult läbi, enne kui hakkame midagi kritiseerima või kommenteerima. Selle kõigega tuleb arvestada, sestseda arvestamata meie ühiskond muutub sarr-barriks, kus kõik inimesed käituvad teistega halvasti ja ei oska teisi kohelda ning ei oska isegi normaalselt suhelda. Austagem sõnavabadust ja seda, et see on meile antud!
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse hä...
vahest lapsik ja vahest samas ka tõsine, kuigi ametlikus olukorras oskan ma ennast väga hästi ülal pidada, ent olen suhteliselt pelglik. Kombed ja tavad on kirjutamata reeglid, ning neid peetakse igal pool erinevalt. Täpselt nii nagu kellelgi välja on kujunenud. Tihti oleme me mingis rollis. Vanematele laps, õpetajale õpilane, ülemusele alluv jne. Mina olen hetkel veel lapse ning õpilase rollis. Ka südametunnistus kuulub mingitpidi kommete ja tavade alla. Me alatihti mõtleme kas me käitusime nüüd õigesti või valesti. Ainult sisimas enda sees teame õiget vastust, näiteks keegi teine ei saa sulle öelda mida sa pead nüüd edasi õppima minema, vaid igaüks otsustab ise, selle järgi, mis talle meeldib ja mida ta kõige paremini oskab.
Majanduse arengu ja elamisväärse keskkonna tagamine järgnevatele põlvedele Oleme kiiresti muutuvas ühiskonnas, kus on äärmiselt tähtis teha väärt otsuseid, et säilitada inimharu areng ning elamisväärne keskkond järgmistele põlvedele. Tihtipeale mõtleme, mis võib olla maailmas teisti 50, 100 või 200 aasta pärast. Vaadates inimese, tehnoloogia ja teaduse arengut viimase 50 aasta jooksul ja spekuleerides, et see jätkub sama tempoga, siis tulevik tundub üsna ulmeline. Noorukitena soovime, et tulevik oleks helge. Lapsevanematena soovime, et järeltulevatel põlvedel oleks elamisväärne keskkond. Soovid ja mõtted jäävad nendeks, kuid kas keegi on
Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte ükski eestlane ei tohiks unustada sündumusi, mis on mõjutanud meie elu. Me oleme olnud võõra võimu all, meid on küüditatud, aga praegu oleme me vabad. Meie iseseisvus kestab nii kaua, kui me seda tahame ja selle kallal vaeva näeme. Maailmas on palju linnu, mille rahvaarv on suurem kui me...
" Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine. (lk 105, lk 106, lk 107) - lihtsalt nagu loeme klassile.
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
Väga austatud Direktor ! Lugupeetud koolikaaslased ja külalised! Daamid ja härrad! Meie riigil on tulemas sünnipäev. Ühekaskümnes . Täna me mõtleme Eestimaast ja täna räägime Eestimaast. Me teeme seda just nii palju ja just sellises toonis, kuidas keegi meist tunneb või soovib ja mitte keegi kusagilt kõrgelt või kaugelt ei saa meid keelata! Seda on uhke tõdeda! 90 on ümmargune number. Viimase kaheksateist aasta jooksul on piisavalt palju meie maa ja rahva ajalugu lahatud. Analüüsitud tema keerulisi arenguetappe, küll tema heitlikke, raskeid või siis edukamaid aegu.
Õnne üks tähtsaimaid aluseid on rahulolu iseendaga. See, mis pealt vaadates näib nii lihtne, võib tegelikult olla keeruline. Kui inimene on rahul sellega, mis tema elus toimub, inimestega, kes on tema ümber ning rahul enesega, kui isiksusega, siis võib öelda, et see inimene on tõesti õnnelik. Fakt on see, et kui inimene meeldib iseendale, naudib ta ka rohkem elu. Olen kindel, et õnn on seotud positiivse mõttemaailmaga, sest sellest kuidas me mõtleme, sõltub palju. Kui inimesed on positiivsed ja õnnelikud, tõmbab see teisi inimesi palju rohkem ligi, kui olla iga väiksemagi pisiasja üle pessimistlik. Seega avaneb õnnelikule inimesele ka palju rohkem võimalusi ning tuleb elus palju paremini toime, kui sellele, kes mõtleb end ise õnnetuks. Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Arvan, et õnn on vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. Me vajame kõiki neid pisiasju, mis
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii
jääb väheseks, kui hävitatakse või muudetakse kiiresti tundmatuseni keskkonda, millest see kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega. 1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor; 3) tugev teoreetiline, teaduslik alus alliteratsioon 4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks antitees Presidendi kõne analüüsi võtaksin kokku tema enda sõnadega: ,,Sest kui ei ole sisu, siis ei ole
Välistatud pole ka see, et riikidel võib olla mitu riigikeelt. Näiteks nagu on Soomes. Soomes on nimelt kaks riigikeelt: soome keel ja rootsi keel. Kõigepealt tekibki küsimus, mis see keel siis õieti on? Mõtled ju küll, et kuidas sellist küsimust üldse esitada saab? Tundub nagu täiesti loogiline ja küsimatu küsimus. Ent siiski, kas ikka on? Kõige lihtsam seletus küsimusele ''Mis on keel?'' saab vastata järgmiselt: Keel on mõtete väljendamine häälikute abil. Kui hakata aga mõtleme keele üle sügavamalt, siis tekib küsimus, et mida keel sisaldab? Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevaid stiile ja keeleline väljendus muutub kohe mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist.
ta on ustav. Sõbrad on ka need kes on näiteks klassikaaslased või keegi keda sa tead ja kellele saad rääkida kui midagi on juhtund, kuid nemad ei ole sellised sõbrad nagu on need kellega oleme koos. Paljud üritavad mängida tõelist sõprust, kuid tegelt on nad valetajad ja kasutavad lihtsalt lahkust ära. Selliseid inimesi ei saa nimetada sõpradeks , kuid me tunneme et nad nagu oleksid meie sõbrad. Me ei usu neist midagi sellist. Me mõtleme, et nad on head nagu ka meie teised sõbrad kes meil on. Me eksime inimeste suhtes alatihi, kui me teame sõpru umbes aasta või vähemgi ei tea me nendest eriti ju midagi. Me lihtsalt teame seda et nad on head kuulajad , nendega on tore olla ja me saame neid usalda. Kuid usaldus ei saa ju nii kiiresti tekkida, kuna me ei tunne neid ja nad võivad meie lahkust ära kasutada, ise seda märkamata. Tõeline sõber on hooliv, sõbralik, ustav, austab meie endi soove, aivalmis ja ei ütle iialgi ei
Inimene ja inimeste vahelised suhted Maailmas, inimeste vahel on olemas mitmeid erinevaid suhteid, alustades tööalastest lõpetades armastussuhetega. Need puudutavad eranditult meid kõiki. Kindlasti on olemas kõigis valdkondades need omadused, mille alusel võime välja tuua suhetes sarnasusi. Aga kui mõelda konkreetselt sõprussuhtetele ja selle erinevustele teistega, siis millest meil üldse rääkida on? Vana-Kreeka filosoof, Sokrates, on öelnud: ''Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.'' Me ei tea, mida mõtles selle all tema, kui ta seda ütles, aga me teame, mida mõtleme me ise. Ühest küljest võime teha järelduse, et ükskõik millisest suhtest me räägime, kõigile paneb aluse sõprus, et sõprus ongi võlusõna või võti jõudmaks suhetes järgmisele astmele. Kui õige või vale see on, otsustab jällegi igaüks ise. Oletame, et sõprus ongi õige suhte alus. Mida peaksime meie tegema, et suhe muutuks tugevamaks ja selle ...
inimesi, keda teevad samad asjad õnnelikuks? Mina arvan, et armastus teeb inimesed õnnelikuks ja annab elule teise vaatenurga.Kuid armastust ei saa otsida ja õnnelikuks ei saa õnne otsides, õnn tuleb ise sinu juurde. Inimesed tihtipeale otsivad õnne valedest kohtadest ja on pettunud, kui saavad aru, et polegi nii õnnelikud saavutades seda mida nad tahtsid. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud ja kaheldakse,et kas ollakse seda üldse väärt. Kõikidel inimestel on õigus olla õnnelik, kuid mõni inimene teeb õnne jaoks valesid otsuseid. Kuigi inimesed on väga erinevad iseloomult ja välimuselt, on siiski enamus inimestel sarnased ootused, et saada õnnelikuks. Kes ei sooviks olla rikas,edukas,ilus,tark,vaimukas ja mõistlik? Mina usun, et kõikide nende erinevuste vahel ootavad inimesed elult ikka kõike head.
ta peaks tegema, et hoida ennast selle piiri sees. Kust kulgeb minu õnne piir? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad 1-eurose lotopiletiga miljon eurot. Mõned on õnnelikud, kui saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikuna, kui saavad iga päev koos olla inimestega, keda armastavad. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida me küll teinud oleme, et õnn on meid maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab me ustele vaid kolm korda elus. Esimesel korral polnud meid kodus, teisel korral on meil kõrvaklapid peas ja kolmandal korral pole see üldse meie uks. Piiritleda saab õnne määrates selle alguse ja lõpu. Algus on koht, paik, piir, millest miski algab. Õnn algab selle leidmisel ehk tundmisel, et nüüd oleme õnnelik just sellel hetkel, selles
RAIL BALTIC ARVAMUS ARTIKKEL Rail Baltic on täna tekitanud väga palju erinevaid arvamusi, raudtee ehitamise kohta. Rail Baltic on Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit ja ka Soomet ühendav uus, Euroopa standartdele vastava ca 950 km. pikkuse rahvusvahelise raudtee projekt. Eesti elu muutuks ka positiivsuse poole, näiteks: väheneks maanteeliikluse koormus, liiklusõnnetuste arv, keskkonna reostamine heitgaasidega, Tallinn ja Pärnu saaksid kiire rongiühenduse, kaubavedu tooks tulu, pääseksime kiirelt ja mugavalt Lätti ja Leetu (kiirest ühendusest Varssavi ja Berliiniga ei saa tegelikult veel rääkida). Kui aga hakata mõtlema negatiivsetele asjadele, on need palju suuremad ning muret tekitavamad, kui positiivsed. Mõtleme nüüd nendele küladele, mis on väga ammu asustatud ning elujõulised- seal pole senini olnud suuri maanteid või raudteid. Ma ei usu, et positiivsed on ülek...
järglastele ei osutu need kirja pandud sõnad vaid keelt meenutavateks ridadeks. Siinkohal areneb edasi eestlaste absurdsus, me ei saa lapsi, uusi eestlasi, lihtsalt tehastes juurde toota. Ka immigrante on raske eestistada, sest meie kultuuril pole piisavalt ümberrahvustumist motiveerivat prestiiži. Kui immigrant ei ole valmis saama eestlaseks meie motiveeriva prestiiži puudumise tõttu, siis polegi ta eestlaseks saamist väärt. Kuigi meie tulevikuprognoos on tume, mõtleme ja elame eesti keeles edasi, sest absurdi loogika lihtsalt nõuab seda. Just nagu tegutses Kretuzwald „Kalevipoega“ kirjutades. Elame paratamatul oma absurdis edasi, olenemata sellest, mis tulevik meile toob, sest vastasel juhul oleks meie rahvuslus juba ammu omadega kuristikus. Marten Vaas XII klass
see, et väga palju noori satuvad halvale teele. Ükski inimene ei taha ju oma elu elada kuskil linna nurgas teades, et tal puudub soe koht kuhu õhtul minna ning tal pole võimalus helistada emale ja rääkida oma muredest. Kuid mis selle kõik siis põhjustab? Ma arvan, et selle põhjus ei saa olla miski muu kui see, et inimene on ise liiga naiivne ja laseb oma otsused langetada teistel. Kindlasti tuleb ette ka olukordi kus inimesel on tehtud suured ja ilusad plaanid tulevikku. Mõtleme küll, et miski ei saa ju takistada kui inimesel on kindlad plaanid ja eesmärgid. Kuid siinkohal tuleb mängu üks väga suur otsustaja. Nimelt on see krõbisev paber meie rahakotis. See on ju iseenesestmõistetav, et kui pole raha ei saa ka minna kuskile kaugemale kodust õppima. Nagu me kõik teame on vanemate roll noore inimese elus meeletult suur. Vanemad on ju need kes toetavad ja suunavad lapsi tegema õigeid valikuid ja otsuseid. Kui
Kui ma oleksin teadlane Iga sajandiga on inimeste teadmiste pagas aina suurenenud ja suurenenud. Mõeldes käesoleva sajandi saavutustele, tundub kõik hädavajalik juba avastatud olevat. Juba me uurime kosmose saladusi, mõtleme välja tehismaterjale ja ehitame ülikiireid autosid. Kahjuks on aga avastamata ravimid, mis aitaksid päästa tuhandeid inimesi. Kui mina oleksin üks tähtis teadlane, ei lubaks ma raisata raha igasuguste teisejärguliste asjade peale, vaid paneks kõik tarkpead välja töötama ravimit, mis tapaks kõik halvaloomulised kasvajad ehk vähihaigused. See võiks olla ravim, mida hakkaksid tarvitama inimesed juba lapsest saati, et vähirakud ei saakski arenema hakata. Valus
,,Kuningas Oidipus" Sophokles Mis hoidnuks ära traagilise lõpu ,,Kuningas Oidipuses" ? Me mõtleme tihti, oleksin ma teinud nii, ei oleks seda õnnetust juhtunud või oleksin ma ometi oma suu lahti teinud ja enda eest seisnud. Mu ema on mulle lapsest peale öelnud: ,,Oleks on paha poiss !!". Leian, et tal on õigus. Raamat ,,Kuningas Oidipus" lõppes väga veriselt ja koguni jõhkralt , kuid mis oleks ära hoidnud selle traagilise lõpu ? Raamat, mida lugesin, meeldis mulle, selles oli piisavalt tegevust, mis
Kas Eesti on heaoluriik? Kui ütleme heaoluriik, mõtleme sellist riiki, mis garanteerib kodanikele nii poliitilisi, kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriik ei mõjuta otseselt turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Eeldame ka rahakoti paksusest sõltumata võrdseid võimalusi osavõtul ühiskonna üldise heaolu saavutamiseks. Lihtsaim arusaam heaoluriigist oleks justkui üksusest, kus on inimestel hea elada. Siit tekib küsimus: ''Kas me saame nimetada Eestit heaoluriigiks?''
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
