monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". Surus maha Nika ülestõusu. Palaiologoste dünastia Bütsantsis valitsenud dünastia. Õitsesid kunst ja kirjandus. Kyrillos kreeka misjonär. Bütsantsist võtsid need vastu õigeusu -> Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku. Chlodovech Frankide kuningas, Merovechi sugukonnast. (481-511), kelle järgi sai nime Merovingide dünastia. Frangi impeeriumi rajaja. Merovingide dünastia Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. Dünastia sai oma nime kuninga Merovechi järgi. Karl Martell & Pippin Lühike - Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas . Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta756 .741-756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli.
Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel – frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike – majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) – võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida-Prantsusmaa, Belgia ja
Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida-Prantsusmaa, Belgia ja
Hiljem moodustasid kaanonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomakapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust. KORDAMINE Keskaja periodiseering ( kogu keskaja perioodi)ja feodaalühiskonna üldiseloomustus..katoliiklus ja vasalliteet - tunnused. Kujunesid seisused: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Millal ja miks algas suur rahavste rändamine ja esimesed barbarite kuningriigid Frangi riigi tekimine, merovingid ja karolingid Feodaalsuhete kujunemine Islami teke ja Araabia kalifaadi kujunemine ja islami kultuur Viikingid ja viikingaeg Ida rooma keisririik ehk Bütsants ja püsimajäämise põhjused Ristiusu kujunemine Feodaalne majandamissüsteem M L IV 1054 D-500 C-100 M. LX. VI
m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
VARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4. sajandil kuulutab keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Esimeste ristikoguuste kunstilised vajadused ja võimalused väiksed. Visuaalne kunst esialgu kristlastele isegi lubamatu. Jumala sõna - pühakiri...
· XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand teine õitseaeg o viiskuppelkirik b) Makedoonia ja Palaiologoste dünastia ajajärk. 3. Rahvasterändamine ja merovingid. · Püsivaim Frankide riik V VIII sajandini seda valitses Merovingide dünastia ning sedapuhku kutsutakse seda aega Merovingide ajastuks · Uued rahvad tõid kaasa uue kunstikäsitluse, uue stiili ning tehnikad, mis olid vastuolus seniste antiiksete vaadetega o Peamiselt võib uut kunsti tundma õppida kullassepakunsti varal Haualeiud ehted jms
m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj
() kadumine Keskaja võimalik periodiseerimine Spolia: ,,Ianuse kaar" 18. saj. Varakeskaeg (5. saj. 11. saj.) Kõrgkeskaeg (11. saj. 14. saj. Spolia: ,,Ianuse kaar" tänapäeval lõpp) Santa Maria in Trastevere Hiliskeskaeg (15. saj. 16. saj. algus) Santa Maria in Trastevere Merovingid (5.-8. saj.) Kunagine väljend ,,Dark Ages" 1) 5. 15. saj. (,,keskaeg") Chlodovech I (u 466-511) 2) 5. saj. 11. saj. (,,varakeskaeg") 3) u 300700 (,,rahvaste Merovingid rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest tahaks taaselustada roomlased 7. saj. kohta (,,Keskaja polnud teinud kristlastest märtritega,
eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe - Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid. Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
. on ainukesena need, kelle kuningriik jäi ka püsima. Reini jõe põhjaosas, Reinist idas. Frangid jagunesid kahte suuremasse rühma- need, kes asustasid jõe kaldaid- ripuaari fangid ja need kes asustasid suudmealasid- saali frangid. 5. sajandil nad ületasid Somme'i jõe ja asusid Põhja-Prantsusmaa aladale. See kõik toimus frankide kuninga Chlodovech'i (Clovis 482-511) juhtimisel. Teda peetakse ka Prantsusmaa esimeseks kuningaks. Clovis oli esimene kuningas Merovingide dünastiast. Merovingid on Prantsusmaa esimene dünastia. Karl Suur oli Karolingide dünastiast (kestis 8.saj lõpp- 9. saj lõpp). Aastal 800 lasi Karl Suur ennast keisriks kroonida. Karl Suur alistas langobardid, saksid. Tungis Ibeeriasse, kus liideti tänapäeva Kataloonia põhjapoolsed alad. Pärast Lääne-Rooma keisririigi lagunemist on järgmine suur moodustis Karl Suure Keisririik. Anglosaksid 440 jüütid (Taani põhjaosa), anglid (Jüüti ps lõunaosa), saksid (Saksamaal asuva Weseri jõe kaldad) Inglismaa
pildisein täitis kogu absiidiava. Tavaliselt asuvad pildid 4 reas. Igal real oma teema. Lääne-Euroopa kunst varajasel keskajal Merovingide aegne kunst 5. 8. sajand Suur rahvasterändamine. Rooma riigi impeeriumi maadel palju riike, tekivad ja kohe lagunevad. Paiksed olid soomeugrilased. Võimsaim ja püsivaim oli Frangi riik, kujunes 5.-6. sajandil. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Kui seda riiki valitseb Merovingide dünastia, on võimas riik. Merovingid valitsesid 481 751. 7.sajandil kaotab Frangi riik suure territooriumi sisetülide tõttu. Puudub arhitektuur. Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi
Ajapikku kerkis esile Karl Martell ehk nii-öelda Euroopa päästja, sest ta päästis Euroopa araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast. Paavst kroonis vastutasuks Pippini kuningaks. Frangi riigi õitseng saabus Pippini poja, Karl Suure ajal. Ta valitses Frangi riiki 768-814. Kogu oma valitsusaja vältel ta viis läbi sõjaretki erinevatesse piirkondadesse. Kokku pidas ligi 50 retke, kus ka ise osales juhina. · KIRDE SUUND
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Rajati eeskätt varakristliku arhitektuuri eeskujudele tuginevaid sakraalehitusi, oma olemuselt olid need aga massiivsemad, robustsemad ja kohmakamad. Ehitustesse püüti lülitada antiikajast pärinevaid detaile, eriti sambaid. Levis basilikaalne kirikutüüp, tavaliselt kolmelööviline, ühe- või kolme apsiidiga. Säilinud on nendest ainult tähtsusetuid osi . Kirikud ehitati kivist, sariklagedega, kavatises ilmnesid kooriosa ja põiklöövi alged. Teise ehitustüübina rakendasid merovingid tsentraalehitust põhiliselt väikesemõõtmeliste ehitiste ristimiskabelite e. baptisteeriumide püstitamisel. Prantsusmaal Venasque`s säilinud 6.-7.sajandil ehitatud ristimiskoja põhiplaanis on lähtutud neliklehest. Hoone ruumikontseptsioonis, mis meieni on jõudnud suhteliselt väheste ümberehitustega, on rakendatud varakristlikule arhitektuurile iseloomulikke võtteid. Suuresti ümberehitatud Poitier` St. Jeani baptisteeriumi (ehit. 5.saj., ümberehitused 7. ja 11. saj